1-08-5601\10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-5601

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2008 Tartu Kriminaalasja number 1-08-5601 (08260102120) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 24. aprilli 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava V.H apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta V.H apellatsioon Tartu Maakohtu 24. aprilli 2008 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 24. aprilli 2008 otsusega mõisteti V.H süüdi lühimenetluses KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega 5 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust.

Maakohus arutas V.H-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, keda on

Tartu Maakohtu 22.01.2007 otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 23.04.2008 kella 12.07 ajal Tartus Aardla tänaval mootorsõidukit Seat registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes.

Sellega pani V.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Maakohtus tunnistas V.H end temale esitatud süüdistuses süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna V.H kahetsust juhtunu üle. Maakohus leidis, et arvestamata ei saa jätta asjaolu, et V.H pani kuriteo toime isikuna, keda on varem korduvalt karistatud sarnaste kuritegude eest ning varem katseajal olles ei ole ta suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu on põhjendatud tema suhtes reaalse vangistuse kohaldamine. Arvestades, et V.H on avaldanud kahetsust ja kuriteol ei ole raskeid tagajärgi, pidas maakohus võimalikuks mõista karistus sanktsiooni alammääras.

V.H esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning määrata temale tingimisi karistus 1,5 kuni 2 aastat. Apellatsiooni kohaselt kahetseb V.H toimunut sügavalt ning palub tema palve rahuldada.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on V.H-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

V.H-le näol on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub liikluskorda. Muuhulgas on teda korduvalt tabatud sõiduki juhtimiselt alkoholijoobe seisundis. Need on aga sellised õigusrikkumised, mis seavad ohtu mitte ainult V.H-le enda, vaid ka tema perekonna ja teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise.

Viimasel ajal meie teedel väljakujunenud liiklussituatsioon sunnib V.H taoliste liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda teenib ka V.H-le mõistetud karistus. Pealegi soovitakse apellatsioonis vangistuse kohaldamist tingimusi, samas kui V.H suhtes on kriminaalhooldust teostatud ning ta ei tulnud toime kontrollnõuete täitmisega.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar