Legislator Case Law & Legislation
1-08-3234\4 AI generated

1-08-3234\4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-08-3234\4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprill 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-3234 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 37002030255 RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

1-08-3234\4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-3234

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-3234 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme

Nadežda Bõstrova Prokurör Margit Pärn Taotlus Leonid Šestakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu LEONID ŠESTAKOV

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 37002030255 RESOLUTSIOON

Jätta Leonid Šeštakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Leonid Šestakov on Tallinna Linnakohtu 24.04.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-150/03 süüdi tunnistatud KarS § 114 p 5 järgi ja karistatud 10 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.07.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 25 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.10.2002.a ja lõpeb 16.06.2013.a. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi kannab kinnipeetav 2/3 karistusajast 29. novembriks 2009.a, KarS § 76 lg 2 p 1 kandis kinnipeetav vähemalt 1/2 karistusajast 20. veebruariks 2008.a. Leonid Šestakov esitas

2 (2) 11.01.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 05.03.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 23.04.2008.a seisuga on Leonid Šestakovi kandmata karistusaeg 5 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Leonid Šestakov on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 03.07.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja toetab Leonid Šestakovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ettekande kohaselt sobib Leonid Šestakov kriminaalhooldusele, kuna tal on olemas kehtiv isikutunnistus, kindel elukoht, erialane väljaõpe, töökogemus ja tööle asumise võimalus ning perekonna toetus. Süüdimõistetu palus enda ennetähtaegset vabstamist. Ta selgitas, et on vangistuse ajal teinud järeldused enda käitumise kohta ja saab aru, et pani toime raske kuriteo ja seda eelkõige alkoholi mõjul. Vangistuse ajal on ta tegelenud enda alkoholiprobleemiga ja loodab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Vangistuse ajal on ta töötanud viis aastat ja arvab, et ka vabanedes ei ole probleeme endale koheselt töö leidmisega. Ta teab, et ennetähtaegsel vabastamisel seatakse talle pikaks ajaks ranged piirangud, ja on valmis neid kandma. Prokurör ei toetanud Leonid Šeštakovi ennetähtaegset vabastamist, kuna arvetsdaes tema poolt toimepandud kuriteo raskust, oleks see käesoleval ajahetkel ennatlik.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Leonid Šestakov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus nõustub vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandes märgituga selle kohta, et Leonid Šeštakov on karistuse kandmise ajal teinud ümberhinnangud oma varasema elukäigu osas, osalenud erinevates programmides, töötanud, läbinud erinevaid koolitusi ja on igati motiveeritud vabanedes seaduskuulekalt käituma. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Mõistetud, üle kümne aasta pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades süüdimõistetu poolt KarS § 114 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Leonid Šeštakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik