1-07-7265\6 · 1-07-7265\6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.mai 2008. a Põlva kohtumaja, Võru tn 12 Põlva Asja number 1-07-7265 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Prokurör Ülle Hõrak Asi Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna xxxxx talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu G.T karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G.T (isikukood xxx, elukoht xxx...
Full Text of the Judgment · 1-07-7265\6
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.mai 2008. a Põlva kohtumaja, Võru tn 12 Põlva Asja number 1-07-7265 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Prokurör Ülle Hõrak Asi
Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna xxxxx talituse
erakorraline ettekanne süüdimõistetu G.T
karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G.T (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxx; töötab xx-x xxxxxxx ehitajana) Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 14. mai 2008.a.
Pöörata täitmisele G.T-le xxxxx Maakohtu 01.08.2003.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 7 aastat vangistust ärakandmata osa so 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 17 (seitseteist)
päeva vangistust.
Kohtumääruse jõustumisel kohustada G.T kohtu poolt saadetavas teatises märgitud
ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. Vangistuse kandmise aja algust arvata alates G.T ilmumisest karistust kandma.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule.
Asjaolud xxxxx Maakohtu 01.08.2003.a. otsusega tunnistati G.T süüdi KarS § 107 lg 2 p 1 järgi ja karistati 7-aastase vangistusega. Sama otsusega tunnistati G.T
süüdi KrK §-de 17 lg 6 – 139 lg 2 p 3 järgi ja karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti G.T-le liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel
arvati G.T eelvangistus karistusaja hulka ja arvestati karistuse aja alguseks 13.11.2001.a.
2 Harju Maakohtu 14.06.2007.a. määrusega vabastati G.T KarS § 76 sätete
alusel xxxxx Maakohtu 01.08.2003.a. otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest
tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.11.2008.a. G.T allutati katseajal
käitumiskontrollile Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute
talituse kriminaalhooldaja järelevalve all ning määrati, et G.T peab täitma KarS §-s 75 lg 1,2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Harju Maakohtu 14.06.2007.a. määrus jõustus 26.06.2007.a. ja G.T vabanes karistuse kandmiselt Murru Vanglast 26.06.2007.a. Käesoleval ajal teostab kriminaalhooldust G.T suhtes Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna xxxxx talitus.
Erakorralise ettekande sisu
Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna xxxxx talitus on 10.04.2008.a. kohtule
esitanud erakorralise ettekande, mille kohaselt on G.T katseajal käitumiskontrolli nõudeid eiranud. G.T ei hoidunud katseaja jooksul alkoholi
tarvitamisest ja ei hoidunud suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega
kriminaalhooldajalt luba taotlemata.
Lõuna Politseiprefektuuri xxxxx
politseijaoskond on edastanud kriminaalhooldusosakonna xxxxx talitusele teatise, millest nähtub, et G.T peeti kuriteos kahtlustatavana kinni oma elukohas
08.03.2008.a. ja ta oli alkoholijoobes ning paigutati kainenemisele. Käesolevaks
ajaks on selgunud, et G.T tarvitas alkoholi oma elukohas koos kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalhooldaja hinnangul katseaja esimesed 9 kuud möödusid positiivselt. G.T
täitis hoolikalt kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja temale määratud
kohustusi: käis registreerimas 2 korda kuus, hüvitas igakuiselt rahalisi nõudeid ja
esitas kriminaalhooldusametnikule kviitungeid kokku 5263 krooni tasumise kohta,
registreeris end töötuks ja asus tööle esimesel võimalusel OÜ-sse Kolmeti, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest teavitas kriminaalhooldusametnikku ja alkoholi tarvitamist ei esinenud. Kuid kriminaalhooldusametniku hinnangul ei jätkunud G.T tahet pingutada kuni katseaja lõpuni, sest 08.03. 2008.a.
rikkus ta kohustusi. Kriminaalhooldusosakond palub G.T kandmata karistuse pöörata täitmisele.
Menetlusosaliste seisukohad
Süüdimõistetu G.T võtab õigeks, et tarvitas 08.03.2008.a. oma elukohas alkoholi ja seal viibis ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuid G.T väitel ta sel hetkel nende isikute kriminaalkorras karistatusest teadlik ei olnud. G.T palub karistust täitmisele mitte pöörata.
Prokurör leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus tuleb rahuldada ja G.T
karistus pöörata täitmisele, kuna G.T tarvitas 08.03.2008.a.
alkoholi. Prokuröri arvates ei ole karistuse täitmisele pööramise aluseks asjaolu, et
G.T suhtles 08.03.2008.a. kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna pole tõendatud, et G.T oli nende isikute kriminaalkorras karistatusest teadlik.
Määruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus G.T kandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3 KarS §-s 76 lg 5 sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
Vastavalt Harju Maakohtu 14.06.2007.a. määrusele oli G.T KarS § 75 lg 1, 2 ja 4 kohaselt käitumiskontrolli ajal kohustatud:1) elama kohtu poolt määratud alalises
elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite
kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-
või õppimiskoha vahetamiseks; 6) registreerima end kriminaalhooldusosakonnas
esimese 9 kuu jooksul 2 korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel; 7) mitte
tarvitama alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 8) mitte suhtlema
kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 9) asuma
tööle 2 nädala jooksul alates vabanemisest või võtma end tööhõiveametis töötuna arvele; 10) võlanõude kustutamiseks võtma ühendust kohtutäituriga kuu jooksul peale vabanemist ning igakuiselt hüvitama rahalisi nõudeid ja esitama kriminaalhooldajale selle kohta tõendi.
Lõuna Politseiprefektuuri teatise (tl 2) kohaselt 08.03.2008.a. kella 23.00 ajal toimetati oma elukohast xxxxx xxxxxxxxx x-xx xxxxx politseijaoskonda ja peeti
kuriteos kahtlustatavana kinni alkoholijoobes G.T . Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta ( tl 3-4 ) nähtub, et G.T on 08.03.2008.a. kella 23.20 ajal kindlaks tehtud alkoholijoove. Asjaolu, et ta tarvitas 08.03.2008.a.
alkoholi ja oli alkoholijoobes, pole eitanud ka G.T ise. G.T
kinnitusel tarvitas ta 08.03.2008.a. oma elukohas alkoholi – šampust ja viskit.
G.T enda seletus, xxxxx politseijaoskonna teatises ja alkoholijoobe
tuvastamise protokollis toodu kogumis tõendavad, et G.T tarvitas 08.03.2008.a. oma elukohas xxxxx xxxxxxxxx x-xx alkoholi ja oli sellest jäänud ka alkoholijoobesse.
Alkoholi tarvitamisega 08.03.2008.a. rikkus G.T Harju Maakohtu
14.06.2007.a. määrusega temale pandud kohustust katseaja jooksul alkoholi mitte
tarvitada. Selline kohustuse rikkumine on KarS §-st 76 lg 5 tulenevalt aluseks
G.T kandmata karistuse täitmisele pööramisele. G.T kandmata karistuse osa vastavalt karistusregistri teatisele ( tl 24-25) on 1 aasta 4 kuud 17 päeva vangistust.
Kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes on küll rõhutatud , et G.T katseaeg kuni 08.03.2008.a. oli kulgenud probleemideta, kuid see ei
välista 08.03.2008.a. aset leidnud ühekordse rikkumise tõttu kandmata karistuse täitmisele pööramist. KarS §-s 76 lg 5 sätestatu erinevalt KarS §-s 74 lg 4 sätestatust
ei anna kohtule võimalust valida, kas pöörata karistus täitmisele või mitte. Kohtu poolt pandud kohustuste rikkumise korral ei näe KarS § 76 lg 5 ette muud võimalust, kui kandmata karistuse osa täitmisele pööramise. Maakohus möönab, et ei saa siiski
välistada vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu suhtes kriminaalhoolduse
jätkamist ka kohustuste täitmata jätmise korral. Sellisel juhul peab aga rikkumise
põhjustama erakordne ja süüdimõistetust vähesõltuv asjaolu (vääramatu jõud, raske haigus vms). G.T puhul selliseid asjaolusid ei esine. G.T väitel
tingis alkoholi tarvitamise soov tähistada naistepäeva, tuttavatega kokkusaamist ja elukaaslase rasedusest teadasaamist. Kohtu hinnangul ei õigusta need asjaolud kuidagi
4
G.T poolt kohtu poolt temale pandud alkoholitarvitamisest hoidumise
kohustuse eiramist. Süüdimõistetule oli antud võimalus vangla asemel elada
vabaduses tingimusel, et ta täidab kohtumääruses ette nähtud kohustusi ja kontrollnõudeid. G.T seda tingimust ei täitnud.
Kohus leiab, et G.T kandmata karistuse täitmisele pööramisele ei ole
aluseks erakorralises ettekandes G.T-le süüks arvatud suhtlemine
kriminaalkorras karistatud isikutega. G.T väitel ei olnud tema teadlik, et
mõned 08.03.2008.a. tema elukohas viibinutest isikutest ( xxxxx xxxxx xx xxxx
xxxxx) olid kriminaalkorras karistatud. Selline G.T väide ei ole asjas
millegagi ümber lükatud. Kohtu arvates saab sellise kohustuse rikkumisega olla tegemist juhul, kui süüdimõistetu eelnevalt teab , et isikud, kellega ta suhtleb, on kriminaalkorras karistatud. Näiteks oleks see nii, kui süüdimõistetu on koos nende isikutega süüdi mõistetud või koos vanglas karistust kandnud. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul teada ei ole.
Kohtunik Rita Kulberg