4-07-6485\7 · 4-07-6485\7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprill 2008.a. Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-6485 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Maksim Harlašov’i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 22.10.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2602,07,011729, teo toimepanemise aeg 01.07.2007.a. kell 09.39 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel karistati Maksim Harlašov’i rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7 200.- krooni Kaebuse esitanud isik Maksim Harlašov, isikukood 37901212726; elukoht: X, X X- X; ülalpidamisel 1 alaealine laps, õpib Tartu Kutsehariduskeskuses Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 22.10.2007.a. otsus tervikuna ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja komissar H L Tõlk Antonina Muravjova

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 jätta Maksim Harlašov’i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 22.10.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2602,07,011729 muutmata.

2 Väärteoasjas Lõuna Politseiprefektuuri 22.10.2007.a. otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele nr 10220035028018 SEB Pangas (kood 401). Kohustuslik on märkida viitenumber 10220075463866. Väärteoasjas Lõuna Politseiprefektuuri 22.10.2007.a. otsusega väljamõistetud menetluskuliud tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele nr 10220035029017 SEB Pangas (kood 401). Kohustuslik on märkida viitenumber 10220075463866. Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita tasudes rahatrahvi ja menetluskulu täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 29.aprillist 2007.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav 14.mail 2008.a. kell 14.00. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaevatav otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 22.10.2007. a otsuse kohaselt toimus 01.07.2007. a kell 9.39 Tartu linnas Jaama tänava, Nõlvaku tänava ja Viira tee ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid Maksim Harlašovi poolt juhitud sõiduauto BMW (reg.nr XXX XXX) ja V M poolt juhitud sõiduauto VW Golf (reg.nr XXX XXX). Kohtuvälise menetleja otsusega on tuvastatud, et Maksim Harlašovi poolt juhitud sõiduk lähenes ristmikule Nõlvaku tänavalt ning sooritas vasakpöörde Jaama tänavale. V M poolt juhitud sõiduk lähenes ristmikule Viira teelt ja sooritas parempöörde Jaama tänavale. Manöövri lõpetamisel sõidukid põrkusid. Tuginedes eksperdiarvamusele, sündmuskoha täiendava ülevaatuse protokollile ja liiklusõnnetuse toimikule, leidis kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli liikluseeskirja § 91 ja § 156 nõuete rikkumine Maksim Harlašovi poolt, millega viimane pani toime liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teda karistati rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 7 200.- krooni. Ühtlasi mõisteti Maksim Harlašovilt välja menetluskulu summas 1 500.- krooni.

Kaebus 07.11.2007. a esitas Maksim Harlašov Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 22.10.2007. a otsusele väärteoasjas nr 2602,07,011729. Kaebuses taotletakse kaevatava otsuse tühistamist ja Maksim Harlašov suhtes väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt nähtub ekspertiisiaktis nr LL-176-07/4518 kajastatud eksperdiarvamusest, et kokkupõrke hetkeks oli kaebaja poolt juhitud sõiduk vasakpöörde juba lõpetanud ja sõiduteede ristumisalalt välja jõudnud, liikudes peateel. Selles osas ühtib eksperdi arvamus kaebaja seletustega. Seetõttu pidi V M peateele parempööret sooritades arvestama, et peatee teisel rajal juba sõidab auto ning lähtuma LE nõuetest, mis käsitlevad peateel sõitmist ning manöövreid. Kohtuistungil jäi kaebaja oma nõude juurde. Täiendavalt põhjendas kaebaja kaebust eksperdi järeldusega sellest, et kokkupõrke hetkel liikus sõiduauto VW Golf suurema kiirusega kui sõiduauto BMW.

3 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. Ristmikul vasakpööret sooritaval juhil on kohustus anda teed vastassuunast otse või paremale suunduvale juhile. Parempööret sooritava sõiduki juhil on õigus pöörata esimesele või teisele sõidurajale vastavalt oma soovile, kui teisiti ei tulene liiklusmärkidest. Volkswageni juht ei pidanud veenduma kas talle antakse teed või mitte. Asjaolu, et kokkupõrge toimumise ajaks olid mõlemad sõidukid teede ristumisalalt väljunud oli tingitud ristmiku iseloomust.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt LS §-le 7417 lg 1 karistatakse mootorsõiduki poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, –rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nimetatud normis on ettenähtud karistus tagajärjedelikti eest. Seega tuleb LS § 7417 lg 1 kohaldamiseks tuvastada liiklusnõuete rikkumine isiku poolt, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt juhitud sõiduauto BMW ja V M poolt juhitud sõiduauto VW Golf kokku põrkasid, samuti, et kokkupõrke tagajärjel tekkis varaline kahju. Nimetatud kinnitavad kaebaja enda ütlused ja tunnistaja V M ütlused, liiklusõnnetuse akt (tl 21-22) ja fototabel (tl 34-42). Kaebaja ei ole eitanud, et vasakpööret sooritades oli tal kohustus anda teed vastassuunast lähenevatele sõidukitele, mille juhid soovisid ületada ristmiku otse või pöörata paremale. Samas leiab ta, et ei ole liikluseeskirja nõudeid rikkunud, sest veendus manöövri ohutuses ning kokkupõrke toimumise ajaks oli ta manöövri juba lõpetanud. Kohus mõistab kaebaja väiteid selliselt, et kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega, kuna ta ei ole LS § 7417 lg 1 koosseisu täitmiseks nõutavat õigusvastast tegu toime pannud. Esiteks seetõttu, et vasakpöörde sooritamisel on ta täitnud LE §-dest 91 ja 156 tulenevad kohustused piisava hoolsusega. Teiseks seetõttu, et sõidukite kokkupõrke ajaks olid sõidukid teede ristumisalast väljunud ja oma manöövrid lõpetanud, mistõttu ei saa kaebajale üldse LE §-de 91 ja 156 nõuete rikkumist ette heita. Kohus analüüsib esmalt küsimust sellest, milline LE §-de 91 ja 156 mõjuala ning kas kaebajale saab nimetatud normide rikkumist ette heita pidades silmas liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid, eelkõige kokkupõrke kohta. LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 156 järgi peab rööbasteta sõiduki juht vasakule või tagasi pöörates andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Kohtu hinnangul on LE §-s 91 sätestatud sõidukijuhtide üldine hoolsuskohustus manöövrite sooritamisel. LE §-s 156 on hoolsuskohustust täpsustatud ja kehtestatud vasakpööret tegeva juhi oluliselt suurem hoolsuskohustus. Vasakpööret tegema asuva juhi kohustuseks on vältida kontakti samal ristmikul vastassunnast parempööret sooritava sõidukiga. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu lõpeks LE §-de 91 ja 156 mõju sõidukite väljumisega teede ristumisalast. Kuna liikluseeskirjast ei tulene otseselt LE §-de 91 ja 156 mõju kestus, siis on nimetatud normide mõju määratud nende normide eesmärgist. Seega saab LE §-de 91 ja 156 nõuete rikkumist LS § 7417 lg 1 tähenduses isikule ette heita sõltumata sellest kas liiklusõnnetus toimus vahetult teede ristumise alal või väljaspool seda, juhul kui liikluseeskirja nõuete rikkumine oli liiklusõnnetuse tegelikuks põhjuseks. Kohtu hinnangul tõendavad liiklusõnnetuse skeem (tl 23-24) ja vaatlusprotokoll (tl 25), et sõidukite kokkupõrge toimus teede ristumisala vahetus läheduses. Seega olid mõlemad sõidukid oma manöövrit lõpetamas ning nende liikumise kiirus ja suund oli otseselt määratud nende poolt sooritatud manöövrist. Kohtu arvates kinnitab sellist järeldust eksperdi arvamus (tl 46-47), mille kohaselt paiknesid sõidukid kokkupõrke hetkel teineteise suhtes väikese nurga all, kuid olid oma pöörde juba praktiliselt lõpetanud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et LE §-de 91 ja 156 mõju ei olnud kaebaja jaoks lõppenud ja kokkupõrke hetkel kandis ta

4 kõrgendatud kohustust sõidukite kontakti vältimiseks. Kuna sõidukid siiski kokku põrkasid, siis saab sellest järeldada, et kaebaja ei täitnud tal lasuvat hoolsuskohustust ja rikkus seega LE §-de 91 ja 156 nõudeid. Seega täitis Maksim Harlašov LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kaebaja on selgitanud, et nägi vastassunnast ristmikule lähenevat sõidukit, hindas kaugust sõidukini ja ristmikuni ja tegi otsuse, et võib ristmikule välja sõita teisi segamata. Kohus leiab, et kaebaja selgitusest ei tulene asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse talle inkrimineeritud väärteo eest. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja ei soovinud LE nõudeid rikkuda, s.o ta ei rikkunud LE §-dest 91 ja 156 tulenevaid kohustusi tahtlikult. Seega rikkus ta LE nõudeid ettevaatamatusest. Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on veendunud, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Maksim Harlašov pidanud ette nägema, et tema poolt sooritatava manöövriga rikub ta LE nõudeid, mille tulemusel võib tekkida varaline kahju. Eelneva põhjal leiab kohus, et Maksim Harlašov pani LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo toime hooletusest ja täitis sellega LS § 7417 lg 1 subjektiivse koosseisu. Kohus ei tuvastanud Maksim Harlašovi süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kohtu seisukohta karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maksim Harlašovi on LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kohus ei ole tuvastanud Maksim Harlašovi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebaja on selgitanud, et tal puudub pidev sissetulek, ta õpib kutsehariduskeskuses ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, kaebaja isikuomadusi ja ühiskondlikku staatust, on kohus veendunud, et Maksim Harlašovile mõistetud karistus on piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteo ühiskonnaohtlikkust ja sellest tulenevat vajadust avalikuks hukkamõistuks silmas pidades ei näe kohus ka võimalust kaebajale määratud karistuse kergendamiseks. Seetõttu tuleb Maksim Harlašovile määratud karistus muutmata jätta.

Rutt Teeveer kohtunik