1-07-15362\6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-07-15362

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2008.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasja number 1-07-15362 (06260102929) Kriminaalasi

R.A , A.O U.D ja süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi lühimenetluses Süüdistatav R.A

Elukoht: XXXXX X-X, ik: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 2-l korral.

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas

Süüdistatav A.O

Elukoht: XXXXXXXXX, XXXXX XXXX, ik: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral.

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Marian Priks

Süüdistatav U.D

Elukoht: XXXXX XXX XX-XX,; ik: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistamata. väärteokorras karistatud 1-l korral.

2(8)

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 233; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2; § 313; § 180 kohus otsustas

Süüdi tunnistada R.A

KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.A ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

käesoleva seadustiku KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud A.O vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.O ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab talle käesoleva seadustiku KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta U.D vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks

3(8)

karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.D ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

käesoleva seadustiku KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid.

Välja mõista R.A-lt, A.O-lt ja U.D-lt solidaarselt kannatanu A.A. ’i kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

Välja mõista R.A-lt ja U.D-lt solidaarselt kannatanu J.L. ’i kasuks 175 (ükssada seitsekümmend viis) krooni varalise kahju katteks.

Välja mõista R.A-lt ja U.D-lt solidaarselt kannatanu J.L. i kasuks 50 000

(viiskümmend tuhat) krooni mittevaralise kahju katteks ja riigilõiv 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. J.L. i tsiviilhagi A.O suhtes jätta rahuldamata. Asitõendid.

CD-R plaat, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud ja nende hüvitamine.

Välja mõista 8893,40 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kolm) krooni R.A-lt ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Välja mõista 9082,20 (üheksa tuhat kaheksakümmend kaks) krooni ja 20 senti A.O-lt riigituludesse menetluskulude katteks.

Välja mõista 8893,40 ((kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kolm) ja 40 U.D-lt senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord.

4(8)

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab.

R.A süüdistatakse selles, et tema viibides koos A.O ja U.D-ga 10.03.2007 a. kella 14.48 paiku Tartu linnas, Küüni tänaval Ristiisa pubi ja Lastepargi vahelisel alal, rikkus raskelt avalikku korda, mis seisnes järgnevas:

R.A hakkas neile vastutulevat A.A. ’it sõimama ebatsensuursete sõnadega ning seejärel

läks R.A koos A.O ja U.D-ga A.A. ’ile kallale lüües kannatanut rusikate ja jalgadega näo, keha ja jalgade piirkonda. Kui A.A. ’il õnnestus kallaletungijate eest ära joosta, viskas R.A teda Gin’i plekkpurgiga, millest lendas alkohoolset jooki A.A. ’i riiete

peale. A.O aga hakkas A.A. ’it taga ajama, üritades kannatanut rusikaga lüüa näo piirkonda, kuid ei tabanud. Kallaletungiga tekitati A.A. ’ile füüsilist valu. Ka süüdistatakse R.A selles, et tema kõndides koos U.D-ga 10.03.2007 a. kella 14.50 paiku Tartu linnas Küüni tänaval Tartu Kaubamaja suunas, rikkus raskelt avalikku korda, mis seisnes järgnevas: Pärast R.A poolt neile vastutuleva J.L. ’i sõimamist ebatsensuursete sõnadega läks R.A koos U.D-ga J.L. ’ile kallale, millise tegevuse käigus R.A lõi kannatanule ühel korral peaga näopiirkonda (vastu nina) ning U.D tõukas J.L. ’it. Sellise tegevusega

tekitasid R.A ja U.D kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse s.o. ninaluude murru.

Sellega pani R.A toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra rikkumise isikute grupis ning vägivallaga.

A.O süüdistatakse selles, et tema viibides koos U.D ja R.A-ga 10.03.2007 a. kella 14.48 paiku Tartu linnas, Küüni tänaval Ristiisa pubi ja Lastepargi vahelisel alal, rikkus raskelt avalikku korda, mis seisnes järgnevas:

Pärast R.A poolt neile vastutuleva A.A. ’i sõimamist ebatsensuursete sõnadega läks A.O koos R.A ja U.D-ga A.A. ’ile kallale, lüües kannatanut rusikate ja jalgadega näo, keha ja jalgade piirkonda. Kui A.A. ’il õnnestus kallaletungijate eest ära joosta, viskas R.A teda Gin’i plekkpurgiga, millest lendas alkohoolset jooki A.A. ’i riiete peale. A.O aga hakkas A.A. ’it taga ajama, üritades kannatanut rusikaga lüüa näo piirkonda, kuid ei tabanud. Kallaletungiga tekitati A.A. ’ile füüsilist valu.

Sellega pani A.O toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuritoe, s.o avaliku korra rikkumise isikute grupis ning vägivallaga.

U.D süüdistatakse selles, et tema viibides koos A.O ja R.A-ga 10.03.2007 a. kella 14.48 paiku Tartu linnas, Küüni tänaval Ristiisa pubi ja Lastepargi vahelisel alal, rikkus raskelt avalikku korda, mis seisnes järgnevas:

Pärast R.A poolt neile vastutuleva A.A. ’i sõimamist ebatsensuursete sõnadega läks U.D koos R.A ja A.O-ga A.A. ’ile kallale, lüües kannatanut rusikate ja jalgadega näo, keha ja jalgade piirkonda. Kui A.A. ’il õnnestus kallaletungijate eest ära joosta, viskas R.A teda Gin’i plekkpurgiga, millest lendas alkohoolset jooki A.A. ’i riiete peale. A.O aga hakkas A.A. ’it taga ajama, üritades kannatanut rusikaga lüüa näo piirkonda, kuid ei tabanud. Kallaletungiga tekitati A.A. ’ile füüsilist valu.

5(8)

Ka süüdistatakse U.D selles, et tema kõndides koos R.A-ga 10.03.2007 a. kella 14.50 paiku Tartu linnas Küüni tänaval Tartu Kaubamaja suunas, rikkus raskelt avalikku korda, mis seisnes järgnevas: Pärast R.A poolt neile vastutuleva J.L. ’i sõimamist ebatsensuursete sõnadega läks U.D

koos R.A-ga J.L. ’ile kallale millise tegevuse käigus R.A lõi kannatanule ühel korral peaga näopiirkonda (vastu nina) ning U.D tõukas J.L. ’it. Sellise

tegevusega tekitasid R.A ja U.D kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse s.o. ninaluude murru.

Sellega pani U.D toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise isikute grupis ning vägivallaga.

Kohtus tuvastatud asjaolud.

Süüdistatavad tunnistasid end kohtus süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatavatel ja nende kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta vastuväiteid ei ole.

Kohus, asja arutanud ning hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et R.A, A.O ja U.D süü KarS § 263 p 1, 4 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud järgmiste tõenditega:

- kannatanu A.A. i eeluurimisel (tl 2-5) ja kohtus antud ütlustega selle kohta, et 10. märtsil 2007.a päevasel ajal süüdistatavad ilma mingi põhjuseta hakkasid teda sõimama ja tulid kallale. Rüseluse käigus kukkus ta maha ja tema pintsak läks katki. Ta käis traumapunktis, luud katki ei olnud, aga oli füüsiline valu peale seda intsidenti. - kannatanu J.L. ’i avaldusega (tl 6); - kannatanu J.L. ’i eeluurimisel antud ütlustega (tl 7-8) selle kohta, et 10.03.2007.a päeval ilma mingi põhjuseta sõimasid süüdistatavad teda, üks süüdistatavaist lõi talle peaga vastu nina, mille tagajärjel ta sai ninaluumurru, s.o tervisekahjustuse; - patsiendikaardi koopiaga (tl 9-11); - haigusloo nr 37083 väljavõtte koopiaga (tl 24); - asitõendi (CD-R plaat) vaatlusprotokolli fototabeliga (tl 27-36); - süüdistatavate R.A, A.O ja U.D eeluurimisel (tl 38-42; 44-48; 50-

52) ja kohtus antud ütlustega selle kohta, et 10.03.2007.a päeval olid nad purjus ja kolmekesi sõimasid ja ründasid füüsiliselt A.A. it ning R.A koos U.D-ga J.L. it.

Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi, süüdistatavad panid avaliku korra rikkumise toime vägivallaga ja grupi poolt. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatavad, kasutades

kannatanute suhtes vägivalda, mis seisnes füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamises, rikkusid

seejuures avalikku korda ning väljendasid lugupidamatust ühiskonnas valitsevate isikutevahelist suhtlemist reguleerivate heade kommete, tavade ja normide suhtes.

Tsiviilhagid.

Kannatanu A.A. esitas tsiviilhagi summas 1500 krooni. Kannatanu J.L. esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 175 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni.

Kannatanu J.L. i esindaja on seisukohal, et J.L. ile mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et purjus süüdistatavad tungisid hagejale kallale avalikus kohas päise päeva ajal

ja asusid ilma igasuguse põhjuseta teda peksma. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda senisest kohtupraktikast ja rikutud hüvest. Antud juhul on rikkumise objektiks inimese

6(8)

tervis – süüdistatavad tekitasid J.L. ile füüsilist valu ja kannatusi, tekitades peksmise tagajärjel talle ninaluu murru, mille tõttu võib olla püsiv nina väliskuju defekt. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-

2-1-105-01 ei pea J.L. kirjeldama ega tõendama seda, milles tema peksmise tagajärjel tekkinud

mittevaralised kannatused seisnevad. Asjaolu, et süüdistatavad tekitasid J.L. ile tervisekahjustuse, kinnitavad ka muud kriminaalmenetluses kogutud tõendid. Arvestades kuriteo raskust ja laadi ning kannatanule põhjustatud valu ja vaeva, samuti seda, et tsiviilhagi ei osutuks süüdistatavatele liigselt

koormavaks, on J.L. i tsiviilhagi mittevaralise kahju osas 100 000 krooni, millelt on tasutud ka riigilõiv.

Kõik kolm süüdistatavat tunnistavad kannatanu A.A. i tsiviilhagi varalise kahju osas. Süüdistatavad R.A ja U.D tunnistavad J.L. i tsiviilhagi varalise kahju osas, mittevaralise kahju

osas tunnistavad nad tsiviilhagi osaliselt, olles nõus solidaarselt hüvitama 20 000 krooni. Süüdistatavate kaitsjad on seisukohal, et mittevaralise kahju nõude suurus summas 100 000 krooni ei

ole põhjendatud, kuna toimikus sisalduvad dokumendid ei kinnita kannatanule tekitatud

kehavigastuste raskust, ega seda, millised on konkreetselt vigastuse tagajärjed tänasel päeval. Tulenevalt Riigikohtu 31.05.2007.a otsusest nr 3-2-1-54-07 oleneb hüvitise suurus moraalse kahju eest kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Seega on hageja huvides tõendada, kui tõsine on talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus. Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema

selgeks tehtud, missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Hageja peab aga tõendama, milles konkreetselt temale tekitatud kahju täna seisneb. Kuriteo raskus ja laad ei saa olla määravaks moraalse kahju suuruse määratlemisel. Põhjendatud on hüvitada kahju summas

20 000 krooni, mis on vastavuses kehavigastuste raskusega, selle tagajärgedega kannatanule ja kohtupraktikaga.

Süüdistatav A.O J.L. i tsiviilhagi ei tunnista, süüdistatava kaitsja palub jätta J.L. i tsiviilhagi A.O vastu rahuldamata, kuna tsiviilhagi hüvitamiseks puudub alus – J.L. iga seotud episoodis ei ole A.O-le süüdistust esitatud ja viimane selles episoodis ei osalenud.

Kohus on seisukohal, et tsiviilhagid varalise kahju osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127, § 128 lg 4, § 137, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Varalise kahju hüvitis tuleb välja mõista A.A. i kasuks kõigilt kolmelt süüdistatavalt solidaarselt ja J.L. i kasuks R.A-lt ja U.D-lt solidaarselt.

J.L. i tsiviilhagi mittevaralise kahju osas peab kohus põhjendatuks osaliselt. Kohus on seisukohal, et

kannatanule tekitatud mittevaraline kahju tuleb hüvitada summas 50 000 krooni, mis tuleb välja mõista solidaarselt R.A-lt ja U.D-lt. J.L. i tsiviilhagi A.O suhtes tuleb jätta rahuldamata, kuna A.O J.L. iga seotud episoodis ei osalenud.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise

kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud

vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Kohus leiab, et kannatanu poolt täiendavate

tõendite esitamine ei ole vajalik, kuna toimikus on piisavad tõendid kannatanule tekitatud kahju

hindamiseks. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et süüdistatavad tekitasid J.L. ile peksmise

tagajärjel ninaluumurru, mida kinnitab patsiendikaart (tl 9-11) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 37083 väljavõte (tl 24), mille kohaselt on võimalik püsiv nina väliskuju defekt. Seega

eelnimetatud dokumentidega fikseeritud tervisekahjustus põhjustas kannatanul lisaks füüsilisele valule ka välimuse muutuse, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu.

7(8)

Kohus aktsepteerib seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema rikastumise allikas. Teiselt poolt kohus peab vajalikuks asuda seisukohale, et mittemateriaalse kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale.

Kannatanu on saanud kahju lühikese aja (mõne minuti) jooksul, kuid käesolevaks ajaks on kahju

tekitamisest möödunud üks aasta ja süüdlased ei ole isegi vabandanud enne kohtuistungit

kannatanute ees, rääkimata kahju hüvitamisele asumisest. Süüdlaste poolt kannatanute ees

vabandamine ja kahju hüvitamisele asumine on vaadeldav kannatada saanud isiku jaoks tema

kannatusi märkimisväärselt leevendava asjaoluna. Käesoleval juhul ei ole süüdistatavad kannatanutele tekitatud kahjulike tagajärgede leevendamiseks midagi teinud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et õiglane hüvitis J.L. ile mittevaralise kahju hüvitamiseks on 50 000 krooni, s.t ligi ühe aasta miinimumtasu solidaarselt R.A ja U.D suhtes. Pool

sellest summast on 25 000 krooni, mis on hüvitatav igakuise maksega 1000 krooni kahe aasta

jooksul, mis on käesolevas asjas mõistetud tingimisi karistuse maksimaalne katseaeg. Samas on süüdlastel võimalus hüvitada kahju ka kiiremini. 1000 krooni moodustab ühe kuu miinimumpalgast pisut vähem kui ühe neljandiku ja kohus hindab seda olemasoleva materjali järgi üsna mõõdukaks pingutuseks süüdlaste varalisele ja psüühilisele seisundile, silmas pidades räige rünnakuga ja sellele järgneva olukorraga kannatanule põhjustatud vaevasid.

Asitõendid.

CD-R plaat turvakaamera salvestisega, mis asub Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Karistuse põhjendus.

Prokurör palub süüdistatavad süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ning mõista R.A-le

ja U.D-le kummalegi karistuseks 1 aasta vangistust ning A.O-le 9 kuud vangistust. Lähtudes KrMS 238 lg 2 vähendada põhikaristust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda R.A ja U.D 8 kuud vangistust ning A.O 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.A

ja U.D 2 aasta pikkuse katseaja ning A.O 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad neile KarS §-s 75 lg1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Prokurör lähtub karistuse määramisel sellest, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole võimalik, kuna

süüdistatavate tegu oli suunatud avaliku korra vastu ning arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid (kannatanuid peksti käte ja jalgadega, ning peaga näkku), tuleb süüdistatavatele mõista

karistus üle sanktsiooni alammäära ja allutada nad kriminaalhooldusele, et sarnased kuriteod ei korduks.

Süüdistatavate kaitsjad paluvad võimaluse korral karistust kergendada ja mõista kaitsealustele rahalised karistused.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat

iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga karistuse

osas. Oma teoga ründasid süüdistatavad avalikku korda äärmiselt taunitaval viisil, rikkudes

kannatanute kehalist ja vaimset heaolu. Seega on süüdistatavate karistamine vangistusega põhjendatud. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlaste suhtes karistuse

8(8)

eesmärk. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata, peab kohus võimalikuks karistuse mõistmisel kohaldada tingimisi vangistust.

Menetluskulud ja nende hüvitamine.

R.A: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 2301.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 67.40 krooni.

A.O: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 9 järgi 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 495,60+1 994,20 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 67.40 krooni.

U.D: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 2301.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 67.40 krooni.

J.L. i poolt tasutud riigilõiv 2750 krooni ulatuses, mis vastab välja mõistetud tsiviilhagile mittevaralise kahju osas summas 50 000 krooni, tuleb solidaarselt välja mõista R.A-lt ja U.D-lt.

Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik