4-08-944\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-944 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Eerik Hundi (Hunt) väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud Eerik Hunt, isikukood 38605310315, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx

02.juuni 2008.a.

Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna esindaja, Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Eerik Hunt LS § 741 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada Eerik Hunti kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 31.07.2008.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP Arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn. Eerik Hundi (Hunt) poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada Eerik Hundi suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasi nr. 4-08-944

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju PO poolt on 05.01.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 992153 selle kohta, et Eerik Hunt 05.01.2008.a. kella 02.20 ajal Vasalemma Jaama tee maja nr

18 juures liikudes Suvila tn suunas, juhtis sõidukit Xxx, reg. märk, xxx, omamata vastava kategooria juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Eerik Hunt rikkus LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi ettenähtud väärteo.

Eerik Hunt kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema emale 04.04.2008.a. Kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Menetlusaluse isiku käitumine väärib hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Eerik Hunti tuleks karistada arestiga. Kuna tegemist on esmase aresti määramisega, siis võiks käesolevas asjas määrata lühiajalise aresti 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Eerik Hundi süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega kohtuvälises menetluses (tlk 4) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (tlk 5,6). Eerik Hundi poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Eerik Hunti on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on suuremas osas tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, sest nende tasumisse suhtub Eerik Hunt hoolimatult ja ükskõikselt. Eerik Hunt ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Eerik Hunti tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd isikut ei ole varem karistatud arestiga, siis kohus peab vajalikuks määrata lühiajaline arest.

Aulike Salo Kohtunik