4-08-3545\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-08-3545

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-3545 (2317,08,003353; 2316,08,003330; 2317,08,004121) Kohtunik Märt Toming Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja AS § 70 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Roman Russ (ik: 37711220301, elukoht: xxx, elab tegelikult tänaval, oli ööbimiskoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Heiki Tammisto RESOLUTSIOON

1. Roman Russ süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ja AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 16 (kuusteist) päeva. 2. Roman Russile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas ja aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 08.05.2008 otsusega nr 1-08-6296 mõistetud vangistuse ärakandmisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest, so 30.05.2008.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

04.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1044084 selles, et 04.04.2008 kell 14.04 peeti Endla 45 asuvas Prisma Peremarketis kinni Roman Russ, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 356 krooni, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et varastas 4 DVD plaati.

18.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1044665 selles, et 18.04.2008 peeti Pärnu mnt 19 asuvas Westmanni Äris kella 18.45 ajal kinni Roman Russ, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 216 krooni, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Peale selle viibis menetlusalune isik avalikus kohas alkoholijoobes, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, pannes sellega toime AS § 70 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et raha ei olnud ja varastas.

26.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1018966 selles, et 26.04.2008 kell 21.50 peeti Endla 45 asuvas Kristiine Prismas kinni Roman Russ, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 245 krooni ja 64 senti, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et varastas 2 juustu.

04.05.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1045564 selles, et 04.05.2008 kell 14.35 peeti Endla 45 asuvas Prisma Peremarketis kinni Roman Russ, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 110 krooni ja 50 senti, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et varastas.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 04.04.2008 varastas DVD plaadid, sest oli joobes, plaate võinuks müüa kellelegi. 18.04.2008 istus kinni alates 16.04.2008 kuni 25.04.2008 arestimajas viina varguse eest. Seega ei saanud varastada. 26.04.2008 võis vargus olla, ei mäleta enam. 04.05.2008 varastas tõepoolest õlut ja küpsiseid. Oli arvel tööbörsil, kuid nüüd ähvardati arvelt maha võtta kuna ei käinud registreerimas. Võib-olla läks segamini, siiski pani 18.04.2008 toime varguse.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, teda on juba 8 korda karistatud, mitmel korral ka arestiga, siis tuleks iga episoodi eest määrata karistuseks 7 päeva, kokku 28 päeva.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi tuvastamise protokolli, asub seisukohale, et joobe tuvastamise protokolliga on tuvastatud menetlusalusel isikul alkoholijoove 18.04.2008. Kuivõrd menetlusalune isik viibis kaupluse müügisaalis, seega avalikus kohas, siis leiab kohus, et keskmises alkoholijoobes viibides ja avalikus kohas tuigerdades pani menetlusalune isik toime alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo, kuivõrd oma käitumisega solvas ta inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Peale selle nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik peeti kauplustes kinni kaubaga, millise eest ta ei olnud tasunud ja kaasavõetud kauba koguhinnaks oli vastavalt 356 krooni, 216 krooni, 110 krooni ja 50 senti ning 245 krooni ja 64 senti. Arvestades taolisi asjaolusid ja seda, et varastatud kaup võeti menetlusaluselt isikult ära ning tagastati kauplusele, asub kohus seisukohale, et väheväärtusliku asja vastu süütegu toime pannes on menetlusalune isik toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteod. Kuigi süüdiststav väidab, et ta viibis arestimajas 16.04.2008 kuni 25.04.2008 ja ei saanud olla kinni peetud varguse toimepanemisel, siis ilmneb kohtuistungite andmebaasist, et menetlusalust isikut on kinni peetud 06.04.2008 seoses vargusega ning talle määrati 08.04.2008 otsusega 10 päevane arest, mida ta hakkas kandma alates 06.04.2008. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited on ümber lükatud kohtu käsutuses olevate ametlike dokumentidega.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalune isik paneb jätkuvalt, vaatamata korduvatele kinnipidamistele toime uusi väärtegusid, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada pikemaajalist aresti, vältimaks väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest.

Märt Toming kohtunik