4-07-6867\2 · 4-07-6867\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 05.06.2008.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Sekretäride Kairit Mikkini ja Marju Vilti

Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti kontrolöri Aleksandr KAZAKOV-i 05.11.2007.a. kiirmenetluse otsuse väärteo asjas nr. K 014029 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes LS § 74-37 lg.2 ettenähtud väärteos VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel Kaebuse esitanud isik Vello Tamm, isikukood: 35905082713, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: Vello Tamm (ja viimase esindaja kaitsja Üllar Aedna esimesel istungil, teisel istungil ei osalenud),

kohtuvälise menetleja – Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti – esindaja jurist Talvo Rüütelmaa

LÕPPOSA

Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti kontrolöri 05.11.2007.a. kiirmenetluse otsus väärteo asjas nr. K 014029 täies mahus ning juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4-07-6867 (K 014029) LS § 74-37 lg.2 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti kontrolöri 05.11.2007.a. kiirmenetluse otsusega väärteo asjas nr. K 014029 tehti kindlaks, et Vello Tamm 05.11.2007.a. kell 11.45 paiku Tallinnas, Staadioni tn. 1 maja juures, takistas sõiduautoga xxx, registreerimisnumbrita, liikust. Oma tegevusega rikkus Vello Tamm Liikluseeskirja § 152 p.1 ja § 151 p.5 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 74-37 lg.2 järgi. Ning määras Vello Väärteoasi nr.4-07-6867

2 Tammele LS § 74-37 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 300.-EEK-i.

KAEBUSE SISU Vello Tamm koos oma esindaja kaitsja Tõnu Tuulasega esitasid Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palusid Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallina Transpordiameti kontrolöri 05.11.2007.a. kiirmenetluse otsuse väärteo asjas nr. K 014029 ning lõpetada väärteoasjas menetlus LS § 74-37 lg.2 järgi ettenähtud väärteos VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Põhistades oma kaebust alljärgnevaga: 1. Kohtuvälise menetleja otsus.

Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiameti kontrolöri Aleksandr Kazakov kaudu koostas 05.11.2007.a kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Vello Tamm takistas 05.11.2007.a kell 11.45 Staadioni tn. 1 maja juures liiklust, millega rikkus Liikluseeskirjade § 152 p. 1 ja § 151 p. 5. Tõenditena märgitakse otsuses teisaldusakt KR 058192 ja pildid, kergendava asjaoluna „tunnistab süüd“. Kiirmenetluse otsuse kohaselt vastab selline tegu Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 sätestatud väärteole, mille eest määras kohtuväline menetleja karistusena rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o. 300.- EEK.

2. Asjaolud.

Tallinnas, Staadioni tn. 1 piirkonda olid pargitud CMAS-le tarnitud uued ja numbrimärkideta sõidukid. 05.11.2007.a teisaldati üks sõidukitest ja viidi tasulisse parklasse Tallinnas, Rannamäe tee 5. Soovides teisaldatud sõiduki tagastamist, tegi CMAS sellekohase järelepärimise. Saadud vastuse kohaselt tagastatakse sõiduk pärast teisaldamistasu ja muude kulude tasumist sõiduki valdajale või viimase seaduslikule esindajale. Kuna Vello Tamm on CMAS ainuke juhatuse liige ja seega seaduslik esindaja, oli tema see isik, kes Rannamäe tee 5 asuvasse tasulisse parklasse sõidukile järele läks. Parklas selgus, et lisaks teisaldamistasu ja muude kulude tasumisele peab Vello Tamm sõiduki valesti parkimise tõttu tasuma ka trahvi. Kuna Vello Tamm antud sõiduki parkimisega ei tegelenud ja konkreetse sõiduki parkimise situatsiooni ei näinud, siis võimalikku sõiduki valesti parkimist ta kommenteerida ei osanud ega vaidlustanud, mille kohta võeti Vello Tammelt sõiduki tagastamisel ülekuulamise protokolli ka allkiri. Kuna Vello Tamme tegevuse eesmärgiks äriühingu seadusliku esindajana antud olukorras oli üksnes sõiduki äriühingu valdusesse tagasi saamine, siis sellest tulenevalt nõustus ta ka allkirjade andmisega.

3. Puuduvad kiirmenetluse otsuses viidatud väärteo tunnused.

3.1. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) järgi kohaldatakse KarS üldosa sätteid süütegude, seega ka väärtegude eest karistamisel (KarS § 1 lg 1, § 3 lg 2). Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2). Seega on mingi teo eest väärteomenetluses karistuse määramise eelduseks väärteokoosseisu tunnuste, õigusvastasuse ja süü esinemine.

Kohtumenetluses on süüdistus-, kaitse- ja süüteoasja lahendamise funktsioonid lahutatud (KrMS § 14). Kiirmenetluse otsuse peale kaebuse lahendamise aluseks on kiirmenetluse otsuses sisalduv teokirjeldus (Riigikohtu 27.03.2006.a. otsuse nr 3-1-1-4-06 p. 6).

3 Seega tuleb käesoleva väärteoasja lahendamisel lähtuda kohtuvälise menetleja kiirmenetlusotsuses märgitud teokirjeldusest.

3.2. Kiirmenetluse otsuses Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 57 lg 1 p 7 kohaselt nõutava väärteo kirjelduse osas on menetleja piirdunud märkusega „takistas liiklust“. Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 151 p 5 (koosmõjus § 152 p 1) kui Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 sätestatud blanketse õigusnormi abstraktne faktiline koosseis (teokoosseis), mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on järgmine: „Peatuda ei tohi kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid“. Kaevatud kiirmenetluse otsuses sisalduva märkuse „takistas liiklust“ põhjal ning võrreldes seda LE § 151 p 5 teokoosseisuga jääb arusaamatuks, millise teo toimepanemist Vello Tammele ette heidetakse ja millise teo eest on karistus määratud. Märkus „takistas liiklust“ on normis sisalduva süüteokirjelduse refereerimine või parimal juhul kohtuvälise menetleja hinnang võimalikule toimepandud teole, mitte aga konkreetse toimepandud teo enda kirjeldus.

Seega puudub kiirmenetluse otsuses süüteo objektiivse koosseisu tunnustele vastava teo kirjeldus.

3.3. Juhul, kui kiirmenetluse otsuses märgitud liikluse takistamise all peetakse silmas auto parkimist sõiduteele selliselt, et see takistas jalakäijaid (LE § 151 p 5 alt 2), siis Vello Tammele ei saa sellist tegu ette heita. Nimelt ei olnud Vello Tamm selles sõidukis istunud enne, kui ta läks AS CMseadusliku esindajana sõidukile tasulisse parklasse, kuhu sõiduk oli kohtuvälise menetleja poolt toimetatud, järele. See toimus pärast väidetava süüteo toimepanemist. Seega Vello Tamm karistusotsuses viidatud süüteokooseisule vastavat tegu toime ei pannud. Ainuke seos, mis Vello Tammel teisaldatud sõiduki parkimisega on, seisneb asjaolus, et Vello Tamm on AS CMkui teisaldatud sõiduki omaniku ja valdaja juhataja (juhatuse liige). Vello Tamm ei parkinud antud sõidukit Staadioni tn. 1 piirkonnas ega olnud selle parkimisega seotud.

3.4. Kiirmenetluse otsuse põhjal ei ole selge, kas üldse ja mis viisil keelatud kohas parkimine kui Liiklusseaduse § 7437 süüteokooseisule vastav tegu aset leidis. VTMS § 55 lg 1 kohaselt saab kiirmenetluses otsust teha vaid juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Seega on kiirmenetluse otsus tehtud ilma, et oleks täidetud selleks seaduses ettenähtud eeldus.

3.5. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärteokaristus määratud sõiduki parkimise eest keelatud kohas vastavalt Liiklusseaduse § 7437 lõikele 2. Viidatud sätte lõige 1 on antud väärteo üldkoosseis, lõige 2 kvalifitseeritud koosseis. Kvalifitseeritud koosseis eeldab lisaks keelatud kohas parkimisele, et esines oht teistele liiklejatele või on oluliselt häiritud liiklust. Karistuse määramise otsuses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid (teokirjeldust), mis viitaksid eeltoodud kvalifitseeritud väärteokoosseisu kirjeldusele vastavate asjaolude esinemisele. Arvestades, et autod olid pargitud tupiktänaval, kus liiklemine on minimaalne, siis ei saanud olulist liikluse häirimist esineda.

4 Tulenevalt eeltoodust ei saanudki esineda Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 tunnustele vastavat tegu. Vello Tamm ei ole tegu, mida talle ette heidetakse, toime pannud (puuduvad väärteokoosseisu objektiivsed tunnused).

3.6. Eespool kaebuse punktis 3.3. märgitud põhjendustel Vello Tamm ei teadnud ega pidanudki teadma teo, mille toimepanemist talle ette heidetakse, aset leidmisest (rääkimata selle tema poolt toimepanemisest). Vello Tammele etteheidetava teo osas puudub KarS § 15 lg. 3 subjektiivne süüteokooseis (tahtlus või ettevaatamatus).

Seega ei ole Vello Tamme poolt täidetud väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused.

3.7. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Arvestades, et: 1) väidetava väärteo tunnustega teo toimepanemine ei ole kiirmenetluse otsuse alusel tuvastatav ega selge (otsuses puudub piisava ulatusega teokirjeldus nii väärteotunnuste objektiivse kui subjektiivse külje osas), 2) Vello Tamm ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud (puuduvad faktilised asjaolud, mis vastaksid kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo koosseisutunnustele), siis taotlen Vello Tamme suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamist ja Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3 ja 29 lg. 1 p. 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist.

4. Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

4.1. Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi (VTMS § 2, § 31 lg 1). 4.2. Väärteomenetluse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras läbiviimine ning väärteo raames menetluslike otsustuste tegemine on menetleja ülesanne ja kohustus (KrMS § 6). Menetleja kohustuseks on ühtlasi selgitada menetlusalust isikut süüstavad, aga ka õigustavad asjaolud (KrMS § 211 lg 2). Seega on menetleja kohustatud tagama mitte ainult süüteo toimepanemise väljaselgitamise, vaid ka selle tuvastamise, kes süüteo on toime pannud. Ka eneserõõna tingimustes ei saa menetleja otsust teha pelgalt isiku ütluste alusel, vaid peab ütluste tegelikele asjaoludele vastavust kontrollima.

Kohtuväline menetleja on otsustanud väärteoasja lahendada kiirmenetluses. Kiirmenetluse eelduseks on VTMS 55 lg 1 kohaselt järgnev: 1) väärteo toimepanemise asjaolud on selged; 2) isikule selgitatakse, et kiirmenetluses protokolli ei koostata; 3) menetleja viib läbi ülekuulamise, mille tulemusel saadud menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta fikseeritakse ülekuulamise protokollis.

Analüüsin järgnevalt ütluste andmisega seonduvat.

4.4. VTMS § 55 lg 1 p 3 kohased ütlused saadakse isiku ülekuulamisel. Nõuded ülekuulamisele on sätestatud VTMS § 56 ja KrMS § 75 lg 2.

5 KrMS § 75 lg. 2 (koosmõjus VTMS § 31 lg 1) kohaselt menetlusaluselt isikult küsitakse, kas ta on toime pannud väärteo, mida menetletakse ning tehakse talle ettepanek anda ütlusi väärteo asjaolude kohta. Riigikohus on oma 16.10.2003.a. otsuses nr. 3-1-1-100-03 selgitanud, et ütlused väärteo toimepanemise kohta kui tõend, peavad sisaldama faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteo õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on ütlustena protokollis märgitud „parkisin valesti“. See, kas on pargitud õigesti või valesti, ei ole faktiline asjaolu, vaid asjaolude hindamise (õigusliku kvalifitseerimise) küsimus. Parkimine iseenesest ei ole süütegu. Seega ei saa ülekuulamise protokollis sisalduvat märget „parkisin valesti“ oma ulatuse ega sisu poolest käsitada eelkirjeldatud tingimustele vastavate ütlustena Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 kirjeldatud väärteo toimepanemise kohta. Ilmselt on kohtuvälisele menetlejale olnud „asi niigi selge“. Sellise ennatliku järelduse või lihtsalt menetluslike kohustuste hooletu täitmise tulemusena on ütlused kui asja lahendamiseks vajalik tõend jäänud sisuliselt hankimata. Ütluste võtmise käigus oleks kohtuväline menetleja saanud muuhulgas teavet selle kohta, millised on teo toimepanemise asjaolud, sealhulgas, kas teo toimepanemist ja sellega tekitatud ebaõigust saab ette heita ütlusi andnud isikule. Jääb mulje, et menetleja on asjaolust, et Vello Tamm läks autot tasulisest parklast ära tooma, ühtlasi automaatselt järeldanud, et Vello Tamm ongi väidetava väärteo tunnustele vastava teo toimepanija.

5.5. Nagu juba märgitud, on väärteomenetluses kiirmenetluse otsuse tegemise eelduseks menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta (VTMS § 55 lg. 1, § 56 lg. 1). Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr. 3-1-1-100-03 selgitanud, et olukord, kus menetlusalune isik ei ole ütlusi andnud, on samastatav olukorraga, kus isik on ütluste andmisest keeldunud. Mõlemal juhul peab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 56 lõikele 4 lahendama väärteoasja üldmenetluses. Tehes kiirmenetlusotsuse ilma, et oleks fikseeritud piisavas ulatuses menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise asjaolude kohta, on Tallinna Linnavalitsus kohtuvälise menetlejana ebaõige menetlusliigi raames jõudnud ebaõigele järeldusele, nagu oleks Vello Tamm pannud toime väärteotunnustele vastava teo. Ühtlasi on kohtuvälise menetleja õigusvastane väärteo kiirmenetlus toonud kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu karistusotsuse. Arvestades, et väärteoasi on vastuolus VTMS § 56 lg. 4 lahendatud kiirmenetluses ja kuna Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks, siis taotlen Vello Tamme suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamist ja Väärteomenetluse seadustiku 29 lg. 1 p. 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist.

6. Kohtumenetlusega seotud küsimused.

Juhindudes Advokatuuriseaduse § 57¹ ning vastavalt Advokaadibürooga Leppik ja Partnerid sõlmitud kliendilepingule nr. 98-T 13.oktoobrist 2007.a. esindab Vello Tamme vandeadvokaat Tõnu Tuulas. Olen nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (VTMS § 120). Asja lahendamisel kohtuistungil soovin istungil osaleda. Juhindudes VTMS §-st 23, taotlen käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu summas 9 440.- krooni hüvitamist riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

6 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p. 3 ja § 23

p a l u b:

1) tühistada Tallinna Linnavalitsuse 05.novembri 2007.a. kiirmenetluse otsus nr. K 014029 Vello Tamme väärteoasjas Liiklusseaduse § 7437 lg. 2 järgi ning lõpetada asja menetlus Vello Tamme suhtes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 alusel; 2) mõista menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest välja 9 440.- krooni tasumiseks Vello Tamme arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas.

Kohus juhindub VTMS § 29 lg.1 p.1, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: