1-08-2244\8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-2244

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2008 a. Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-08-2244 Kohtunik Meelika Aava Kriminaalasi L.G süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 ja § 184 lg 2 ning KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. märtsi 2008 a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.G Süüdistatav L.G

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava L.G apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 25. märtsi 2008.a otsusega mõisteti L.G kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aasta vangistusega, KrK § 184 lg

2 järgi vangistusega 2 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Esitatud tsiviilhagid rahuldati.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav L.G kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, kuna ei ole rahul temalt välja mõistetud tsiviilhagide suurusega. Leiab, et kannatanud on hinnanud tekitatud kahjud põhjendamatult suurteks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. L.G apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku II köite lehekülgedelt 289-296 nähtub, prokurör, L.G ja tema kaitsja on 14. veebruaril 2008.a sõlminud kokkuleppe, milles on ära märgitud muuhulgas tekitatud kahju laad ja suurus. Asjaolu, et süüdistatav L.G on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid

2(2) soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-79-05 K. Timofejevi süüdistusasjas (RT III, 31, 309). Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 S. Põldoja süüdistusasjas (RT III 2006, 17, 160).

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohtunik seisukohal, et süüdistatava L.G apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava