Legislator Case Law & Legislation
1-08-6907\1 AI generated

1-08-6907\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-6907\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-6907

Legislator headnote

AI generated

1-08-6907\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-08-6907

Keywords

AI generated
increased procedural costs unpaid procedural fees substantiation of procedural flaws restitution proceedings allegations of abuse withdrawal of procedural appeal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-6907

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mail 2008.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-6907 (07231703384)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi J.O süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav J.O

– isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: XXX; töökoht:

Logistika Plus OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON Keelduda käskmenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik J.O süüdistuses KarS § 121 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale.

Asjaolud ja kohtu põhjendused. J.O süüdistatakse selles, et tema, 19.05.2007.a kella 19.00 paiku XXX asuvas korteris tungis alaealiste laste juuresolekul (2 a ja 5 a) kallale oma abikaasa O A’le, lüües teda

parema jalaga ribide piirkonda ning hakkas kägistama, tekitades O A’le füüsilist valu ning tervisekahjustusi: kaelal marrastused ning vasaku poole VIII ribi mõra. Samuti tungis ta 23.12.2007.a XXX trepikojas kallale oma abikaasa O A’le, surudes ta vastu

trepikoja seina, tiris seejärel O A oma korterisse XXX, kus lõi kaks korda rusikaga O A’le

vasaku õla piirkonda ning ühe korra vastu nägu, tekitades O A’le füüsilist valu ja parema rindkere ja vasaku õlavarre põrutuse.

Selliste tegevustega pani J.O toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 121 tervise kahjustamise ja valu tekitamise.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 129,60

krooni), s.o 5184 krooni suuruses summas. Leiab, et KarS § 66 lg 1 alusel saab määrata rahalise karistuse tasumise ositi 10 kuu jooksul võrdses osas, s.o 518,40 krooni kuus.

2

Kohus leiab, et antud asjas pole võimalik käskmenetluse kohaldamine ja seda järgnevatel põhjustel:

1. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 – 500 päevamäära. Arvestades, et süüdistuse kohaselt on J.O tarvitanud oma abikaasa suhtes vägivalda kahel korral, ei ole millegagi põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega selle karistusliigi alammääras. Ka juhul, kui mõlemas episoodis oleks põhjendatud mõista karistus alammääras, ei saaks mõistetav rahaline karistus olla alla 60 päevamäära.

Prokuröri ettepanekus sisalduv karistus ei vasta teo raskusele ega süüdistatava süü suurusele.

2. kohaselt väljendatakse . Seega on KarS § 44 lg 4 päevamäära suurus täiskroonides

prokurör ebaõigelt arvutanud päevamäära suuruse (129,60 krooni). Samuti ei ole

päevasissetuleku suuruse määramisel arvestatud ülalpeetava(te) olemasolu – teatises

kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 22) on märgitud mahaarvamiseks 10 %, kuid see ei leia kajastamist keskmise päevasissetuleku arvestuses.

Süüdistatava käest ei ole küsitud, palju on tal ülalpeetavaid, kas tal on laenukohustusi jmt. Need andmed on aga hädavajalikud keskmise päevasissetuleku arvutamiseks. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid – seda, et süüdistatav peksab läbi oma lapse ema, kes

küsib söögiraha; süüdistatava jalalöögid põhjustasid kannatanule ribidesse mõra ning teises episoodis oli häiritud ka naabrite rahu, on kohtu hinnangul vaja prokuröril kaaluda teiseliigilise karistuse kohaldamist. Rahalise karistuse kohaldamine paneks raskesse majanduslikku olukorda kogu perekonna, sest süüdimõistva otsusega kaasnevad ka menetluskulud ning rahaline karistus ei ole kohtu arvates

piisavaks vahendiks, et mõjuta süüdlast edaspidi hoiduma samaliigiliste süütegude toimepanemisest.

Keeldudes käskmenetluse kohaldamisest, tuleb kohtul alusel KrMS § 253 p 3 kriminaaltoimik tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Kohtunik