4-08-4834\5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-08-4834

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mail 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-08-4834 (2602,08,007732) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Väärteoasi Jaanus Peeti kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 05.05.2008.a. otsuse peale Istungil osalenud isik Kohtuvälise menetleja esindaja: vanemkonstaabel Urmas Solovjov RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p. 1 ja § 135 lg. 2

Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 05.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2602,08,007732 muutmata ja kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Asjaolud.

Jaanus Peeti karistati Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 05.05.2008.a. otsusega LS § 7422 lg. 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o. 2100 krooni ja LS § 7422 lg. 4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Jaanus Peet 11.04.2008.a. kell 22.10 ajal

2 Laeva vallas Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 166. kilomeetril Tallinna suunas liikudes mootorsõidukit asulavälisel teel, liikudes kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 124 p. 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas lubatud suurima kiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Karistus on määratud eelnevalt toimepandud samalaadset rikkumist arvesse võttes ja lähtudes KarS § 56 lg. 1. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

Väärteoprotokollis nr AB 924696 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: ületasin kiirust kuna jäin korraks sirgel teelõigul mõttesse ja ei pannud spidomeetrit tähele.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme protokolli järgi tuvastati kiirusmõõteseadmega Stalker Dual DC 095748, antennid KA065576 ja KA 065578, tabloo 95748/DU, mõõtevahendi taatlemistunnistuse nr. TTRSS-07/00033, 11.04.2008.a. kell 22.10 Jaanus Peeti juhitud auto sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 22 km/h. Seadme lugem on 117 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 5 km/h. Seade on testitud 11.04.2008.a. kell 18.50 ja on töökorras.

Kohtuvälisele menetlejale 12.04.2008.a. esitatud avalduses selgitab Jaanus Peet, et 11.04.2008.a. Tartu-Tallinna maanteel sõites ületas ta kiirust ning Laeva vallas peatas tema juhitud sõiduki konstaabel, kes koostas väärteoprotokolli. Jaanus Peet tunnistab kiiruse ületamist 22 km/h võrra. Ta kahetseb väga enda poolt toimepandud väärtegu ning lubab, et edaspidi ei kordu taolised rikkumised. Avalduse esitaja ametikoht on OÜ-s x töödejuhatajana ja tulenevalt tööülesannetest peab ta pidevalt autoga Eestis ringi liikuma, siis lubadest ilmajäämine tähendaks töökoha kaotamist. Töökoha säilitamiseks palub Jaanus Peet mitte kohaldada tema suhtes LS § 7422 lg. 4. Ta lubab parandada oma käitumist liikluskultuuri osas.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

19.05.2008.a. esitas Jaanus Peet Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada lisakaristus ja suurendada selle võrra määratud rahatrahvi. Kaebuse esitaja ei ole nõus, et tema vastulause on jäänud arvestamata ja seetõttu ei ole arvestatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendamatu.

LE § 124. Suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine (2) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (4) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

3 Karistusregistri seadus (KarRS) 31. Karistusregistri andmete õiguslik tähendus (1) Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse § -des 25-28 sätestatud tähtaegadel. KarRS § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad (1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarRS § 26. Karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine (1) Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab: 1) põhija lisakaristuse ärakandmisest; (5) Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest.

Kohtu järeldused.

Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et tõendatud on Jaanus Peeti poolt kiiruse ületamine, mis jääb LS § 7422 lg 2 sätestatud piiridesse, 21 kuni 40 km/h võrra. Kiiruse ületamine toimus väärteootsuses märgitud ajal, kohas ja ulatuses. Kaebuse esitaja poolt liikluskiiruse ületamise omaksvõtt on tõendatud eelpool kirjeldatud dokumentaalse tõendiga. Jaanus Peeti liikumiskiiruse ületamine on mõõdetud taadeldud, testitud ja töökorras kiirusmõõteseadmega. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Sellest järeldub, et väärteomenetlust on alustatud VTMS § 58 sätestatud korras. Kaebuse esitaja ei eita tema poolt liikluskiiruse ületamist, kuid väidab, et tegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku väärteoprotokolli koostamisel antud ütlustest järeldub, et ta oli tähelepanematu tema juhitud sõiduki kiiruse jälgimisel ja suhtus kohusetundetult lubatud sõidukiiruse hoidmisesse. Tegu on toime pandud kergemeelsusest, mis on ettevaatamatuse raskem liik. KarS § 15 lg. 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Jaanus Peet rikkus hoolsuskohustust, millega kaasnes LE § 124 p. 2 rikkumine. Rikkumise ulatus vastab LS § 7422 lõikes 2 ettenähtud süüteokoosseisule. Kohus ei tuvastanud Jaanus Peeti süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kaebuse esitaja väited selles, et ta esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, on tõendatud eposti veebilehe väljatrükiga ja avaldusega (tl. 4, 5). Seetõttu on otsuses ekslik väide, et vastulauset ei ole esitatud. Kaebuse esitaja on vastulause esitanud kohtuvälise menetleja ametnikule, kes alustas väärteomenetlust ja koostas väärteoprotokolli. Temale vastulause esitamine on põhjendatud asjaoluga, et menetlusalusele isikule oli väärteoprotokolli koostanud ametnik teada ja ta pöördus konkreetse, väärteomenetlust alustanud kohtuvälise menetleja ametniku poole avaldusega, mida on alust käsitleda VTMS § 69 lg. 6 sätestatud korras ja tähtajal esitatud vastulausena. Vastulause jõudmine väärteoasjas otsuse teinud

4 kohtuvälise menetleja ametnikuni ei sõltunud menetlusalusest isikust. Vastulauses on kaebuse esitaja väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust teo suhtes ja see on jäänud kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata. Puhtsüdamlik kahetsus on KarS § 57 lg. 1 p. 3 järgi karistust kergendavaks asjaoluks. Kahetsust on kaebuse esitaja väljendanud ka trahvi tasumisega enne kaebuse esitamist.

Jaanus Peeti väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega LS § 7422 lg. 2 järgi üle keskmise määra. Lisakaristus on LS § 7422 lg. 4 järgi määratud minimaalses määras. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustest järeldub, et karistuse mõistmisel on arvestatud eelkõige üldpreventiivse eesmärgiga.

Kohus on jõudnud järeldusele, te kaebus ei ole põhjendatud ja karistuse osaliseks tühistamiseks ei ole alust vaatamata eelnimetatud asjaolude ilmnemisele kaebuse kohtulikul arutamisel. Vastulauses esitatud asjaolud juhtimisõiguse äravõtmisega seotud töö kaotamise võimalikusest ei ole asjakohased. KarS § 56 lg. 1 järgi tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega ja süüdlase mõjutamise võimalustega.

Korrakaitseosakonna andmetel on 22.05.2008.a. seisuga Jaanus Peeti suhtes ajavahemikus 12.03.2001.a. kuni 22.05.2008.a. alustatud 15 väärteomenetlust. 15-st alustatud väärteomenetlusest on 14 lahendatud otsusega. Ühel juhul on tehtud suuline hoiatus VTMS § 53 lg. 2 järgi. Toimepandud väärtegude eest on Jaanus Peeti karistatud neljal korral LS § 7422 lg. 2 järgi rahatrahviga. Viimase, 05.05.2008.a. otsuse peale esitatud kaebust kohus lahendab. Rahatrahvid on tasutud täies ulatuses. 11.03.2006.a. LS § 7435 lg. 1 järgi määratud rahatrahvi tasumisest 22.03.2006.a. järgmise rikkumiseni 06.04.2007.a. on möödunud üle aasta. Varasemasse perioodi jäävad kaks ja hilisemasse perioodi jäävad kaks karistust LS § 7422 lg. 2 järgi. Jõustunud otsusega viimane karistus on määratud 24.03.2008.a. ja see otsus jõustus 09.04.2008.a. Otsuse jõustumisest kahe päeva möödudes toimus uus samasugune rikkumine, mis vastab samale süüteokoosseisule. Kohus leiab, et kuigi kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad põhjendused süüdlasele karistuse mõistmisel eripreventiivse eesmärgi arvestamisega, on faktiliselt eripreventiivset eesmärki arvestatud. Eelpoolnimetatud KarS § 57 lg. 1 p. 3 ettenähtud karistust kergendava asjaolu arvestamata jätmine ei ole raske rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Jaanus Peetile karistuse mõistmisel tulevad õiguslikult arvesse kaks liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegu, mille eest teda karistati 11.10.2007.a. LS § 747 järgi ja 24.03.2008.a. LS § 7422 lg. 2 järgi. Varasemad karistused kuuluvad KarRS § 25 lg. 1 alusel karistusregistrist kustutamisele ja arhiivi kandmisele karistuse tasumisest seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel. Eelmisest kiiruse ületamisest möödunud lühike ajavahemik iseloomustab samasuguste rikkumiste aktiivsust. Sel põhjusel on lisakaristus kohaldatud põhjendatult. Lisakaristuse määramine on menetleja õigus, mitte kohustus. Lisakaristuse määramine sõltub rikkumise raskusest ja süü suurusest. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annavad alust lisakaristuse tühistamiseks. Kohtunik