1-08-7068\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

04.06.2008.a. Piret Liivo Harju Maakohutu kohtunik

lahendas käskmenetluse korras kriminaalasja

I.F, isikukood xxx, elukoht xxx, varem kohtulikult karistamata.

U.I, isikukood xxx, elukoht xxx, varem kohtulikult karistamata.

süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi

tegi kindlaks:

I.F süüdistatakse selles, et tema tarbis alates 1999. aastast kuni 20.03.2007.a-ni

Harjumaal, Kõue vallas, Rõõsa külas, Sireli talus elektrienergiat ebaseadusliku lülituse teel

mõõtmata ahelast juhtmete asetamisega paljasjuhtme õhuliinile, millega tekitas AS-le Eesti Energia varalise kahju 6633.12 krooni.

Seega I.F pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise, s.o. KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.I süüdistatakse selles, et tema tarbis alates 1999. aastast kuni 20.03.2007.a-ni

Harjumaal, Kõue vallas, Rõõsa külas, Sireli talus elektrienergiat ebaseadusliku lülituse teel

mõõtmata ahelast juhtmete asetamisega paljasjuhtme õhuliinile, millega tekitas AS-le Eesti Energia varalise kahju 6633.12 krooni.

Seega U.I pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise, s.o. KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Eesti Energia AS-i poolt on esitatud tsiviilhagi

6133.12 krooni nõudes, mis kuulub väljamõistmisele solidaarselt I.F-ilt ja U.I-lt .

Prokurör pidas võimalikuks I.F’ karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära suuruses summas, so. 1500.00 krooni. KarS § 66 lg 1

alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, kohustades I.F tasuma igal kuul riigituludesesse 250.00 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, I.F on oma süüd tunnistanud, tõendamiseseme asjaolud on selged. Puuduvad karistust raskendavad

ja kergendavad asjaolud. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Kriminaalasi nr. 1-08-7068

2

Prokurör pidas võimalikuks U.I’ karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära suuruses summas, so. 1500.00 krooni. KarS § 66 lg 1

alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades U.I tasuma igal kuul riigituludesesse 250 krooni. Kohus

nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, I.F on oma

süüd tunnistanud, tõendamiseseme asjaolud on selged. Puuduvad karistust raskendavad ja

kergendavad asjaolud. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada I.F KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60miinimumpäevamäära suuruse summas, s.o. 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 250.00 krooni kuus.

Süüdi tunnistada U.I KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60miinimumpäevamäära suuruse summas, s.o. 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so. 250.00 krooni kuus.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064939. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

KrMS § 175; §179

alusel välja mõista I.F-ilt sundraha 6525.00 krooni ning advokaadi õigusabikulude katteks 495.60 krooni riigituludesse.

KrMS § 175; §179

alusel välja mõista U.I-lt sundraha 6525.00 krooni ning advokaadi õigusabikulude katteks 495.60 krooni riigituludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB

Pangas, viitenumber 2160074823. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Süüdistatavatel on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda

kriminaalasja arutamist üldises korras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Piret Liivo Kohtunik