1-08-6282\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-6282 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Tõlk Anna Jänes Kriminaalasi Süüdimõistetu Gennadi Vukkerti tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Gennadi Vukkert (isikukood: 37701142713; elukoht vabanemisel: x) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Gennadi Vukkert temale Tartu Maakohtu 24.09.2001. a otsusega kriminaalasjas nr 1-230/2001 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

G. Vukkert tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 24.09.2001. a. otsusega KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aasta pikkune vangistus. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistust Tartu Ringkonnakohtu 16.04.1996. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

10 kuu ja 8 päeva vangistust osaliselt, mõistes lõplikuks karistuseks 7 aastat ja 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 17.12.2001. a.

G.Vukkert vabanes mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 13.04.2007.a. Harju Maakohtu 02.04.2007.a. kohtumääruse alusel, kusjuures mõistetud liitkaristusest jäi kandmata 11 kuud ja 15 päeva.

2 Harju Maakohtu 15.02.2008. a määrusega pöörati G. Vukkertile Tartu Maakohtu 24.09.2001. a otsusega mõistetud ärakandmaata karistus, s.o 11 kuud 15 päeva täitmisele. Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2008. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 15.02.2008. a määrus muutmata. Kohtumäärus jõustus 17.03.2008. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.02.2008. a ja lõppeb 27.01.2009. a.

G. Vukkertit on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

1. 18.11.1992. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vabadusekaotusega

1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat;

2. 07.04.1994 a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta;

3. 02.02.1996 a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning KrK § 15 lg

2 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 järgi vabadusekaotusega 6 aastat; Väärteokorras G. Vukkertit varem karistatud ei ole.

Kriminaalhooldaja ei nõustu G. Vukkerti vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega, sest viimane avaldas soovi kanda oma karistuseks mõistetud vangistus lõpuni, mistõttu ei oleks mõtet talle kriminaalhooldust määrata, sest G. Vukkert ei oleks motiveeritud täitma käitumiskontrollinõudeid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu G.Vukkert avaldas kohtule, et käesoleval ajal ta siiski soovib taas ennetähtaegselt vabaneda. Kinnipeetav ei osanud kohtule põhjendada, millised asjaolud takistasid teda varem kontrollnõuete ja kohustuste täitmisel. Prokurör oli seisukohal, et G.Vukkert ei kuulu ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele.

Kohtuniku seisukoht

G. Vukkert mõisteti kohtuotsustega süüdi muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises, mis on kuni käesoleva ajani esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

KarS § 76 järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis G. Vukkerti puhul hõlmab lisaks Tartu Maakohtu 24.09.2001. a otsusega mõistetud lõplikule ärakandmisele kuuluvale liitkaristusele (7 aastat 4 kuud) ka Tartu Ringkonnakohtu 16.04.1996. a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa (5 aastat 1 kuu 22 päeva). Eelnimetatud otsustega G. Vukkertile mõistetud kogu karistusajaks oli 12 aastat 5 kuud 22 päeva (6 aastat + 7 aastat – 6 kuud 8 päeva) aastat vangistust, millest vähemalt 2/3 on kantud pärast 8 aasta 3 kuu ja 25 päeva möödumist. Enne 12 aastat 5 kuud 22 päeva lisamist karistusaja algusele, s.o 13.02.2008, tuleb sellest maha arvata juba ära kantud karistus (11 aastat 6 kuud 7 päeva). Seega oli G. Vukkert enne vangistuse ennetähtaegse vabastamise tühistamist ja täitmisele pööramist talle mõistetud karistusest juba 2/3 ära kandnud.

KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 Kohtule esitatud materjalidest selgub asjaolu, et G.Vukkert vabanes 24.09.2001.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt Harju Maakohtu 02.04.2007.a. määruse alusel 13.04.2007.a. Harju Maakohtu 15.02.2008. a määrusega pöörati G. Vukkertile Tartu Maakohtu 24.09.2001. a otsusega mõistetud ärakandmaata karistus, s.o 11 kuud 15 päeva täitmisele. Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2008. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 15.02.2008. a määrus muutmata. Kohtumäärus jõustus 17.03.2008. a. Seega on G.Vukkerti enda käitumine vabaduses näidanud, et vaid mõni kuu tagasi ei suutnud ta määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita ning kohus pidi saatma ta uuesti kandmata karistusosa kandma. Kohtuistungil esitas prokurör kohtule väljatrüki kriminaalmenetluse registrist, millest nähtub, et G.Vukkert on 15.02.2008.a. üle kuulatud kahtlustatavana, seega on alus arvata, et G.Vukkert ei ole vabaduses suutnud õiguskuulekalt elada vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Kohtunik leiab, et isik, kes on juba kord näidanud, et ta ei suuda täita käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi ja kontrollnõudeid ja, kes on peale kandmata karistusosa täitmisele pööramist karistust kandnud vaid mõne kuu, ei kuulu tulenevalt kõrgest kuriteoriskist ning negatiivsetest resotsialiseerumiseeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele.

Rutt Teeveer Kohtunik