1-07-15240\61-07-15240\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 juuni 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15240 (07231603394) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.S-i süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi; F.V süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav F.V

Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, kannab karistust kuni 12.06.2008.a. Vanglas, Tõkend – elukohast lahkumise keeld 14.08.2007

Varasem karistatus:

1) Tallinna Linnakohtu 19.01.1999 otsusega KrK §

141 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 3 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga.

2) Tallinna Linnakohtu 12.02.2001 otsusega KrK §

2025 lg 1 järgi arest 1 kuu.

3) Tallinna Linnakohtu 06.02.2003 otsusega KrK §

140 lg 2 p 2, 3 järgi rahaline karistus 5000 krooni;

4) Tallinna Linnakohtu 28.01.2005 otsusega KarS §

333 lg 1; 334 lg 1 järgi vangistus 11 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga

5) Tallinna Linnakohtu 05.12.2005 otsusega KarS §

200 lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi vangistus

Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx (postiaadress xxx), Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1) Tallinna Linnakohtu 22.02.2005 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4 -25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga Väärteomenetluse korras on karistatud 12-l korral, nendest 6-l korral NPAS § 15-1 alusel; 4-l korral Alkoholiseaduse § 70 alusel ; 2-l korral KarS § 218 lg.1 alusel. Kaitsja Advokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON

toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

vangistusele 4 kuud Tallinna Linnakohtu 28.01.2005 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 07.11.2007 määrusega täitmisele pööratud karistuse osa, so vangistuse 7 kuud

ja 16 päeva täies ulatuses, lugeda kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 11

(üksteist) kuud ja 16 (kuusteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 27.10.2007.

toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

vangistus 4 (neli) kuud G.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg

3

kontrollnõudeid: elada alalises elukohas xxx

ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.06.2008. 10. G.S-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 11. F.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4690 (neli tuhat kuussada üheksakümmend) krooni ja 50

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.V , 1-07-15240, kaitsjatasu“. 12. F.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu

jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.V , 1-07-15240, sundraha“. 13. G.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4690 (neli tuhat kuussada üheksakümmend) krooni ja 50 senti, mis

tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.S , 1-07-15240, kaitsjatasu“. 14. G.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.S , 1-07-15240, sundraha“. 15. F.V-lt ja G.S-ilt solidaarselt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 2 kohtusse kutsutud kannatanule väljamakstud sõidukulu 250 (kakssada viiskümmend),

mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.V , G.S , 1-07-15240, kannatanu sõidukulu“.

viiskümmend) krooni. Väljamõistetud tsiviilhagi tuleb tasuda EE arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

F.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning isikute grupis, pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra

vallasasja, nimelt leides koos G.S-iga 20.07.2007.a. päevasel ajal Tallinnas, marsruudi Viru Keskus-Haabneeme liinibussis nr. 1A bussi põrandalt EE kuuluva rahakoti maksumusega 100 krooni, mille sees oli sularaha 50 krooni, Hansapanga kaardid ning paber

PIN-koodiga, samuti EE haigekassakaart ja pensionitunnistus, jättis selle enda valdusesse ning grupis koos G.S-iga võttis samal kuupäeval Tallinnas, Narva mnt 90 hoones

asuvas Hansapanga pangaautomaadis HAN00399 EE Hansapanga arvelduskontolt

nr.XXXXXXXXXXXXX välja sularaha summas 5000 krooni, millega tekitas EE varalist kahju 5150 krooni.

Seega pani F.V toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning isikute grupis, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise ehk omastamise, mis on KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

G.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning isikute grupis, pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja, nimelt leides koos F.V-ga 20.07.2007.a. päevasel ajal Tallinnas, marsruudi

Viru Keskus-Haabneeme liinibussis nr. 1A bussi põrandalt EE kuuluva rahakoti maksumusega 100 krooni, mille sees oli sularaha 50 krooni, Hansapanga kaardid ning paber

PIN-koodiga, samuti EE haigekassakaart ja pensionitunnistus, jättis selle enda valdusesse

ning grupis koos F.V-ga võttis samal kuupäeval Tallinnas, Narva mnt 90 hoones asuvas Hansapanga pangaautomaadis HAN00399 EE Hansapanga arvelduskontolt

nr.XXXXXXXXXXXXX välja sularaha summas 5000 krooni, millega tekitas EE varalist kahju 5150 krooni.

Seega pani G.S toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning isikute grupis, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise ehk omastamise, mis on KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Kohtuistungil süüdistatav F.V tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav G.S tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

5

21.07.2007 koostatud kannatanu EE ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 20.07.2007 kell 12.30-13.00 vahel olles Narva mnt 90 asuvas Kadrioru keskuses R-kioskis kasutas viimast korda oma rahakotti. Sealt sõitis ta nr 1A bussiga tütrele külla, kus avastas, et temalt on

varastatud rahakott väärtusega 100 krooni. Rahakotis oli sularaha 50 krooni, ID kaart,

pensionitunnistus, haigekassakaart, Hansapanga kaardid ja kliendikaardid. Kell 14.30 helistas kannatanu Hansapanka, et sulgeda kaardid. 21.07.07 läks kannatanu Hansapanka,

et kontrollida konto jääki. Selgus, et varastatud on 5000 krooni. Varaline kahju kokku 5150 krooni. (t/l 2-3) 09.08.2007 Hansapanga vastusest päringule selgub, et 20.07.2007 kasutati EE pangakaarti

nr 4797317000739547 ajavahemikul kell 13.24-13.26 võeti välja sularaha kokku 5000

krooni, ajavahemikul kell 13.33-13.36 kaupluses Comarket Kadriorg tasuti summades

841,50 krooni, 1287,96 krooni ja 564,98 krooni, kell 13.52 kaupluses Tallinn (asukoht Narva mnt 2, Tallinn) tasuti summas 1585 krooni. (t/l 7 )

14.08.2007 koostatud komissari Kaido Atspoli ettekande ja fototabeli kohaselt vaadates

Narva mnt 90 asuva Hansapanga sularahaautomaadi videosalvestustelt tehtud fotosid tundis ta ära varguses kahtlustatavad isikud F.V ja G.S-i. (t/l 9-11)

14.08.2007 koostatud kahtlustatava F.V ülekuulamisprotokollist

nähtuvalt tunnistab kahtlustatav ennast süüdi kuriteo toimepanemises, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatav koos oma tuttavaga G.S-iga sõitis bussiga nr. 1.

kahtlustatav seisis trepi peal, prügikasti juures ja märkas, et seal sees on rahakott. Kahtlustatav oli alkoholijoobes. Kahtlustatav võttis selle rahakotti välja, sees olid ainult Hansapanga kaardid. Pani rahakoti jope alla. Artur nägi kõike seda. Leppisid kokku, et lähevad maha ja kontrollivad väljas, mis sees on. Kadrioru keskuse juures läksid maha, kontrollisid rahakotti ja avastasid, et sees on Hansapanga kaardid, tšekid ja muud kaardid.

Hansapanga kaardi peal oli lipik mille peal olid numbrid. Kahtlustatav arvas, et see on

PIN kood. Läksid sularahaautomaati proovima. Kahtlustatav ei mäleta kui palju raha

kontol oli. Automaat andis neile 5000 krooni, sest limiit oli peal. Kahtlustatav tahtis

rohkem võtta. Raha jagasid nad pooleks. Kahtlustatav kulutas raha riiete ja narkootikumide peale. Kahtlustav kahetseb toimepandut väga. (t/l 34-36)

14.08.2007 koostatud kahtlustatava G.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

tunnistab kahtlustatav ennast süüdi kuriteo toimepanemises, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatav koos oma tuttavaga F.V-ga sõitis bussiga nr. 1. F.V märkas, et prügikastis on rahakott. Kahtlustatav oli alkoholijoobes. F.V pani rahakoti jope alla, nad ei vaadanud seda bussis. Kadrioru keskuse juures

läksid maha, kontrollisid rahakotti ja avastasid, et sees on Hansapanga kaardid ja kood paberitüki peal. Koos otsustasid kontot kontrollima minna. Läksid proovisid kõrval asuvas

sularahaautomaadis. Kontol oli 28 000 krooni Nemad võtsid 5000 krooni, rohkem sularahaautomaat ei andnud. Raha jagasid pooleks. Kahtlustav raiskas raha ära kasiinos. Kahtlustav kahetseb toimepandut. (t/l 34-36)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava G.S keskmiseks päevasissetulekuks oli 2006 aastal 0 krooni. (t/l 58)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri koostatud tunnistaja ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kriminaalasja nr 07231603394 uurimise käigus vaatas tunnistaja 14.08.2007.a. läbi Narva mnt 90 Hansapanga pangaautomaadi turvakaamera videosalvestuse, millel oli fikseeritud

isikud, kes viibisid pangaautomaadi ees ajal, kui kannatanu pangaarvel oli väljavõetud

raha 5000 krooni. Videosalvestusel tundis tunnistaja ära F.V (tema toimetas nuppudega) ja temast natuke tagapool seisis G.S. Tunnistaja tunneb neid isiklikult, kuna on neid mitmel korral erinevate seaduserikkumiste eest kinnipidamise

ajal näinud ja nendega seoses töökohustuste täitmisega tegelenud. Samuti tundsid tunnistaja kolleegid videosalvestusel olnud isikud ära. Videosalvestus oli kvaliteetne ning probleeme äratundmisel ei tekkinud. (t/l 63-64)

6

Koopia Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjade eraldamise määrusest nähtuvalt

eraldati kriminaalasjast materjalid kannatanu EE Hansapanga kaardiga teostatud tehingute kohta. (t/l 133-134)

Süüdistatavaid F.V ja G.S-i süüdistatakse nende valduses olnud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. Süüdistatavad on end neile

inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdi tunnistanud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas süüdistatavate süüd tunnistavate

ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanu EE ütlusi, Hansapanga sularahaautomaadi videosalvestuse fotosid, kannatanu Hansapanga väljavõtet ning tunnistaja

KA ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Süüdistatava F.V käitumine on kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav koos G.S-iga otsustas kontrollida, kas rahakotist leitud Hansapanga kaardilt (koos PIN-koodiga) on võimalik raha

välja võtta. F.V võttis koos G.S-iga kannatanu arveldusarvelt välja 5000 krooni. Kumbki sai endale pool sellest rahast. Kuivõrd aga süüdistatav oli varem karistatud varguse eest, oli ta KarS § 201 lg 2 p 1 näidatud isikuks ja kuritegu pandi toime grupis, mis on sätestatud KarS § 201 lõikes 2 p 4. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on

õigesti kvalifitseeritud valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud.

Süüdistatava G.S-i käitumine on kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav koos F.V-ga otsustas kontrollida, kas rahakotist leitud Hansapanga kaardilt (koos PIN-koodiga) on võimalik raha välja võtta. Koos võtsid nad kannatanu arveldusarvelt välja 5000 krooni. Kumbki sai endale pool sellest rahast. Kuivõrd aga süüdistatav oli varem karistatud varguse eest, oli ta KarS § 201 lõikes 2 p 1 näidatud isikuks, so isikuks, kes on varem toime pannud varguse (ka KarS § 218 lg 1 mõttes) ja kuritegu pandi toime grupis, mis on sätestatud KarS § 201 lg 2 p 4. Kohus

leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud.

Kohtueelses menetluses esitas kannatanu EE tsiviilhagi 5150 krooni nõudes. Süüdistatavad

esitatud tsiviilhagi ei vaidlustanud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on varaline kahju tekkinud süüdistatavate kuritegeliku käitumise tulemusena, mistõttu leiab kohus, et esitatud

tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja kahju tekitajatelt F.V-lt ja G.S-ilt solidaarselt väljamõistmisele.

F.V-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud

kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Karistust kergandava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatavale F.V-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi rahaline karistus ja vangistus kuni

kuritegu oligi toime pandud rahaliste vahendite saamiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada isiku vabadust piirava karistusega. Kuivõrd süüdistatavat on juba

et oma isikuandmete tõttu ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt ja uue teo pani toime kohtu poolt määratud

7

katseajal ning karistus pöörati täitmisele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma

isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub

reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole

õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste

kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja

vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse

mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et

süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et

süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, samuti lähtub kohus tekitatud

varalise kahju suurusest ning kuna süüdistatav kahetseb toimepandut, siis leiab kohus, et

karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga

inkrimineeritav kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub

käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses.

G.S-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo

laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Karistust kergandava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatavale G.S-ile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi rahaline karistus ja vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomu ja asjaolu, et süüdistataval puudub legaalne ja kontrollitav sissetulek leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine KarS § 201 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei ole otstarbekas, kuivõrd varavastane kuritegu oligi

toime pandud rahaliste vahendite saamiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada isiku vabadust piirava karistusega. Kuivõrd süüdistatavat on varem ühel korral

varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, milline tegu on käesolevaks ajaks

dekriminaliseeritud ja süüdistataval on väidetavalt töökoht ja sissetulek, siis ei ole

süüdistatava puhul tegemist isikuga, kellele mõistetav karistus kuuluks reaalsele ärakandmisele ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta kohaldamata. Kuivõrd aga süüdistatava isikuandmetest ilmneb tema sõltuvus narkootilistest ainetest, siis asub kohus

seisukohale, et oma isikuandmete tõttu tuleb ta allutada kriminaalhooldaja järelevalve alla,

andmaks süüdistatavale võimaluse kõrvalise isiku abil ja järelevalve all olles asuda õiguskuulekusele ja ümber hinnata oma varasem käitumine. Kuivõrd KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani süüdistatav toime ühe korra ja sisuliselt ei ole teda varem

varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, siis peab kohus võimalikuks karistada

süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik