4-08-2508\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine rahatrahvi asendamiseks arestiga

Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-08-2508 Lahend väärteomenetluses Lõuna Politseiprefektuuri politseiametniku 24. augusti 2006 otsus Kalev Laagi karistamises liiklusseaduse § 7319 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s. o 18 000 krooni Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Avalduse esitaja kohtutäitur Janek Pool Süüdlane Kalev Laak (isikukood 35606246017; elukoht xxx xxx x-x xxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused 1. Kohtutäituri avalduses Kalev Laagile asenduskaristuse kohaldamiseks jätta avaldus rahatrahvi asendamiseks arestiga rahuldamata. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2. Seoses määruse tegemisega saata määruse koopia kohtutäiturile ja süüdlasele. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud 20. märtsil 2008 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Kalev Laagile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 300 trahviühikut, s. o 18 000 krooni. Kohtutäituri väitel on täitemenetlus algatatud 11. novembril 2006 ja täitmisteade loetud võlgnikule avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 20. jaanuaril 2007.

2 Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. TMS § 201 lg 1 kohaselt teatanud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Süüdlane kohus avaldas, et on seoses abielu purunemisega on ta sunnitud oma elukohta muutma. Süüdlane avaldas kohtuistungil, et omab vara korteri näol xxxx xx x-x xxxxxxxxx ja omab töökohta ja on võimeline talle määratud rahatrahvi tasuma. Süüdlane kinnitas kohtus, et pöördub esimesel võimalusel kohtutäituri poole ja tasub talle määratud trahvi.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Menetluse käik Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul. Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Täitemenetluse algatamise ja asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamise ajavahemik on 1 aasta ja 4 kuud, mis on kordades pikem süüdlase poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtajast. Sellist täitemenetluse kestust tuleb lugeda ebamõistlikult suureks, olukorras kus täitemenetlusest ei nähtu ka kohtutäituri ja võlgniku kontakteerumise või suhtlemise asjaolud, milledest saaks usaldusväärselt järeldada süüdlasel võlgnikuna igasuguse vara puudumine ja võimetus rahatrahvi reaalseks tasumiseks mõistliku aja jooksul. Kohtutäituri väitel on täitemenetluse jooksul toimunud kontrollimiste ja järelpärimiste tulemusel selgunud, et võlgnikul puudub raha ja kinnisvara rahatrahvi tasumiseks. Nähtuvalt kohtutäituri kohtule esitatud materjalidest on süüdlasele edastanud täitedokumendid Ametlike Teadaannete vahendusel, seega ei nähtu täitemenetluses kohtutäituri vahetu suhtlemine süüdlasega. Rahatrahvi tasumise lühike tähtaeg ja asjaolu, et aresti asenduskaristusena saab kohaldada üksnes juhul kui võlgnikul puudub vara millele saab sissenõuet pöörata, eeldab seda, et kohtutäitur suhtleks võlgnikuga isiklikult ning teeks kindlaks, et võlgnikul puudub vara millele sissenõuet pöörata. Süüdlase varanduslikku olukorda on kohtul võimalik hinnata kohtutäituri esitatud asjaoludest lähtuvalt. Kohtutäitur on järeldanud vara puudumist süüdlasel registriandmete ja pangaarvete kontrollitulemuste põhjal. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara. Sellekohast menetlust kohtutäituri avaldusest ei nähtu.

3 Kohtule on antud täitemenetluses otsustusõigus arestina asenduskaristuse kohaldamiseks. Tulenevalt taotluse asjaoludest ja kohtutäituri avalduse põhistatusest, kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Kohtu hinnangul on kohtutäitur pöördunud asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varanduslik seisund ja võimekus rahatrahvi reaalseks tasumiseks ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja ka võimekusele rahatrahv tasuda. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s. o vabaduse võtmine. Eeltoodu on peamiseks põhjuseks, mille tõttu tuleb VTMS § 211 lg 3 kohaselt jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohtutäituri avalduse lahendamisel kohtus leidis süüdlane võlgnikuna, et on ta suuteline rahatrahvi tasuma. Kui järgneva täitemenetluse käigus süüdlane ei tasu mõistliku aja jooksul talle kohaldatud rahatrahvi, on kohtutäituril võimalus esitada uus avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks. 2.4. Edasikaebe kord VTMS § 189 kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt. VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193).

Toomas Lillsaar

Kohtunik