1-08-4650\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-4650

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2008.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-4650 (07237600629)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Britt Pallo

Tõlk Eevi Pant

Kriminaalasi KarS § 200 lg 1 K.R süüdistuses järgi

Prokurör Natalia Duškina

Süüdistatav K.R - isikukood XXX; Eesti kodanik;

haridus 7 klassi; elukoht: XXX; õpib Tallinna Kopli

Ametikoolis 2.kursusel; varem kriminaalkorras

karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 02.-03.07.2007.a.)

Kaitsja Peeter Ivanjuk

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K.R KarS § 200 lg 1

KarS § 87 lg 1 p 2

järgi ning alusel

vabastada ta karistusest kohaldada mõjutusvahendina tema allutamist ning käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel allutada K.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks.

Käitumiskontrolli ajal on K.R kohustatud KarS § 75 lg-s 1

järgima nimetatud

kontrollnõudeid § 75 lg 2 p 2, 4 ja 8

järgmised ning alusel on ta kohustatud täitma

2

kohustused: 1)mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) jätkata üldhariduse omandamist, 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata K.R-ile kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist

2. Välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks alaealise K.R emalt R R’ult ( : elukoht: XXX) - 390,- (kolmsada üheksakümmend) krooni T N kasuks ja - (üheksakümmend üheksa) krooni I T kasuks. 99,-

3. Välja mõista K.R-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

:

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number „1-08-4650“) – määratud kaitsjale makstavast tasust kaks tuhat) krooni ning sundrahast 2 000,- ( 3 000,- (kolm tuhat) krooni.

KrMS § 188 alusel, alaealisel vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema vanematelt: isalt (elukoht: XXX) ja emalt (elukoht: XXX). V V’ilt R R’lt

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda otsuse näidatud arvele ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Tähtajaks tasumata nõuded suunatakse täitmiseks kohtutäiturile täitementluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

K.R 02.07.2007.a. kella 21.15 ajal Harjumaal Viimsi vallas Randoja tee maja nr. 10

juures võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks alaealiste S N (sünd.XXX.a.) ja J T

(sünd.XXX.a.) juurde ja nõudis nendelt mobiiltelefoni. Kui kannatanud keeldusid telefoni andmast, ähvardas ta kannatanuid füüsilise vägivallaga ehk löömisega. Pärast seda andis S N

talle mobiiltelefoni Siemens C75 (väärtusega 1 700 krooni), mis kuulus kannatanu vanematele. J T andis talle mobiiltelefoni Motorolla, mis kuulus tema isale I T’ile.

Oma tahtliku tegevusega pani K.R toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, KarS § 200 lg 1

s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ähvardades.

Kokkuleppe sisu.

3

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse K.R süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 1 järgi, tema karistusest vabastamist ning mõjutusvahendi

kohaldamist, milleks KarS § 87 lg 1 p 2 alusel on allutamine

kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile üheks aastaks, mil ta on kohustatud järgima kõiki KarS § 75 lg-s 1

nimetatud ning täitma mitte tarvitada alkoholi ja kontrollnõudeid kohustused:

narkootikume, jätkata üldhariduse omandamist ning osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi tunnistas K.R end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kohtuotsusega kinnitada. K.R ema on teadlik, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitamata osa, samuti menetluskulud võib kohus panna alaealise vanematele. Tsiviilhagidele ta vastuväiteid ei esitanud.

Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on nad teadlikud.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et K.R enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud K.R käitumine, tema süü talle inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada

järgi, ta karistusest vabastada ning kohaldada KarS § 200 lg 1 mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni).

Arvestades perekonna varanduslikku olukorda, ema tervislikku seisundit ning ka alaealise resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda.

KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealise vanematele: isale V V’le ja emale R R’le.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik