1-08-4582\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2008.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Ülle Jaanhold

Kaitsja Eva Rivis

Tõlk Marek Litnevski

Süüdistatav L.A,

isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud neli korda, viimati Tartu Maakohtu 09.03.2007.a. otsusega KarS § 121 järgi liitkaristusega vangistusega 3 kuud 18 päeva (vabanes karistuse kandmiselt 17.06.2007.a.), elukoht xxx

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 4,8 ja KarS § 266 lg 2 p. 1 järgi

Menetluse liik lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista L.A KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud. Süüdi mõista L.A KarS § 266 lg 2 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 2 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista L.A-le karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 23.11.2007.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Kriminaalasi nr. 1-08-4582

2

Tsiviilhagid. Välja mõista L.A-lt : MG kasuks 1350 krooni, AB kasuks 2000 krooni, ZT kasuks 3700 krooni, AM kasuks 10500 krooni, VN kasuks 3300 krooni RR kasuks 14950 krooni, VK kasuks 2000 krooni, SR kasuks 3400 krooni, VR kasuks 4590 krooni, GN kasuks 3700 krooni, DB kasuks 4200 krooni, IK kasuks 2000 krooni, KK kasuks 7500 krooni, MT kasuks 7000 krooni, AL kasuks 2250 krooni, TA kasuks 4000 krooni, NT kasuks 8200 krooni, KS kasuks 6426 krooni, AS kasuks 4000 krooni, VS kasuks 5753.60 krooni, IK kasuks 1198 krooni, SK kasuks 4000 krooni, AS kasuks 4900 krooni, MN kasuks 715 krooni, OS kasuks 3200 krooni.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista L.A-lt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, 2)kaitsjatasu 3320.50 krooni

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777.

Asitõendid: * töökindad, kruvikeeraja, käärid, taskulamp, lahtikäiv nuga, iluvõre osa(asuvad Ida PO asitõendite hoidlas) – hävitada;

* rahakott, ID-kaart L.A nimele, kaks Elioni telefonikaarti, väike märkmik,

kiirmenetluse otsus, sünnitunnistus L.A nimele, ühe dollari koopia, kollast värvi lipik esmaabi numbritega (asuvad Ida PO asitõendite hoidlas) – anda L.A-le.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

3

Seega L.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; ja mis on toime pandud sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega L.A pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuna L.A on oma süüd süüdistuses märgitud varguste toimepanemises tunnistanud ja tema ütlustes ei ole kohtul alust kahelda, on süüdistatava ütlustega ja ülalpool nimetatud teiste tõenditega tema süü tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p. 4,8 järgi.

4

KarS § 266 lg 2 p. 1 järgi esitatud süüdistuses on sõidukitesse sissetungimine tõendatud kannatanute ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega.

L.A on toime pannud 23 korral võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise sõiduautodest ja kolmel korral valdajate tahte vastaselt võõrastesse sõidukitesse ebaseadusliku tungimise. Kõik kuriteod on ta toime pannud kavatsetult. 23 kuriteoepisoodi eest on võimalik

L.A-le mõista ka maksimaalne, s.o. 5-aastane vangistus. Kohus arvestab aga

vastutust kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ja süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Nimelt on süüdistatav kõik kuriteod ise üles tunnistanud, kergendades sellega uurijate tööd kuritegude asjaolude väljaselgitamisel. Arvestades neid kahte kergendavat

asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist peab kohus võimalikuks nii paljude

kuriteoepisoodide eest siiski mõista vangistuse sanktsiooni keskmises määras ja liitkaristus keskmisele lähedases määras.

Kohus ei nõustu prokuröri ja kaitsja ettepanekuga vabastada L.A osaliselt tingimuslikult karistuse kandmisest, s.t. lugeda eelvangistuses viibitud aeg reaalselt ärakantavaks karistuseks ja ülejäänud vangistuse kandmisest vabastada. Prokuröri põhjendus sellele oli, et ta

on aidanud kaasa kuritegude avastamisele ja kannatanutele ei tekitatud olulist kahju ning vabaduses olles saab ta kiiremini hakata kahjusid hüvitama.

Karistuse kandmisest osaline vabastamine võib kõne alla tulla varem reaalselt vangistust

mittekandnud isikute suhtes. Nn. šokivangistuse kohaldamise eesmärk on anda isikule, kelle

täielik karistusest vabastamine ei ole põhjendatud, tõsine hoiatus, et isik vahetult kogeb

vangistusega seotud vabadusepiiranguid ning selle kogemuse mõjul hoidub edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selline lühivangistuse kohaldamine aga isiku suhtes, kes on varem

mitmel korral kandnud reaalset vangistust, ei ole põhjendatud, kuna isik on juba eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat. Seega ei ole L.A suhtes, kes on varem neli korda kriminaalkorras karistatud vangistusega ja need karistused ka reaalselt ära kandnud,

osaline karistusest tingimisi vabastamine põhjendatud. Kuritegude avastamisele kaasaaitamist kui vastutust kergendavat asjaolu võttis kohus arvesse vangistuse pikkuse määramisel, mistõttu ei saa seda arvestada osaliselt tingimisi karistusest vabastamise alusena.

Kohus leidis, et L.A suhtes on ainuõige karistus reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus, arvestades toimepandud kuritegude rohkust ja seda, et olles 17.06.2007.a. vabanenud

vangistuse kandmiselt, asus ta kolme kuu pärast taas kuritegusid toime panema. Ei teinud ta

karistuselt vabanedes midagi selleks, et hakata kannatanutele varasemate kohtuotsustega

väljamõistetud kahjusid hüvitama, vaid läks uuesti vargile, et lõbutsemiseks raha saada. Seepärast ei ole kohus sugugi veendunud, et ta nüüdki kannatanutele vabatahtlikult midagi maksma hakkab, kui teda ülejäänud vangistusest tingimisi vabastataks.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Kohtunik