Legislator Case Law & Legislation
1-07-16022\30 AI generated

1-07-16022\30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-07-16022\30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

amfetamiini, s.o rohkem kui kümnele isikule narkojoobe põhjustamiseks piisav kogus, s. o ajavahemikus 2006. a suvest kuni 21. juunini 2007. a Tartus vähemalt 86 grammi amfetamiini

Legislator headnote

AI generated

1-07-16022\30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: o ajavahemikus 2006. a suvest kuni 21. juunini 2007. a Tartus vähemalt 86 grammi amfetamiini

Keywords

AI generated
substance addiction somatization disorder discharge of substances detoxification clinic depressive episode organic brain syndrome
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-07-16022

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

06.mail 2008.a. Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum

sekretär Pille Kiho

ringkonnaprokurör Kretel Tamm

kaitsjad adv.-d Andres Veski ja Eve Laine

arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav Jaak Sisask, isikukood 36410062742, elukoht: XXXX XX, kriminaalkorras

varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine,

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2, § 121 järgi ja

süüdistatav Jaak Palu, isikukood 38203092739, elukoht: XXXXXX XX-X, kriminaalkorras

varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine,

süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

Jaak Sisaskit süüdistatakse sellese, et tema omandas seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil

ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil kokku vähemalt 116 grammi narkootilist ainet

amfetamiini, s.o rohkem kui kümnele isikule narkojoobe põhjustamiseks piisav kogus, s. o

narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis oma elukohas XXXX ning millest

andis:

ajavahemikus 2006. a suvest kuni 21. juunini 2007. a Tartus vähemalt 86 grammi amfetamiini

edasi Jaak Palule;

2007.a jaanuaris Tartus vähemalt 20 grammi amfetamiini edasi D.P.;

2007.a jaanuaris Valgas vähemalt 10 grammi amfetamiini edasi D.P..

omandas seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil kokku

vähemalt 11,64 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o rohkem kui kümnele isikule

narkojoobe põhjustamiseks piisav kogus, s. o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis

oma elukohas XXXX kuni see 21.juunil 2007.a tema elukoha läbiotsimisel politsei

poolt leiti ja ära võeti ning millest andis:

ajavahemikus 2006. a november- detsember oma elukohas, XXXX ühe tarvitamise

koguse edasi E.J..

omandas 2007. maikuus Tallinnas eeluurimisel seni tuvastamata isikutelt ebaseaduslikult

vähemalt 1826 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti ja 31,18 grammi hašišit, s. o

rohkem kui kümnele isikule narkojoobe põhjustamiseks piisav kogus, s. o narkootilist ainet

suures koguses, mida hoidis oma elukohas XXXX. Omandatud MDMA tablettidest

300 MDMA tabletti viis Jaak Sisask talle tuvastamata isikute poolt edastatud juhiste kohaselt

Tartusse Roopa tänava pikendusele raudtee äärde. Ülejäänud 1526 MDMA tabletti ning 31,18

grammi hašišit leiti ja võeti politsei poolt ära tema elukoha läbiotsimise käigus 21.juunil

2007.a.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 31 lg 3 kohaselt on

narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus selline kogus millest piisab narkojoobe

tekitamiseks kümnele inimesele.

Sellega pani Jaak Sisask toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo so

suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise isikuna, kes

on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo.

Jaak Sisaski andis ajavahemikus 2006. a november- detsember oma elukohas, XXXX

vähemalt ühel korral edasi nooremale kui kaheksateist aastasele isikule S.K. marihuaanat

väikses koguses.

Sellega pani Jaak Sisask toime KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo si

täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmise nooremale kui 18

aastasele isikule isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuirteo.

Jaak Sisask viibides 12.mail 2007.a kella 02.00 paiku Tartus, Narva mnt 2 asuvas ööklubis

Atlantis, lõi E.P. ühe korra joogiklaasiga näo piirkonda, tekitades kannatanule E.P. füüsilist

valu ja kehavigastusi.

Sellega pani Jaak Sisask toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo so teise inimese

löömise ja teisele inimesel valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Jaak Palu süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikus 2006. a suvest kuni 21. juunini

2007. a Jaak Sisaskilt Tartus ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil vähemalt 86 grammi

narkootilist ainet amfetamiini, s.o rohkem kui kümnele isikule narkojoobe põhjustamiseks

piisav kogus, s. o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures ning andis

teistele isikutele edasi järgmiselt:

ajavahemikus 2006. a suvest kuni 21.juunini 2007. a vähemalt 30 korral vähemalt 1 grammiste

kogustena E.T.;

ajavahemikus 2007. a aprillist kuni 21.juunini 2007. a vähemalt 8 korral vähemalt 1 grammiste

kogustena R.P.;

ajavahemikus 2007. a maist kuni 21.juunini 2007. a vähemalt 10 korral 1-10 grammiste

kogustena, kuid kokku mitte vähem kui 30 grammi ning mitte rohkem kui 50 grammi V.K.;

ajavahemikus 2007. a algusest kuni 21.juunini 2007. a vähemalt 12 korral 1 grammiste

kogustena S.V.;

ajavahemikus 2007.a mai kuni 21.juunini 2007.a vähemalt 6 korral 1 grammiste kogustena

M.V..

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 31 lg 3 kohaselt on

narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus selline kogus millest piisab narkojoobe

tekitamiseks kümnele inimesele.

Sellega pani Jaak Palu toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise.

Jaak Palu ajavahemikus 30.aprill 2007.a. kella 23.00-st kuni 01.mai 2007.a. kella 00.00-ni

Tartus, Puusepa 24 maja juures sõiduautos, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi A.A.

ühel korral käsivarrega paremale peapiirkonda, seejärel pigistas teda tugevasti paremast

õlavarrest ja paremast reiest, millega põhjustas A.A. füüsilist valu.

Sellega pani Jaak Palu toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo so teise inimese

löömise ja teisele inimesel valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende

kaitsjad

nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega

ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Jaak Sisaskile taotleb ringkonnaprokurör KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest 4 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 4

aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada

karistuse kandmise algust 21.06.2007 alates.

Jaak Sisaskilt ära võetud ja arestitud vara 73 000 krooni suhtes kohaldada laiendatud

konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel. Vara jätta aresti alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Jaak Palule taotleb ringkonnaprokurör KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest 2 aastat 3 kuud vangistust.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 2

aastat 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada

karistuse kandmise algust 21.06.2007 alates.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et talle on avaldatud kokkulepped

on neile arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud

kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist

tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Jaak Sisask tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2, § 121 järgi ja mõista

talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Jaak Palu tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1, § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Jaak Sisaskilt ja Jaak Palult kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, toimiku koopia tegemise

kulu, ekspertiisitasud ja Jaak Palult kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Jaak Sisask KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks neli (4) aastat

kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jaak Sisask KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) aastat

vangistust.

Süüdi tunnistada Jaak Sisask KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Jaak Sisaskile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks

raskemaga, neli (4) aastat kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Jaak Sisaski eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja

mõistetud karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest 21.juunist 2007.a.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 09.augusti 2007.a. määruse alusel Jaak

Sisaski arestitud vara arvelt seitsekümmend kolm tuhat (73 000) krooni. Tartu Maakohtu

09.augusti 2007.a. määrusega Jaak Sisaskile kuuluv arestitud ja

konfiskeerimisest vaba vara jätta aresti alla menetluskulude hüvitamise tagamiseks ja

menetluskulude täielikul hüvitamisel ülejäänud vara tagastada Jaak Sisaskile.

Süüdi tunnistada Jaak Palu KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) aastat kolm

(3) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jaak Palu KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Jaak Palule liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks

raskemaga, kaks (2) aastat kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Jaak Palu eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja

mõistetud karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest 21.juunist 2007.a.

Jaak Sisaski ja Jaak Palu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse

täitmise tagamiseks.

KrMS § 126 alusel asitõendid Hanzanet väljavõte ja 3 täiskirjutatud ümbrikku, 7 avatud

täiskirjutatud ümbrikku, 24 võlakirja ja SEB väljavõte, 6 liitumislepingut ja 4 võlakirja, musta

korpusega mobiiltelefon NOKIA 1100, helesinise korpusega mobiiltelefon NOKIA 1100,

halli korpusega mobiiltelefon NOKIA 6100, helisinise korpusega mobiiltelefon NOKIA 1100,

sinise korpusega mobiiltelefon NOKIA 1100, sinise korpusega NOKIA, valge korpusega

NOKIA ja helesinise korpusega NOKIA, mis asuvad kriminaalasja juures, tagastada Jaak

Sisaski vennale J.S. kohtuotsuse jõustumisel;

asitõendid TELE2 SIM kaardi ümbris telefoninumbrile XXX, 1 A4 formaadis paberileht Jaak

Palult töö tellimise kohta, sinise korpusega mobiiltelefon Alcatel, mis asuvad kriminaalasja

juures, tagastada Jaak Palule kohtotsuse jõustumisel.

Ülejäänud asitõendiks tunnistatud esemed, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada

kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista Jaak Sisaskilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10 875) krooni, toimiku koopia tegemise kulu

nelisada kolmkümmend üheksa (439) krooni 60 senti ja ekspertiisitasu kakskümmend kolm

tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm (23 983) krooni ja Jaak Palult riigituludesse

menetluskuludena sundraha kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10 875) krooni,

toimiku koopia tegemise kulu nelisada kolmkümmend üheksa (439) krooni 60 senti, kaitsja

tasu üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus (1486) krooni 80 senti ja ekspertiisitasu

üksteist tuhat üheksasada üheksakümmend kaks (11 992) krooni.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele

221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning

isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu

Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik