1-08-5218\21-08-5218\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21 mai 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-5218 (07231803514) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi U.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

lühimenetlus Prokurör №na-Salome Barbo Süüdistatav U.G

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: Lastehaigla, elukoht: xxx Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistus: Harju Maakohtu 12.03.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel rahaline karistus 8400 krooni, mis on määratud tasuda ositi 6 kuu jooksul igakuiselt 1400 krooni. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

vangistus 4 (neli) kuud U.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et U.G temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.05.2008.

kaitsjale makstud tasu 1451 (üks tuhat nelisada viiskümmend üks) krooni ja 40 senti, mis

2

tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.G, 1-08-5218, kaitsjatasu“.

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

välja mõista IV kasuks 3800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb tasuda IV arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

välja mõista VL kasuks 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb tasuda VL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas. 10. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi hoiustatud

CD plaat turvakaamera videosalvestusega 29.12.2007 Linnamäe tee 57 pangaautomaadi juurest kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 05.06.2008. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.06.2008.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

U.G süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud

varguse, 20.12.2007.a. kella 18:26 ajal kasutas IV kuuluvat Hansapanga kaarti nr

K4797315011282549 koos PIN-koodiga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil sularahaautomaadist HAN00239 välja IV kuuluvat sularaha 3800 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju 3800 krooni.

Samuti U.G, 29.12.2007.a. kella 09:38 ajal, kasutades VLkuuluvat Hansapanga

kaarti nr XXXXXXXXXXX koos PIN-koodiga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil sularahaautomaadist HAN00299 välja VL kuuluvat sularaha 3000 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju 3000 krooni.

Seega U.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, isikuna kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

28.12.2007 koostatud kannatanu IV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tahtis kannatanu

24.12.2007.a. pangaautomaadist raha võtta ning avastas, et arve on praktiliselt tühi.

Kontrollimisel selgus, et 20.12.2007 oli keegi tema arvelt võtnud välja 3800 krooni. Kannatanu teab kindlasti, et tema seda võtnud ei ole. Samuti mitte kellelegi ei ole andnud

kasutamiseks oma pangakaarti ega ole kellelegi öelnud ka oma PIN-koodi. PIN-kood on kannatanul peas ja ta ei ole seda kusagile üles kirjutanud. Raha võeti tema arvelt sel ajal, kui ta viibis haiglas ravil (19.12.2007.a. kella 15.00-st, kuni 21.12.2007.a. kella 14.00). Sel

ajal kui kannatanu viibis haiglas olid tema dokumendid ja rahakott, milles asus ka

pangakaart, hoiul arsti juures seifis, mis on lukustatav. Kannatanu ise võttis oma arvelt kaardiga raha viimati 19.12.2007.a. - võttis 3000 krooni, et maksta haiglaarvet. Kannatanule

on tekitatud varaline kahju summas 3800 krooni. Kedagi kahtlustada ta ei oska.

Kannatanule öeldi pangast, et raha oli välja võetud kusagil Ümera tänava 13a kaupluse juures olevast automaadist, kasutades kannatanu kaarti ja PIN-koodi. (t/l 2-3)

05.03.2008 koostatud kannatanu VL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 28.12.2007 taastusravile Tallinnas asuvasse Haiglasse (viibis seal ravil kuni 31.12.2007

kella 10-ni). Sissekirjutamisel andis oma riided ja rahakoti koos selles olnud raha ja pangakaartidega haigla personalile hoiule, nagu neil seda nõutakse. Vastu sai tõendi, milles olid kirjas, palju raha oli temalt hoiule võetud. Ajavahemikul 28.12.2007 kell 10-10.30 kuni

31.12.2007 kell 10.00 ei saanud kannatanu oma pangakaarti nr.XXXXXXX ise kasutada

ega sellega oma arveldusarvelt Hansapangas raha välja võtta. 31.12.2007 kui kannatanu haiglast lahkus, kontrollis hoiult tagasi saadud asjad. Raha ja pangakaardid olid kõik omal

kohal. 12.01.2008, kui kannatanu hakkas tegema internetipangas oma arveldusarvelt nr.XXXXXXXXXX raha ülekandeid, avastas, et tema arvelt oli 29.12.2007 kella 09.38 ajal välja võetud 3000 krooni. Kannatanu ise ei ole seda raha oma arvelt välja võtnud ega pole lubanud seda ka kellelgi teisel teha. Sel ajal pidi olema kannatanu pangakaart hoiul haigla

seifis. Samuti oli rahakoti vahel ka pangakaardi PIN-kood. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 3000 krooni. (t/l 13-14)

16.01.2008 koostatud VL Lääne Politseiprefektuurile esitatud avaldusest nähtuvalt oli kannatanult varastatud eelmisel korral kui ta viibis haiglas mobiiltelefon, mille kohta ta ka politseile avalduse esitas. Kuid isikut, kes tema telefoni varastas ei tuvastatud. Kuna hetkel

mil kannatanu kontolt raha välja võeti viibis tema ilma igasuguse lahkumisvõimaluseta haiglas ja rahakott koos kaartidega pidi olema sel ajal turvaliselt haigla seifis siis seetõttu esitab kannatanu avalduse politseisse. (tl 11-12)

04.03.2008 koostatud kahtlustatava U.G

tunnistab end kahtlustatav süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et töötab Haiglas medõena juba 13 aastat. Kui kahtlustatav on valves, siis on tal juurdepääs haiglas

asuvale seifile, kuhu paigutatakse hoiule haiglas ravil olevate patsientide isiklikud asjad (rahakotid, raha, dokumendid). Kui kahtlustatav on valves, on selle seifi võti tema käes ja

tema vastutab seifis olevate asjade eest. Kahtlustatav ei ole varem kunagi seifist midagi varastanud, ei ole üldse kunagi kuritegusid toime pannud. Aasta tagasi suri tema abikaasa ja

see töökoht on tema ainus sissetulek. Kahtlustatava poeg võttis pangalaenu korteri ostmiseks ja selle laenu tagatiseks on kahtlustatavale kuuluv korter. Poeg kaotas kasiinos

mängides suure rahasumma. Tekkis olukord, kus ta ei suutnud enam maksta laenu, mille tagatiseks on kahtlustatava korter. Et korterit mitte kaotada, samuti selleks, et aidata raskes olukorras oma poega, kellel on 2-aastane laps, aitas ta tal maksta tagasi tema pangalaenu, milleks aga kahtlustatava sissetulek ei olnud piisav. Sellises raskes majanduslikus olukorras oli sunnitud panema toime need kuriteod, milles teda kahtlustatakse. Detsembris 2007 oli

haiglas ravil IV, kes andis hoiule oma rahakoti. Kahtlustatav ei mäleta, kas tema võttis temalt asju hoiule. Pärast seifis asju üle lugedes, nägi, et ühes rahakotis oli pangakaart ja

PIN-kood, mis oli paberitükile kirjutatud. Kahtlustatav ei mäleta täpselt päeva ja aega, millal ta selle pangakaardiga võttis IV arvelt raha. Raha võttis selle pangakaardi abil ainult ühel korral, Lasnamäel, oma kodu läheduses. Kahtlustatav ei oska öelda, miks ta võttis just sellise summa (3800 krooni), võib-olla ei olnud arvel rohkem raha. Kahtlustatav ei mäleta, kas ma pani pangakaardi tagasi selle inimese rahakotti või viskas ära. Varastatud raha andis

4

oma pojale pangalaenu tagasimakse tasumiseks.

Teisel juhul mäletab kahtlustatav väga hästi, kuidas kõik toimus. Detsembri lõpus oli neil ravil VL, kes andis hoiule oma rahakoti.

Kahtlustatav võttis tema pangakaardi, kuna rahakotis oli ka panga paber kaardi PIN- koodiga. Kahtlustatava valve lõppes hommikul. Raha võttis tema arvelt välja kuskil kella 12

paiku, Lasnamäel oma kodu läheduses. Võttis arvelt 3000 krooni ja maksis oma korteri

kommunaalmaksed. Nägin, et tema arvel jäi veel 2000 krooni, kuid tema seda raha ei

võtnud. Pangakaardi pani tagasi selle isiku rahakotti järgmisel päeval, kui ta tööle läks. Pä

rast seda ei ole ta rohkem kunagi midagi varastatud. Jaanuarikuus kuulati ta üle kahtlustatavana samasuguses asjas. Kahtlustatav kahetseb tehtut väga. (t/l 23-25)

Hansapanga poolt 28.01.2008 edastatud HAN00299 sularahaautomaadi videokaamera

salvestuselt väljatrükitud fototabelilt nähtub, kes 29.12.2007 kasutas 09.38 VL kuuluvat pangakaarti ja võttis sealt välja sularaha. (t/l 18-19)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2006 aastal 240,93 krooni. (t/l 30)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana

üle kuulatud U.G

süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

U.G süüdistatakse kahe varguse toimepanemises ja kohtueelsel menetlusel on

süüdistatava U.G käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasjas leiduvast Harju Maakohtu 12.03.2008 otsusest nähtuvalt karistati süüdistatavat

varguste toimepanemise eest, millised olid toime pandud 22.11.2007, 24.11.2007 ja 25.11.2007. Seega oli U.G menetlusesemeks olevate uute varavastaste kuritegude

toimepanemisel isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Käesolevas kriminaalasjas

süüdistatakse teda kahe varguse toimepanemises. Seega on süüdistatava käitumises nii juriidiline kui ka faktiline korduvus KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest 12.03.2008 Harju Maakohtu

otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel ning mõisteti rahaline karistus 8400 krooni, mis on

määratud tasuda ositi 6 kuu jooksul igakuiselt 1400 krooni. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtub, et süüdistatav varastas kannatanute pangakaardilt raha suuremas summas kui 1000 krooni. Mõlemal korral õnnestus süüdistataval kuriteod lõpule viia ja varastatud raha ei

olnud võimalik enam kannatanutele tagastada. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et

kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning

süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmises vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja

ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Antud juhul

süüdistatav tunnistab mõlemaid toimepandud kuritegusid ja kahetseb tehtud. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval alaline sissetulek. Samas nähtub kriminaalasjast, et ajal, mil süüdistatava suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus varguste toimepanemises, jätkas süüdistatav samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seejuures oli uute

varguste toimepanemise põhjuseks rahaliste vahendite puudumine ja ebapiisav sissetulek.

Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et uuesti rahalise karistuse kohaldamine

5

süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas, kuivõrd tal puuduvad vahendid rahalise karistuse tasumiseks ja kohus ei saa veelgi suurendada süüdistatava rahalisi kohustusi suurendatava rahalise karistuse, so liitkaristuse näol. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust,

mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus arvestab samas karistuse määra valikul karistust kergendava asjaoluga ning peab võimalikuks määrata karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd aga menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, süüdistataval on alaline sissetulek ja

elukoht, siis peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes

kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatavat ei olnud kuritegude toimepanemise ajaks varem karistatud, siis võib sellest teha järelduse, et süüdistatav ei vaja pikemaajalist käitumiskontrolli ning süüdistatav saab oma eluga ise hakkama, mistõttu võib süüdistatava suhtes kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid, määrates minimaalse katseaja.

krooni. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, siis

tuleb kannatanute varaline olukord viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise

kahju tekitaja arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud varalised nõuded on põhjendatud ja kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele ning U.G-lt kui kahju tekitajalt kannatanute kasuks väljamõistmisele.

Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on toimunud kaks erinevat kriminaalmenetlust praktiliselt üheaegselt, siis pidanuks kriminaalasjad ühendama ühte menetlusse ja süüküsimuse otsustama ühe kohtuotsusega, millega mõistetaks välja ka sundraha. Kuivõrd Harju Maakohtu

12.03.2008 otsusega mõisteti süüdistatavalt välja ka sundraha, siis jätab kohus käesoleva

otsusega süüdistatavalt sundraha välja mõistmata. Samuti jätab kohus Harju Maakohtu 12.03.2008 otsusega mõistetud rahalise karistuse iseseisvale täitmisele.

Märt Toming kohtunik