1-08-3424\14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2008.a. Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3424 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi V.F süüdistus KarS § 329 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav V.F

elukoht: XXXXXXXXXXX XX-XX; isikukood: XXX;

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud 3-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.F KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 8 kuud (kaheksa) vangistust.

KarS § 74 lg 1,2 alusel määrata, et eespool mõistetud vangistusest kuulub koheselt

ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus 7 kuud jäetakse tingimisi (üks) (seitse)

kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.F ei pane 2 aasta (kahe) pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on V.F kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata V.F katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtuotsus 1 kuu reaalselt mõistetud vangistuse osas pööratakse täitmisele peale kohtuotsuse jõustumist.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 175 lg 1 p 2,4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja V.F-ilt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 6 525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

 tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 611.- (kuussada üksteist) krooni;

 riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 889 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa) krooni 82 senti;

 kriminaaltoimikustest koopiate tegemise kulu summas 72 (seitsekümmend kaks) krooni 80 senti;

 postikulu summas 58.- (viiskümmend kaheksa) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr

10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „V.F, 1-08-3424, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 09. mail 2008. a kell 14.00.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja süüdistatava seisukoht V.F süüdistatakse selles, et tema

• isikuna, keda on 31.01.2005.a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 ja §

329 alusel 1 aasta ja 9 kuu vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 30.03.2005.a. ARK Tartu Büroo poolt, juhtis 24.11.2007.a. kella 20.38 ajal Tartu linnas Puiestee 34a maja

juures mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX XXX, omamata

3 mootorsõiduki juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse;

• isikuna, keda on 31.01.2005.a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 ja §

329 alusel 1 aasta ja 9 kuu vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 30.03.2005.a. ARK

Tartu Büroo poolt, juhtis 26.01.2008.a. kella 04.27 ajal Tartu linnas Sõpruse sillal

mootorsõidukit Audi A8 reg. märgiga XXX XXX, omamata mootorsõiduki

juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse. Sellega pani V.F toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

V.F tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi.

II Olulised asjaolud Tartu Maakohtu 27.10.2003.a. kohtuotsusega mõisteti V.F süüdi KarS § 424 järgi ja

karistati vangistusega 1 aastat. KarS § 74 alusel jättis kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata ja määras 3 aasta pikkuse katseaja. Kohus mõistis lisakarisuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1 aastaks.

Tartu Maakohtu 31.01.2005.a. otsusega (Tartu Ringkonnakohus muutis Tartu Maakohtu

otsust) tunnistati V.F süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja jõustunud kohtuotsuse kohaselt mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. Kohus kohaldas KarS § 65 lg 2 sätteid

ja moodustas liitkaristuse, liites eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks sai 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Lisakaristusena mõisteti seekord

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks. Eelpool nimetatud kohtuotsuse alusel on eriõiguse äravõtmine pööratud täitmisele ja eriõigus võeti ära ajavahemikuks 30.03.2005.a. – 29.08.2008.a. (kd I, lk 10).

Tartu Maakohtu 27.10.2005.a. kohtuotsusega karistati V.F KarS § 329 järgi 1 kuu

pikkuse vangistusega ja liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud

karistuse kandmata osa ning alates 01.11.2005.a. kuulus kandmisele 1 aasta 10 kuud

vangistust. Karistuse kandmisele asus V.F 01.11.2005.a. ja vabanes ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 26.10.2006.a. kohtumääruse alusel 07.11.2006.a.

24.11.2008.a. on Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna patrullitalituse konstaabel

Deili Aavik koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt 24.11.2007.a. juhtis V.F

Tartus kell 20.38 Puiestee tänaval mootorsõidukit Audi A8, reg nr 576 TGT omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui isikult on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 31.01.2005.a.väärteoaskas.

24.11.2008.a. on koostatud Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Deili Aaviku poolt ka

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega kõrvaldati V.F sõiduki juhtimiselt

liiklusseaduse § 201

lg 2 p 3 alusel, põhjusel, et juhil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.

26.01.2008.a. on koostatud Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Ago Mägimetsa poolt

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega kõrvaldati V.F sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel.

4

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et V.F juhtis 24.11.2007.a. kell 20.38 ja

26.01.2008.a. kell 04.27, so ajal kui temalt oli 31.01.2005.a. kohtuotsuse alusel

lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks, talle kuuluvat sõidukit Audi A8.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist.

Tunnistaja Deili Aaviku ütluste kohaselt oli ta 24.11.2007.a. koos konstaabel Sigrid

Veiderpassiga teenistuskohustusi täitmas ja töö käigus peatas ta Tartus Puiestee 34a maja

juures kontrollimiseks sõiduauto Audi A8. Sõiduauto roolis oli V.F, kelle isik tehti

kindlaks ID kaardi alusel. Tunnistaja kinnitas, et V.F ei esitanud juhiluba ja

juhtimiskeskuse kaudu selgitati koha peal, et V.F-ilt on juhtimisõigus ära võetud

31.01.2005.a. kohtuotsusega. Tunnistaja sõnul koostas ta väärteoprotokolli ja juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse. Tunnistaja selgitas kohtus, et väärteoprotokoll sai tehtud seetõttu, et

kohapeal ei olnud täpselt selge, kas juhtimisõigus on ära võetud kohtuotsuse alusel või väärteoasjas.

Tunnistaja Ago Mägimetsa ütluste kohaselt oli ta 26.01.2008.a. tööülesandeid täitmas Tartus Eedeni keskuse lähistel. Tunnistaja sõnul peatas ta sõiduki Audi A8, mida juhtis Janar V.F. Ago Mägimets avaldas, et peatamisel väitis V.F, et tal puudub juhiluba ja ta on teadlik sellest, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Tunnistaja kinnitas, et ta koostas V.F juhtimiselt kõrvaldamise otsuse.

Tunnistaja Liina Kannel kinnitas kohtus, et teostas 26.01.2008.a. tööülesandeid koos vanemkonstaabel Ago Mägimetsaga ja ta peats sõiduki, mille roolis oli V.F. Tunnistaja ütluste kohaselt tuvastati isik ID kaardi alusel ja juhtimisõiguse olemasolu kontrolliti politsei andmebaasist. Kuna V.F juhtimisõigus oli kohtu poolt ära võetud, siis koostati talle juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Süüdistatav V.F kinnitas kohtus, et ta tõepoolest juhtis nii 24.11.2007.a. kui ka 26.01.2008.a. sõidukit Audi A8, reg nr 576 TGT.

Kohus on seisukohal, et tunnistajate ja süüdistatava ütluste ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega on tõendamist leidnud asjaolu, et V.F juhtis nii 24.11.2007..a

kell 20.40 kui ka 26.01.2008.a. kell 04.27 sõidukit Audi A8. Süüdistatav on kinnitanud kohtus, et ta oli teadlik, et tulenevalt Tartu Maakohtu 31.01.2005.a. kohtuotsusega mõistetud lisakaristusest ei tohtinud ta sõidukit juhtida. Kohtus põhjendas V.F kohtuotsesega mõistetud karistuse mittetäitmist asjaoluga, et tal oli vaja 24.11.2007.a. tööülesandeid täita ja kedagi teist, kes oleks saanud rooli istuda ei olnud. 26.01.2008.a. oli süüdistatava sõnul tal taas vaja viia töömees Luunjasse ja kuna tema kompanjon oli haigestunud, siis istus ta ise

rooli. Süüdistatav sõnul ei andnud ta endale aru, et juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine on kuritegu.

Eespool käsitletud tõenditest tulenevalt on kohus seisukohal, et V.F, olles isik, kellelt

oli Tartu Maakohtu 31.01.2005.a. kohtuotsuse alusel võetud ära sõiduki juhtimisõigus 3 aastaks, juhtides 24.11.2007.a. ja 26.01.2008.a. sõidukit audi A8, reg nr 576 TGT, pani toime

5 KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et V.F KarS § 329 sätestatud kuriteod toime pannud otsese tahtlusega, sest olles eelnevalt karistatud

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, pidi ta vähemalt

möönma, et perioodil, kui kehtib lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise keeld, ei täida ta

sõiduautot juhtides varasemat kohtuotsust ja paneb sellega toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna arvesse V.F poolt kohtus avaldatud kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kriminaalasjas kogutud tõendeid uurides, ilmnes, et süüdistuses kajastatud teise kuriteo episoodi pani V.F toime siis kui esimeses episoodis oli kohtueelne uurimine jõudnud lõppstaadiumisse. Seega ei suutnud V.F mõjutada õiguskuulekalt käituma ka oht uue

karistuse ees või asjaolu, et tema edaspidine õiguskuulekas käitumise võiks mõjutada uut määratavat karistust. V.F on mõlemad süüdistuses kajastatud kuriteoepisoodid toime pannud otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et kuni 29.augustini 2008.a. ei ole tal tulenevalt Tartu Maakohtu 31.01.2005.a. otsusest õigus mootorsõidukit juhtida. Kohus ei saa jätta

karistuse mõistmisel tähelepanuta asjaolu, et V.F on varem kahel korral karistatud

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Seega saab asuda seisukohale, et V.F süü vaadatuna teo-ja tagajärjeebaõiguse aspektist on oluline.

Tõendite uurimise käigus avaldas V.F, et mõlemal juhul asus ta mootorsõidukit juhtima tulenevalt vajadusest täita tööülesandeid ja ta ei andnud endale aru, et tööülesannete täitmist on võimalik tagada ka muul moel. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtule, et V.F

on suhtunud talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse kergekäeliselt ja ei ole

vaatamata varasematele karistustele samalaadsete tegude eest mõistnud tagajärgi, mida

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine võib kaasa tuua. Nimetatud asjaolu peab kohus vajalikuks arvestada eriti karistuse eripreventatiivset eesmärki silmas pidades.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse.

Arvestades asjaolu, et V.F käitumist ei ole varasemad karistused mõjutanud ja ka asjaolu, et osa varem mõistetud väärteotrahvidest on käesoleva ajani tasumata ning ka V.F enda poolt avaldatut, et tema perekond on varalises mõttes keerulises olukorras, ei näe kohus

võimalust V.F karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega, so rahalise karistusega. Tulenevalt süü suurusest ja üldpreventatiivsetel kaalutustel tuleb kohtu

arvates mõista V.F-ile karistus vastava sanktsiooni keskmisest määrast suuremas

määras, seega kindlasti vangistus üle 6 kuu. Kohus on seisukohal, et kuivõrd V.F hoidus korduvalt kõrvale karistuse täitmisest ja tegi seda ka siis, kui esimese episoodi osas toimus juba kohtueelne menetlus, siis peab kohus eeltoodust tulenevalt põhjendatud karistuse

määraks 9 kuud vangistust. Kui arvesse võtta samas aga kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust kohtus, siis peab kohus põhjendatud karistuseks 8 kuud vangistust.

Järgnevalt on kohtu kohustus otsustada, kas mõistetud vangistus peab kuuluma reaalselt kandmisele või on käesolevas kriminaalasjas olemas asjaolud, mis annavad võimaluse Janar

6 V.F kas osaliselt või täielikult karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Tuginedes eespool kajastatud V.F käitumisele antud hinnangule, on kohus seisukohal, et kohtul puudub

põhjus V.F täielikult mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi vabastada.

Arvestades V.F poolt avaldatut, et ta nüüd mõistab, et perekonna ülapidamist

puudutavad asjaolud ei saa kaaluda üles tema kohustust täita kohtuotsust ja seda, et ta on andnud endale aru oma rikkumiste sisust ning on läbi mõelnud kõik võimalused, kuidas oma elu ja tööd edaspidi korraldada, samaaegselt õiguskuulekalt elades, näitab, et V.F on oma tegevusele hinnangu andnud ja aktsepteerinud asjaolu, et riigi poolt määratud karistus

peab olema igal juhul täidetud. Kohus leiab seetõttu, et V.F on võimalik osaliselt reaalse vangistuse kandmisest tingimisi vabastada. Kohus on arvamusel, et käesoleval juhul

piisab karistuse eesmärgi täitmiseks lühiajalisest, so nn šokivangistusest. Käesoleval juhul

peab kohus vajalikuks määrata KarS § 74 lg 2,3 alusel, et mõistetud 8 kuu pikkusest vangistusest kuulub reaalselt kandmisele 1 kuu vangistus ja 7 kuu pikkune vangistus jäetakse

tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kohus leiab, et katseaeg tuleb V.F-ile määrata üle keskmise katseaja määra ja konkreetselt 2 aasta pikkune. Samuti peab kohus igati põhjendatuks V.F käitumiskontrollile allutamist.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista

süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna riigi poolt määratud kaitsjatele väljamakstava tasu summas 2 889,82 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 611.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikustest koopiate tegemise kulu summas 72, 80 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 58.- krooni.

Kohtunik