1-08-166\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2008 Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-166 (04930000045) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Kriminaalasi N.L-i süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) §-de 386 lg

1 (28.03.2002-01.09.2002 KrK § 1481

lg 2; alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1) ja 275 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Maria Sutt-Tehver Süüdistatav N.L

isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidus; töökoht: OÜ A , juhatuse liige; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud:

- 14.05.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS § 298 lg 1

järgi (otsus tühistati, 08.02.2005 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel karistati N.L KarS §-de 298 lg 1 – 25 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat, mis pöörati täitmisele 11 kuu

pikkuse vangistuse osas, vangistus 2 aastat jäeti tingimisi

kohaldamata koos süüdimõistetu allutamisega kontrollnõuetele; katseaja pikkuseks määrati 3 aastat). Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vahur Kivistik RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 2 p 1, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s:

2

1. Süüdi mõista N.L KarS § 275 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

100 (ükssada) päevamäära. Päevamäära arvestamisel lähtuda N.L-i

keskmisest päevasissetulekust - 130,00 (ükssada kolmkümmend) krooni, N.L tuleb kanda rahaline karistus 13 000,00 (kolmteist tuhat) krooni.

2. Süüdi mõista N.L KarS § 386 lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) aasta

pikkuse vangistusega.

3. KarS § 74 lg 1 järgi jätta N.L-ile mõistetud 2 (kahe) aasta pikkune

vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui N.L ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. KarS § 74 lg 3 järgi määrata N.L-i katseaja pikkuseks 2 (kaks) aastat, mis

hakkab KarS § 78 p 1 järgi kulgema 18.aprillist 2008.

5. KarS § 75 lg 1 järgi kohustub N.L

Harju Maakohtu

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all täitma katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 5.1 elab oma alalises elukohas - xxx;

5.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi määrata, et N.L hüvitab Eesti Vabariigile tekitatud

kahju 1 489 428,00 (üks miljon nelisada kaheksakümmend üheksa tuhat nelisada

kakskümmend kaheksa) krooni 8 (kaheksa) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi tagamiseks N.L-i vara (kinnistu

asukohaga xxx, sihtotstarve: maatulundusmaa, katastritunnus xxx, registriosa nr xxx;

kinnistu asukohaga xxx, katastritunnus xxx, registriosa nr xxx; SEB panga

arvelduskonto nr xxx; OÜ Habenter Homines, reg.kood xxx, osa; OÜ A , reg.kood

xxx, osa; T OÜ, reg.kood xxx, osa)

suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud jätta

muutmata, vara vabastada aresti alt otsuse resolutiivosa p 6 nimetatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral.

8. N.L-i suhtes kohaldatud tõkend (elukohast lahkumise keeld) tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

9. Välja mõista N.L-ilt II astme kuriteo toimepanemise eest riigieelarve

tuludesse sundraha 6 525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

10. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB pangas, viitenumber 2800049764. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

11. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB pangas, viitenumber 4100064939. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 12. Kriminaalasja juurde võetud asitõendid säilitada koos kriminaalasja materjalidega.

3

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral, karistuse liigi ja määra peale kaevata ei saa. Kaebamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 25.aprill 2008.

Põhistatud apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult, 15 päeva jooksul alates kohtuotsusega tutvumisest. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 3.mai 2008. Apellatsiooniteade ja –kaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale, kohus edastab kaebuse koos kriminaalasja materjalidega Tallinna Ringkonnakohtule.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest; tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Selgitada, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Selgitada, et resolutiivosa p 5 märgitud kohustuse tähtaegse mittetäitmise korral võidakse arestitud vara pöörata sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Esitatud süüdistus: N.L süüdistatakse selles, et tema esitas maksuhaldurile kavatsetult valeandmeid oma

2001. - 2002. aasta kohta esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonides, eesmärgiga varjata tulu, mida teenis Floyd Trading Ltd tegevusest, ja vältida selle maksustamist. Toomas Laas koos N.L-iga omandas 22.02.1996.a madala maksumääraga territooriumil

registreeritud äriühingu ( ettevõtte) Floyd Trading Ltd aktsiad osalusega 50:50. Floyd off-shore

Trading Ltd pole kantud Eesti äriregistrisse ega kuni 01.07.2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse

(MKS) § 114

ja alates 01.07.2002 kehtiva MKS § 18 lg 1 p 4 kohaselt Eestis maksumaksjate

registrisse. Floyd Trading Ltd püsivaks tegevuskohaks kuni 01.01.2000.a. kehtinud Tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 p 12 ja alates 01.01.2000 kehtima hakanud TuMS § 7 lg 1 p 2 ja lg

2 mõistes, kust äriühingu tegevust juhiti, oli Eesti Vabariik (Toompuiestee 21 Tallinn). N.L

ja Toomas Laas kauplesid Floyd Trading Ltd nimel peamiselt rahvusvahelisel turul tubakatoodetega, s.o tegelesid sigarettide ostu-müügiga. Äriühingu Floyd Trading Ltd 2001.a majandustulem, arvesse võttes eelnevast aruandlusperioodist pärit jaotamata kahjumi jääki, oli 6 784 956 krooni, millest N.L-i tulu, arvesse võttes N.L-i ja Toomas Laasi 50:50 osalussuhet, oli 3 392 478 krooni.

28.03.2002 Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametile 2001.a kohta esitatud füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis jättis N.L maksukohustuse vähendamise eesmärgil arvestamata ja deklareerimata äriühingu Floyd Trading Ltd tegevusest saadud tulu summas 3 392 478 krooni ning tasumata tulumaksu summas krooni. 882 044 Äriühingu Floyd Trading Ltd 2002.a majandustulem oli 4 687 550 krooni, millest N.L-i tulu oli 2 343 775 krooni.

11.03.2003 Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametile 2002.a kohta esitatud füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis jättis N.L maksukohustuse vähendamise eesmärgil arvestamata ja deklareerimata äriühingu Floyd Trading Ltd tegevusest saadud tulu summas 2 343 775 krooni ning tasumata tulumaksu summas krooni. 607 384

2001. ja 2002.a. füüsilise isiku tuludeklaratsioonides Floyd Trading Ltd tegevusest saadud tulu deklareerimata jätmisega rikkus N.L alates 01. jaanuarist 2000 kehtiva TuMS § 1 lg 1, § 12 lg 1 p 9, § 22 lg 1, 2, 4 , 6 ja § 44 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku

4 tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.

Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega kokku vähemalt 50 % juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.

Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise

juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsiavõi osakapitalis, häälte üldarvus või

õiguses juriidilise isiku kasumile. Residendist füüsiline isik deklareerib kalendriaastal temale kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis.

Kokku jättis N.L maksuhaldurile aastate 2001 kuni 2002 eest deklareerimata tulu summas 5 736 253 krooni ja tasumata tulumaksu summas krooni. 1 489 428

Seega esitas N.L maksudeklaratsioonis kavatsetult valeandmeid, mille tulemusel

tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja selle tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, so pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo /kuriteo lõpuleviimise ajal kehtinud seaduse redaktsioon, kehtis ajavahemikul 01.09.2002 kuni 15.03.2007/. Ajavahemikul 28.03.2002 kuni 01.09.2002 oli N.L-ile ette heidetud tegu karistatav KrK § 1481 lg 2 järgi kui maksuhaldurile deklaratsioonis tahtlikult valeandmete esitamine.

Alates 15.03.2007 on N.L-ile ette heidetud tegu karistatav KarS § 389 1

lg 1 järgi kui maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule (216 000 krooni) vastav summa.

Samuti süüdistatakse N.L selles, et tema 29.05.2006 kella 15:55 ajal asus hotell

“Olümpia” ees aadressil Liivalaia 33, Tallinn sõnavahetusse teenistuskohutusi täitva

politseiametnikuga, so võimuesindaja Lauri Sõitja`ga, kes nõudis N.L-ilt viimasele

kuuluva sõiduki xxx reg.nr xxx teisaldamist, mille käigus N.L solvas teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku ebatsensuurse väljendiga (sõnadega “Käi putsi!”). Seega solvas N.L võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, so pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil:

süüdistatava N.L-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus:

- süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 386 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 2 aastat;

- KarS § 74 lg 1, 3 järgi süüdistatavale mõistetava karistuse täielikult tingimisi täitmisele

pööramata jätmist, juhul kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi;

- kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 1 alusel süüdistatavat käitumiskontrolli ajal järgima

järgmisi kontrollnõudeid: a) elama kohtu määratud alalises elukohas,

b) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

d) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 1 alusel 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

5 hüvitama tema poolt Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 1 489 428 krooni;

- süüdistatava süüdi mõistmist KarS § 275 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100

päevamäära (á 130,00 krooni) ulatuses, kokku summas 13 000,00 krooni.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav N.L jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, avaldades

kohtuistungil, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja väljendab tema tõelist tahet; N.L

selgitas, et ei tunnista ennast talle esitatud süüdistuses süüdi, kuid kokkuleppe soovis

vabatahtlikult sõlmida seetõttu, et kriminaalasja pikaajaline menetlemine üldmenetluses võib põhjustada pöördumatut kahju tema tervisele.

Süüdistatava kaitsja kinnitas, et asjas kokkuleppemenetluse kohaldamine oli tema kaitsealuse soov,

kokkuleppe sõlmimisel järgiti kõiki menetlusnorme ning tema kaitsealune sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult.

Prokurör jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et N.L-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli

tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb N.L-ile mõista kokkuleppekohane karistus.

Kriminaalasja eeluurimisel on tsiviilhagi täitmise tagamiseks arestitud N.L-i vara; N.L-ile

on otsuse alusel pandud kohustus hüvitada 8 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Eesti Vabariigile kahju summas 1 489 428 krooni. N.L on kokkuleppe

kohaselt nõustunud vara aresti alla jätmisega. Kohus leiab, et tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud

abinõud tuleb jätta muutmata: kohustuse nõuetekohasel täitmisel tuleb vara aresti alt vabastada,

kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral tuleb vajadusel pöörata varale sissenõue Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 alusel on kuupalga

alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni, mis tuleb N.L-ilt välja mõista.

Muud menetluskulud kriminaalasjas puuduvad.

Kohtunik: