4-08-2574\34-08-2574\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2008-04-28

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

4-08-2574 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2008.a Tallinnas Kohtuasja number 4-08-2574 (2373,08,001097 Kohtunik Katrin Puhkason Thea Tikenberg Väärteoasi Kaevatav otsus Menetlusalune isik Urve Norts Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Saue jaoskonna vanemkonstaabel Andre Raud otsuse 22.02.2008.a vää...

4-08-2574

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2008.a Tallinnas Kohtuasja number 4-08-2574 (2373,08,001097 Kohtunik Katrin Puhkason

Thea Tikenberg Väärteoasi

Kaevatav otsus

Menetlusalune isik Urve Norts Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Saue jaoskonna vanemkonstaabel Andre Raud otsuse 22.02.2008.a väärteoasjas 2373,08,001097 tühistamiseks, tema karistamisest Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 66 järgi tema karistamises rahatrahvi rahatrahviga 3000 krooni. Otsuse kohaselt Urve Nortsile kuuluvad koerad puresid 25.12.2007.a kella 14.10 ajal OÜ JP kuuluvaid lehmi XXX

Urve Norts 46104065229 XXX, Töötab OÜ AE Kaebuse esitaja kaitsja Nele Tammemäe Advokaadibüroo Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri

Lääne-Harju Politseiosakonna Saue jaoskonna vanemkonstaabel Andre Raud

Taotlus otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §§ 29 lg 1 p 1, 23, 132 p 3, § 133- 135; § 155-156 Kohus o t s u s t a s:

T ü h i s t a d a Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Saue jaoskonna vanemkonstaabel Andre Raud otsus 22.02.2008.a väärteoasjas 2373,08,001097 Urve Norts karistamisest Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 järgi tema karistamises rahatrahvi rahatrahviga 3000 krooni ja lõpetada menetlus väärteo tunnuste puudumisel.

Hüvitada Urve Nortsile valitud kaitsjale makstud õigusabi summas 11800 krooni riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva (05.05.2008. a) jooksul Tallinna Linnakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kaebuse sisu, tuvastatud asjaolud ja poolte seisukohad:

Urve Norts on pöördunud kohtu poole kaebusega eelnimetatud väärteootsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Teda on 22.02.2008.a otsusega väärteoasjas 2373,08,001097 karistatud KOKS § 66 järgi rahatrahviga 3000 krooni, selle eest, et talle kuulunud koerad puresid OÜ JP kuuluvaid lehmi 25.12.2007.a kella 14.10 ajal Harju maakonnas Pärnu mnt. 23 km asuvas farmis. Selle otsuse kohaselt on ta toime pannud väärteo KOKS § 66 järgi. Kuid KOKS § 66 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontrolli. Sätte lõige 1, lõige 2 ja lõige 3 näevad ette maavanema järelevalve kohustuse omavalitsuse üksuse tegevuse kohta, Riigikontrolli õiguse kontrollida omavalitsuse üksuse tegevust ja õiguskantsleri järelevalve valla ning linna õigustloovate aktide üle. Seega on ilmselgelt U. Nortsile omistatav väärtegu ebaõigesti kvalifitseeritud. 05.02.2008. Lääne-Harju Politseiosakonna Saue jaoskonna vanemkonstaabel Andre Raud koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1022157 kohaselt 25.12.2007.a kella 13.00 ajal talle kuulunud kaks koera pääsesid lahti jooksuaedikust ja puresid avaldajale kuulunud loomi (lehmi). U.Norts rikkus Saue Valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 5 lg 3, millega pani toime KOKS § 663 lg2 järgi kvalifitseeritava väärteo /tl 14/. Väärteootsuses aga on teo toimepanemise aeg kell 14.10. Saue Valla Volikogu koerte ja kasside pidamise eeskirja § 5 p 3 hakkas aga kehtima alles 1.01.2008.a, seega pärast väärteo toimepanemist. Seega ei saa ette heita kaebajale väärtegu, mille mittejärgmimise sätte hakkas kehtima alles peale väärteo toimepanemist. Mittekehtiv norm ei saa olla aluseks karistusnormile. Protokollis on andmed, et väärtegu on tõendatud avalduse ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kaebaja ja tema kaitsja on seisukohal, et avaldus ei saa olla piisavaks tõendiks süüküsimuse otsustamiseks, menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist ei nähtu, et kaebaja poolt väärteo toime panek. Seega ei ole esitatud tõenditega tuvastatud väärteo toimepanek kaebaja poolt. Kohtuistungil jääb kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et karistusotsus on tehtud ebaõige väärteo kvalifkatsiooniga. Väärteo kirjeldus on tõendamata, kuivõrd avaldus ei ole veel tõend KrMS § 63 mõttes. Aluseks on võetud materiaalõigusnorm, mis sündmuse ajal veel ei kehtinud, kuigi Saue valla koerte ja kasside pidamise eeskiri kehtis 1998.a. Menetlusalune isik Urve Norts selgitab kohtuistungil, et on 25.12.2007.a oli tal kolm koera – dogi.Territoorium, kus koerad viibisid, oli aiaga piiratud ja sealt oli väga raske välja saada. Aed oli kaevatd maa sisse 30-40 cm ja eespoolt betoneeritud vundamendiga, postid olid plommitud ja vahel oli laudis. Väravaid tuul lahti ei tee. Kui veterinaarkeskusest käidi seda

kontrollimas, siis pretensioone ei olnud. 25.12.2007.a juhtumist sai teada lauda perenaiselt. Kui tema kõne peale lauda juurde jõudis, siis tema koeri seal polnud. Laudas oli üks loom hukatud, teine oli hospidali viidud. Laudatöötaja ütles, et loomi olid purenud tema koerad. Kuid loomadel koera hammustusi ta ei näinud, loomaarst ka seda ei maininud. Koju jõudes nägi, et koerad olid kodus. Aed oli terve. Kohtuväline menetleja kinnitab, et kaebaja oli talle selgitanud, et metsa poolt polnud aed kindlustatud. Veterinaararsti ütluste kohaselt oli hukatud 7 looma ja 13 looma olid vigastatud. Samuti kinnitab kohtuväline menetleja, et temale olid lauda omanik kinnitanud, et tundsid ära U.Nortsi koerad. Kohapeal oli Urve Norts nõus hüvitama tekitatud kahju, seetõttu ta väärteoasja edasi uurima ei hakanud. Seni kehtinud Saue Vallavolikogu 29.10.1998.a määrusega nr. 10 kinnitatud Saue Valla koerte ja kasside pidamise eeskirjad ei erinenud oma sisust ja sõnastuselt 27.12.2007.a määrusega nr. 21 kehtestatud eeskirjadest. Samas nendib menetleja, et, et otsuse arvutisse sisestamisel on väärteotoimepanemise kellaaeg valesti kantud avalduse järgi ja väärteo kvalifikatsioon jäi vale võrreldes protokolliga. Menetlusalune isik ülekuulamisel möönis, et koerad jooksid laudas ringi, samuti kinnitas, et koerad kaevavad end aia alt läbi. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega ja vaatamata asjaolule, et otsuse tegemise ajal kehtisid uued koerte ja kasside pidamise eeskirjad, ei erinenud säte, mida U. Norts rikkus seni kehtinud eeskirja vastavast sättest.

Kohtuotsuse põhjendus:

Urve Norts kaebus kuulub rahuldamisele. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Saue jaoskonna vanemkonstaabel Andre Raud otsus 22.02.2008.a väärteoasjas 2373,08,001097 Urve Norts karistamisest Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 järgi kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p1 alusel lõpetamisele väärteo tunnuste puudumisel. Kohus soostub kaebaja kaitsja toodud põhjendustega väärteo kirjelduse mittevastavuses tehioludele, väärteootsuse tegemist sisuliselt tõendite puudumisel, sest menetlusaluse ütlused, milles ta möönab, et koerad pääsesid aia alt välja mõnel korral, kuid ei kinnita, et oleks laudas oma koeri näinud, ei saa olla väärteo kinnituseks tõendina. Ühtki tunnistajat, kes kinnitaks, et U. Nortsi koerad pääsesid tol korral lauta, veterinaararsti arvamust loomade vigastuste kohta pole materjalide juurde lisatud. On vaid OÜ JP juhatuse esimehe AK avaldus 23.01.2008.a, milles on üheselt väidetud, et U. Nortsi koerad tungisid kella 13.00 ajal Jõgisoo farmi ja puresid 13 looma, kellest 6 läks hädatapmisele ja ühte ravitakse. Kohe kutsuti kohale veterinaararst V. H ja U. Norts. Kohapeal käisid ka politseiametnikud. Noorloomad-lehmikud olid laudas ketis, kehad verised ja värisesid. Hukkunud on 15 % põhikarjast, varalise kahju suurust pole esitatud ega selgitatud. Kohapeal vormistati kirjalik kokkulepe kahju hüvitamises, kuid koerte omanik pole seda täies ulatuses nõus hüvitama /tl 15/. Kuigi väärteoprotokoll koostati 05.02.2008.a ei olnud otsuse tegemiseni 22.02.2008.a fikseeritud loomade pidamise tingimusi U. Nortsi juures. Vaatamata ka asjaolule, et ta menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on U. Norts viidanud Veterinaarkeskuse töötajate kohapealsest kontrollimisest tema kodus, pole ka selle kohta õiendit lisatud. Saue Valla Volikogu 27.12.2007.a määrusega nr. 21 kinnitatud „Saue Valla koerte ja kasside pidamise eeskirja“ § 5 p 3 sätestab kohustuse - võtta tarvitusele meetmed, et välistada looma ärajooksmine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimaluse. Väärteoprotokollis teokirjelduses ja väärteootsuses süüstatakse Urve Nortsi selle, et tema koerad puresid OÜ-le JP kuuluvaid lehmi. Kohus arvab, et Urve Norts saab eelkõige vastutada sellise tagajärje puhul ikkagi vajalike meetmete mitte tarvitusele võtmise eest, mis välistaks loomade ärajooksmise, seega teistele loomadele kallaletungimise võimaluse. Kas

25.12.2007.a olid tarvitusele võetud piisavad abinõud selleks või ei, neid faktilisi asjalusid ei ole selgitatud ega fikseeritud. Seega pole tuvastatud, kas ja mil viisil on U. Norts rikkunud õigusaktiga talle pandud kohustust. KOKS § 66 3 lg 2 on blanketne norm, mis eeldab viidet konkreetsele õigusaktile, mille rikkumise tulemusel väärtegu toime pandi. Vaatamata asjaolule, et väidetavalt 25.12.2007.a kehtinud Saue valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 64 (kinnitatud 29.10.1998 Vallavolikogu määrusega nr.21) sätte sõnastus langeb ühte 01.01.2008.a kehtima hakanud ”Eeskirja” § 5 p 3 sõnastusega, saab karistamise aluseks olla sündmus toimumise ajal kehtinud õigusakt, kui ta vastav kehtivuselt otsuse ajal kehtinud õigusakti normile. Urve Nortsi aga ei saa karistada KOKS § 66 alusel, kuivõrd see norm sätestab omavalitsus üksuse juhi ja riigiametnike ülesanded, mitte aga koerte ja kasside pidamise eekirja rikkumise. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 – „Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine“ näeb ette vastutuse järgmiselt: (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Antud väärteoasjas ei ole selgitatud konkreetset varalist kahju, sellekohane viide puudub ka väärteoprotokolli teo kirjelduses. Seega on väärteomenetlemisel olulisi menetlusnorme rikutud, praktiliselt U. Nortsi süü deliktistruktuuri kohaselt – objektiivne koosseis, subjektiivne koosseis, süü, on tõendamata tõenditega. Väärteootsuses on U. Nortsile omistatav väärtegu ja karistus kvalifitseeritud õigusnormi järgi, mis sätestab omavalitsus juhi, Riigikontrolli ja õiguskantsleri kontrolli ning järelevalve kohustuse. KOKS § 66 ei ole karistusnorm, sest ei sisalda sanktsiooni. Asjaolu, et menetlejal tekkis viga arvutisse andmete sisestamisel, ei saa olla kohtu poolt antud juhul parandatav ümber kvalifitseerimisega, sest oluliselt on rikutud ka teisi protsessinorme, mida kohus on eelpool kirjeldanud. Eeltoodu alustel kuulub ülalnimetatud otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. VTMS § 23 alusel kuulub riigi eelarve vahenditest hüvitamisele valitud kaitsjale makstud tasu. Seadus näeb ette tasu hüvitamise mõistlikus suuruses. U. Norts on endale valinud kaitsja Küllike Namm Advokaadibüroost, büroo poolt esitatud kinnitusest, et Urve Norts on tasunud osutatud õigusabi eest 11800 krooni ja õigusabiteenuste arvestusest nähtub, et antud büroo hinnakirja alusel on õigusabiteenuse tunnihind väärteomenetluses 2000 krooni. Vastavalt arvestusele kulus kliendi konsultatsiooniks ja kaebuse koostamiseks (pikkusega 3 lehekülge) kokku 3,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 21.04.2008.a kohtuistungil osalemiseks 1, 5 tundi, mis kokku on 10000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Urve Nortsile määratud rahatrahv moodustab küll sellest summast peaaegu ¼. Kuid kohus nendib, et tegemist oli suhteliselt keeruka kaebusega, mille ettevalmistamine eeldas pikemaajalist tööd õigusaktidega. Kui riigi õigusabi väärteo menetluses vastavalt justiitsministri 26.05.2005.a määrusele on sätestatud tunduvalt vähesemas määras, kui tunnihind 2000 krooni, on see lähedaneTallinna õigusteenuste turul keskmisetele advokaadibüroode hinnale. Õigusteenuse maht antud vaidluses eeldas tavapärasemast enam tööd õigusaktidega, mistõttu kohus leiab, et antud juhul kuulub hüvitamisele U. Nortsi poolt tasutud õigusabikulud.

Kohtunik Katrin Puhkason