1-07-1180\6 · 1-07-1180\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

21.mail 2008.a.

1-07-1180 Tallinnas Tartu mnt kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi

Tatjana Talja juuresolekul, prokuröri Natalja Kutepova ja kaitsja Toomas Bekker osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

E.K , ik XXX, venelane, Eesti kodanik, 8.kl.haridusega, eluk.XXX, ei tööta, varem kohtulikult karistatud:

1. 15.11.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud, katseaeg 1.a. 6.k.; 2. 11.02.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi vangistusega 6.k.

katseajaga 1.a. 6.k. Karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 21.03.2006.a. määrusega, karistus on ära kantud täielikult, vabanes 18.08.2006.a.; 3. 03.08.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 280 lg.1 järgi rahalise karistusega 4000.- krooni

Süüdistus

E.K süüdistatakse selles, et tema 23.07.2004.a. kella 13.30 paiku

Tallinnas, Suur–Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Kaubanduskeskuse autoparklas osutas

vastupanu kaubanduskeskuse turvatöötajale Risto Antonovile, kes üritas teda kinni pidada samal päeval toimepandud voodipesukomplekti varguse eest. E.K rabeles, üritas põgeneda ning kui see ei õnnestunud, võttis enda kotist välja kaks süstalt ning

torkas Risto Antonovilt süstlanõelaga kätte. Antonovi ja E.K vahel tekkis rüselus. Vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile, nr. 978 26.07.2004.a. esinesid Risto

Antonovil nahakriimustus parema küünarvarre painutuspinnal, nahamarrastused kaela

külgpinnal ja vasaku õlavarre alumises kolmandikus ning nahaalused verevalumid vasaku õlavarre ülemises kolmandikus ja paremal rangluualuses piirkonnas. Antonovile on tekitatud tervisekahjustused, mis ei ole eluohtlikud.

Seega pani E.K toime teise inimese tervise kahjustamise ehk kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Samuti süüdistatakse E.K selles, et tema 06.02.2008.a. kella 10.00 ajal

ebaseaduslikult ilma valdaja loata tungis XXX asuvasse A K korterisse, lükates lahti

suletud kuid lukustamata korteri ukse ja võttis esikust rippuva kuue taskust A K’le kuuluva sulepea maksumusega 5 krooni ja hakkas korterist väljuma, kuid A K märkas teda ja seejärel pidas kinni koos S R ning R A’ga.

Seega E.K pani toime KarS § 266 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise.

2

Prokurör loobus E.K-le esitatud süüdistusest KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi

22.02, 30.03, 23.07, 17.08.2004.a., 20 ja 21.12.2005.a., 03.03 ja 16.11.2006.a. episoodides dekriminaliseerimise tõttu.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi täielikult ja enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 24.07.2004.a. E.K seletas, et eile koos venna

Denissiga oli Ülemiste keskuses, ootas väljas, kui vend tuli välja varastatud

voodipesuga, jättis kilekoti voodipesuga temale, ise võttis oma seljakoti ja jooksis

minema, sest neile lähenes turvatöötaja. Turvatöötaja tegi ettepaneku minna turvakontrolli, tema ei tahtnud seda, turvatöötaja pani ta pikali maha näoga allapoole. Ta rabeles ja turvatöötaja pani talle käerauad ainult ühe käe peale. Ta üritas oma kotis leida süstlad, et minema visata, sest teadis, et kohe tuleb politsei. Turvatöötaja nägi süstlaid,

ta tahtis ainult hirmutada turvatöötajat, et viimane minema läheks. Kuid turvatöötaja hakkas teda kätest haarama ja siis sai süstlaga torgata juhuslikult (tl 120, 127 kI).

06.02.2008.a. sündmuse kohta E.K seletas, et hommikul oli Solnoki turul ja

kohtus kolme noormehega kes kutsusid külla ja nimetasid aadressi, kuhu ta sõitiski. Trepikotta sisenes kui üks naisterahvas sealt väljus, läks 6 või seitsmendale korrusele ja astus paremale ukse juurde, vaikselt koputas, kuid keegi ei vastanud, ta astus üle ukse, siis jooksis korterist välja vanem meesterahvas ja küsis, mida ta seal teeb. Ta vastas, et vist eksis ja tahtis minna ülemisele korrusele, kuid vanem mees hakkas teda tirima ja lõi pudeliga pähe (tl 11-12 kII).

Süüdistatava süü kehalises väärkohtlemises 23.07.2004.a. on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega:

Kannatanu Risto Antonovi ütlustest nähtub, et 23.07.2004.a. oli ta tööl Ülemiste

keskuses, kella 13.30 ajal talle helistas teine turvatöötaja Mart Raudam ja ütles, et kaupluses Jysk naisterahvas pani toime varguse ja varastatu kaubaga väljus kauplusest.

Ta jooksis noormehele ja naisterahvale järgi ja autoparklas proovis kinni pidada naisterahvast, kelle käes oli varastatud kaup, kuid kinnipidamise ajal võttis naisterahvas kotist kasutatud süstla ja torkas sellega teda kätte: tundus, et naisterahvas oli nõus kaasa tulema, ta lasi naisterahva lahti, et viimane saaks asju üles korjata, viimane aga võttis kuskilt 2 süstalt, hoidis neid mõlemas käes, tõstis käed üles, näitas neid ja ütles midagi

sellist, et laseks lahti, muidu lööb mind. Ta üritas naisterahva käest või õlast kinni

haarata, sai ühest käest kinni, teisega aga naisterahvas torkas teda. Torge oli paremal

küünarvarrel, ise ei saanud ennast torgata, naisterahvas tegi seda tahtlikult. Politsei

kutsus juhuslik möödakäija, ta andis naisterahva üle politseile. Muru seest ta leidis

süstla, naisterahva asjades oli ka Jyskist varastatud voodipesu komplekt. Kohale

kutsutud kiirabi korrastas haava ja viis Merimetsa haiglasse, analüüsi tulemused sai teada 27.07.2004.a. (tl 97, 99-100, 108 kI).

Tunnistaja Mart Raudami (turvatöötaja) ütlustest nähtub, et 23.07.2004.a. ta viibis

Ülemiste keskuses väljaspool tööaega ja märkas, et Jyski väljaehitiselt oli laudade vahele topitud voodiriided, siis ta nägi, kuidas üks naisterahvas toppis need voodiriided endale kotti, mille peale ta helistas turvatöötajale ja andis isiku kirjelduse ning ise jälgis

naisterahva liikumist edasi. Näitas turvatöötajale isikuid, naisterahvaga oli ühinenud

noormees, kes hakkasid jooksma. Turvamees jõudis naisterahvale järgi, noormees põgenes ülemiste järve suunas, ronides üle aia. Tema jooksis turvamehele appi nähes, et viimane naisterahvaga hakkama ei saanud. Kui naine oli näiliselt rahunenud ja korjas üles oma käekotti, võttis naine sealt välja kaks süstalt ja hakkas nendega turvatöötajat ähvardama, mispeale tema kutsus kohe politsei (tl 140 kI).

3

Politseitöötaja ettekandest nähtub, et 23.07.2004 kell 13.20 oli väljakutse Ülemiste

keskusesse, kus E.K oli kinnipeetud seoses vargusega ja toimetatud

narkoekspertiisi Wismari haiglasse, ta oli tagaotsimises alates 04.05.2004.a.

Turvatöötajat Antonovit torgati isiku kinnipidamise käigus süstlanõelaga kätte, peale seda oli kutsutud kiirabi ning kannatanu viidi merimetsa haiglasse (tl 98 kI).

Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr.978 toodud eksperdiarvamuse kohaselt Risto

Antonovil esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel 26.07.2004.a. nahakriimustus parema

küünarvarre painutuspinnal, nahamarrastused kaela külgpinnal paremal ja vasaku õlavarre alumises kolmandikus ning nahaalused verevalumid vasaku õlavarre ülemises

kolmandikus ja paremal rangluualuses piirkonnas, mis võisid olla tekitatud

ekspertiisimääruses näidatud ajal. Nahakriimustus paremal küünarvarrel võis olla tekitatud süstlanõelaga kannatanu poolt väidetud viisil (tl 105 kI). Asitõendina on süstalt vaadeldud ja pildistatud (tl 113-114 kI).

Avaldusest seoses õigusrikkumise toimepanekuga nähtub, et 23.07.2004.a. kell 13.34

E.K varastas kauplusest Jysk voodiriiete komplekti maksumusega 259.- krooni, kaup on rikkumatult kauplusele tagastatud (tl 137 kI).

Kahtlustatavana 11.07.2006.a. üle kuulatud Deniss E.K (süüdistatava vend)

kinnitas, et pani 23.07.2004.a. toime varguse Jysk’ist ja andis voodipesu üle E.K-le , ise põgenes, kui nendele tuli järgi turvamees (tl 155 kI).

Eelpoolloetletud tõendid langevad kokku omavahel. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu R.Antonovi ütlustes, sest need on kinnitatud tunnistaja Raudami ütlustega ja

politseitöötaja ettekandega, samuti eksperdi arvamusega. Süüdistatav osutas aktiivset

vastupanu kinnipidamisel, mis on üheselt tuvastatud ning tema väited juhusliku

torkamise kohta jäävad paljasõnalisteks. E.K enda ütlused on vastuolulised:

kord ütleb, et tahtis süstlad minema visata, siis ütleb, et tahtis turvameest hirmutada süstlaga. Kannatanu välistab täielikult juhusliku torkamise võimalikkuse ning arvestades

E.K agressiivset käitumist peab kohus tõendatuks tema tahtluse kehalise väärkohtlemise toimepanemisel. Tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab KarS § 121 sätestatud kuriteokoosseisu, sest E.K tahtlikult tekitas tervisekahjustuse teisele inimesele.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Süüdistatava süü omavolilises sissetungimises 06.02.2008.a. on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega:

Kannatanu A K ütlustest nähtub, et 06.02.2008.a. kella 10.00 tuli ta koju XXX korterisse, korteri ust enda järel ei lukustanud, sest tahtis prügi välja viia. Ta oli köögis umbes 5 minutit, kui kuulis esikus kahtlast saginat, arvas et abikaasa ja hõikas teda, kuid

keegi ei vastanud. Ta läks vaatama ja nägi, et tundmatu naisterahvas seisis esikus ja hakkas juba välja minema, kuid nähes teda tormas uksest välja. Ta haaras naisterahva jopest kinni, mille peale naisterahvas viskas sulepea tema suunas, rabeles lahti ja tormas lifti poole. Ta hakkas kõva häälega hüüdma „varas“, mille peale tuli korrus kõrgemal

elav naisterahvas, nad mõlemad hoidsid nooremat naisterahvast kinni, ta ei jõudnud

kinni hoida ja läks ütlema abikaasale, et politsei kutsuks. Seejärel aitas naisterahvast

kinni hoida kuni politsei saabumiseni. Korterisse tagasi tulles korjas ta esikus üles sulepea, millega naisterahvas teda loopis ja tundis ära omaenda sulepea, mis oli esikus nagis rippunud jope taskus. Teisi asju võetud ei olnud (tl 2-3, 19 kII).

4

Patsiendikaardist nähtub, et A K pöördus erakorralise meditsiini üksusesse 06.02.2008.a. kell 17.00 kaebusega, et tuldi kallale ja saanud vigastada vasak käsi pöidlas (tl 21 kII).

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Sütiste tee 5 asuva üheksakordse

elumaja 2.trepikoda, kus 8.korrusel lifti ees maas purunenud õllepudel Saku, paremal korteri nr.66 uks, korterisse sisenedes vasakul nagi, kus ripuvad üleriided (tl 4 kII).

Tunnistaja S R ütlustest nähtub, et 06.02.2008.a. ja ta kodus XXX korteris ja umbes

kella 9.00 ajal kuulis korteri ukselingi katsumist, vaatas uksesilma ja nägi, et keegi

kiiresti jooksis üles. Paari minuti pärast ta kuulis ülemiselt korruselt kisa, väljus

korterist ühiskoridori, selleks ajaks inimesed olid jooksnud 6.korrusele. Ta nägi, et

6.korruse elanik R hoidis kinni naisterahvast, kes oli pikali, väga rabeles, üritas end püsti ajada ja sõimas vene keeles. Siis tuli A korterist 66, hoidis naisterahvast kinni ja

kohale tuli politsei. Koos politseiga läks ta 8.korrusele ja siis kuulis, et naisterahvas sisenes A korterisse. Hiljem oli A rääkinud, et naisterahvas hoidis peos pastapliiatsit, mis oli varem tal taskus ja tema käis traumapunktis, sest naisterahvas kas kriimustas või hammustas: vigastada sai kaks näppu (tl 17 kII).

Tunnistaja R A ütlustest nähtub, et 06.02.2008.a. kella 09.30 ajal tuli ta koju XXX,

sõitis liftiga 9.korrrusele ja kuulis, et kuskil karjutakse ja kutsutakse appi. Ta läks

vaatama ja nägi 8.korrusel seismas naaber A, kes üritas kinni hoida rabelevat

naisterahvast. Naisterahvas sai lahti ja jooksis alla, tema jooksis järgi ja hakkas naisterahvast kinni hoidma, naisterahvas oli väga agressiivine. Ta hoidis naisterahvast kinni niikaua, kui A käis politseid kutsumas (tl 23 kII).

Eelpoolloetletud tõendid ühtivad omavahel. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kinnitatud tunnistajate ütlustega ja patsiendikaardiga. Süüdistatav

viskas maha pastapliiatsi, mille oli võtnud kannatanu jope taskust, seega on ümber lükatud süüdistatava väited, et ta eksis aadressiga, tema käitumine – pastaka võtmine kinnitas sisenemise eesmärki. Kahtlust ei ole selles, et E.K ebaseadusliku ruumi

tungimise toime pani. Ka käitumine pärast korterisse sisenemist näitas, milline oli E.K tegevuse tegelik eesmärk, ta palus end lahti lasta, oli agressiivne, mis ei ühti tema väitega eksimise kohta. Tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab KarS § 266 lg.1 sätestatud kuriteokoosseisu, sest ruumi tungiti ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik.

Tsiviilhagi 100.-krooni – A K poolt raviasutusse pöördumise visiiditasud tuleb rahuldada.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus, mida E.K kohtuistungil sõnaliselt väljendas. Kuid kohus ei pea sõnaliselt väljendatud

kahetsust puhtsüdamlikuks, sest E.K käitumine kohtuistungil ja mitteilmumine

kohtusse, mistõttu ta oli tagaotsitavaks kuulutatud ja ta tabati uuelt kuriteolt, näitab tegelikult, et E.K kahetseb ainult vanglasse sattumist. Kohus leiab, et rahaline karistuse mõistmine süüdistatavale ei ole võimalik: E.K ei oma töökohta ja ei ole kunagi töötanud. Süüdistatavalt on ära võetud vanema õigused 18.04.2007.a. sündinud lapse suhtes, last kasvatab vanaema.

5

E.K enda sõnutsi tarvitab narkootikume 1998.aastast, mida kinnitab ka karistuste õiend (tl 31-32 kII). Kohus asub seisukohale, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Kohus

arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava süü suurust: tema agressiivset käitumist kinnipidamisel ja tahet tekitada teistele inimestele kehavigastusi: mõlemad kannatanud pidid pöörduma raviasutusse tegemaks kindlask, kas nad on nakatatud.

Enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetava karistuse loeb kohus kaetuks eelmise - 11.02.2005.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusega.

KrMS § 175,180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi (23.07.2004.a. episood) ja karistada E.K vangistusega 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada E.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud.

KarS § 65 lg.1 kohaselt lugeda mõistetud karistus kaetuks 11.02.2005.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning lugeda karistus kantuks.

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg.1 järgi ja karistada vangistusega 9 E.K (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada E.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata eelvangistuses alates 06.02.2008.a. viibitud aeg karistusaja hulka, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 06.02.2008.a.

Välja mõista E.K-lt: A K kasuks 100.- (üksada) krooni;

riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas või

arveldusarve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) sundraha 6525.-

(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu kohtus osutatud õigusabi eest 2106.30 (kaks tuhat ükssada kuus ja 30s) krooni.

Asitõendid – CD-plaadid salvestustega – jätta kriminaaltoimiku juurde

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatakse 21.mail 2008.a., kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist.

Kohtunik: