1-08-6065\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-6065

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-6065

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Alice Simm

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Andres Kurri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Andres Kurri (isikukood: 38607144213; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Vabastada Andres Kurri karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.07.2009.a ja määrata ta selleks tähtajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku Kaire Aamissepa järelevalve alla (asukoht: Kuninga 22, 80099, Pärnu) ning kohustada Andres Kurrit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada Andres Kurri suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2 2) asuda tööle või võtta enda Tööturuametis arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub.

Andres Kurri vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Xxx Vanglale, prokurörile ja Andres Kurrile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 02.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Kurri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Andres Kurri tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 27.03.2003.a kohtuotsusega KrK § 115 lg 2 p 1, 2, KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 140 lg 2 p 2, 3 järgi. KarS § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmiste, s.o Pärnu Maakohtu 27.02.2002.a ja 12.03.2002.a otsustega mõistetud karistuste ärakandmata osade võrra ning mõisteti liitkaristusena 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus oli 27.03.2003.a ja lõpp on 17.07.2009.a.

A. Kurri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Xxx Vanglas töötab vastuvõtulaos abitöölisena. Distsiplinaarkorras on karistatud 1-korral, 2003.a. Peale vanglast vabanemist läheb elama vanaema ja ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Kurri vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on motiveeritud muutusteks ja soovib alustada seaduskuulekat elu. Samuti vajab ta tavaühiskonnale vajalike toimetulekuoskuste kujundamiseks ja kinnistamiseks toetavat nõustamist.

Andres Kurri taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist, kuna isik on varem 3-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 1. korda. Kuriteo on toimepannud katseajal ning see oli grupiline ja jõhker vägistamine. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht. Xxx Vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käitumine vanglas viitab küll karistuse positiivsele mõjule, kuid arvestades toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid ja süüdimõistetu isikut, ei toeta prokurör käesoleval hetkel Andres Kurri tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kurri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. See on kinnipeetava esimene vangistus ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on tal olemas elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik ning pikaajalise vangistuse lõpuni on 1 aasta, mistõttu kriminaalhooldus on talle otstarbekas.

Asja materjalidest nähtuvalt on A. Kurri karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – A. Kurri on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse A. Kurrit positiivselt, distsiplinaarkorras on teda karistatud 1 kord – ja seegi 2003.a. Seega on A. Kurri aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et A. Kurri tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A. Kurril olemas kindel elukoht ning toetav võrgustik. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A. Kurri edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata A. Kurri püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja.

Kohtunik