1-07-11663\12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-11663

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juunil 2008.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-116639 (07230100060)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Anna Ivanova, Heiki Kolk

Kriminaalasi L.P süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi

Prokurör Reena Nieländer

Süüdistatav L.P - isikukood 363083110285, Eesti

kodanik, keskharidusega, elukoht: XXX; töötab

taksojuhina FIE L.P; varem kriminaalkorras

karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 17.-18.01.2007.a.

Kaitsja

Vahur Glaase kokkuleppel

RESOLUTSIOON 1. L.P KarS § 298 lg 1 Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus (17.-18.01.2007.a.) karistusaja hulka ning mõistetud karistusest . lugeda kantuks 2 (kaks) päeva vangistust

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust (11 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele,

kui L.P 18-kuulise katseaja kestel

ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded all täidab nimetatud .

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole kantud – (määrus 01.02.2007.a.; kviitung nr. 11 02.02.2007.a.) KarS § 301 ja § 83 lg 1 alusel raha 5 000 (viis tuhat) krooni konfiskeerida ning kanda riigieelarve tuludesse

.

3. Asitõendina kriminaalasjale liidetud CD-plaat kolme helisalvestisega hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Välja mõista L.P-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve nr 221023778606

Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; märkida süüdistatava nimi ja

kriminaalasja nr. „1-07-11663“) – s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni.

)

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Kui neid tähtaegselt ei tasuta, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse sätete väideta rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS L.P süüdistatakse selles, et ta andis 17.01.2007.a. kella 04.00 ajal Tallinnas Mulla 1 asuva Mööblimaja juures SEB EUP pangaaautomaadi vastas seisvas politseisõidukis Nissan

Primera registrimärgiga 262 MFJ Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Ivar Kärnerile ja abipolitseinik Ilmar Torile altkäemaksu 5 000 krooni selle eest, et politseiametnikud ei vormistaks talle väärteomaterjale liikluseeskirja § 76 p 1 ning liiklusseaduse § 74-19 alusel sõiduauto Peugeot 607 (reg.nr.416 AZL) alkoholijoobes juhtimise eest 17.01.2007.a. Sellega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. altkäemaksu L.P KarS § 298 lg 1 andmise.

Kokkuleppe sisu.

Kriminaalasi oli kohtusse saadetud arutamiseks üldmenetluses. Pärast tõendite kohtulikku

uurimist üldmenetluses esitas prokurör kohtule protokollid nõusolekute kohta asja arutamiseks kokkuleppemenetluses ning sõlmitud kokkuleppe.

Süüdistatava L.P, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse kohtult L.P süüdi tunnistamist KarS § 298 lg 1 järgi ning tema karistamist

selle kuriteo eest 1-aastase vangistusega, millest kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust. Kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid, palutakse karistust mitte pöörata täitmisele, kui L.P

18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohtuistungil 11.06.2008.a. süüdistatav L.P tunnistas talle süüks arvatud teo toimepanemist, kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav ning ta jääb selle kokkuleppe juurde täies ulatuses ning see kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel. Kohus selgitas talle tema õigusi kokkuleppemenetluses, s.h. piiratud edasikaebe õigust.

Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja palusid selle kokkuleppe otsusega kinnitada.

Kannatanud on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on nad teadlikud.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et L.P enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud L.P käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel on kohtus uuritud tõenditega kinnitamist leidnud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 180 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , s.o. menetluskulud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § 248 lg 1 p 5, § 250 lg 1, § 249, § 311, § 313

Kohtunik