1-08-5628\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-5628

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-5628

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Deniss Petrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Deniss Petrov (isikukood: 37809190285; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Deniss Petrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 24.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Petrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Deniss Petrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.11.2007.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati antud karistust 31.07.2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu ja 13 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks loeti 1 aasta 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti eelvangistus liitkaristuse hulka.

Karistuse kandmise algus oli 04.05.2007.a ja lõpp on 04.01.2009a.

2

D. Petrovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses lõpetas 10. klassi, ei tööta. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu D. Petrovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla.

Deniss Petrov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetav on juba korra tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid tema karistus pöörati täimisele, kuna ei täitnud nõudeid. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab prokurör, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole alust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ja tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster, ning teda ei anna enam mõjutada kuritegudest hoiduma.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D. Petrov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Petrovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetav on juba korra tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid tema karistus pöörati täimisele, kuna ei täitnud nõudeid. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist ja arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole alust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ja tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning teda ei anna enam mõjutada kuritegudest hoiduma.

Arvestades D. Petrovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik