1-08-5803\2 · 1-08-5803\2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-08-5803

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2008.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5803 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk

Kriminaalasi Z.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 121 ja § 266 lg 1 järgi ning M.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anu Vilt Süüdistatav Z.T

elukoht: X

isikukood:

XXX karistatus: varem ühel korral kriminaalkorras karistatud 1-l korral

tõkend: elukohast lahkumise keeld (17.01.2008.a.)

Kaitsja : advokaat Kalju Kutsar määratud korras

Süüdistatav M.K

isikukood või sünniaeg: XXX

elu-või asukoht ja aadress: X karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 12-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld (17.01.2008.a.)

2 (9) Kaitsja : vandeadvokaat Neeme Leok määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada Z.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.T KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.T KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistuse kaetuks raskeima

karistusega mõista Z.Tèle liitkaristuseks kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning Z.T

täitmisele mitte pöörata, kui kolme ( 3 ) aasta katseaja kestel ei pane toime Z.T

uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna Z.T juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld Z.T suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Süüdi tunnistada M.K KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada M.K KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust.

3 (9)

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistuse kaetuks raskeima

karistusega mõista M.K-le liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning M.K

täitmisele mitte pöörata, kui kolme ( 3 ) aasta katseaja kestel ei pane toime M.K

uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna M.K juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld M.K suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Välja mõista süüdistatavalt Z.T-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber

2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt M.K-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber

2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt Z.T-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) menetluskulu - vandeadvokaat Neeme Leok osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm ( 2283.- ) krooni 30 senti (s.h käibemaks 348,30 krooni).

4 (9)

Välja mõista süüdistatavalt M.K-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber

2800049874) menetluskulu - advokaat Kalju Kutsar osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm ( 2283.- ) krooni 30 senti (s.h käibemaks 348,30 krooni).

Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt üks tuhat

kolmkümmend viis (1035.-) krooni A M ( is kood XXXXXXXX, eluk X) kasuks solidaarselt.

Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt viis tuhat viissada nelikümmend (5540.-) krooni K V (is kood XXXXXXXX, eluk X ) kasuks solidaarselt.

Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt kaks tuhat ükssada seitsekümmend kaks (2172) krooni I K (sünd XX.XX.XXXX, eluk X) kasuks solidaarselt.

Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt üksteist tuhat

kaheksasada viiskümmend (11 850.-) krooni L S (is kood XXXXXXXX, eluk X) kasuks solidaarselt.

Välja mõista M.K-lt kolm tuhat seitsesada kakskümmend viis (3725.-) krooni Eesti Energia AS (reg nr XXXXXXXX, X) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (29.04.2008.a.).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (29.04.2008.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus

5 (9)

t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse Z.T selles, et tema, grupis koos M.K-ga , 2007.aasta oktoobris, tungis akna ja lukustatud toauste lõhkumise teel sisse J K ’le kuuluvasse X-X tallu X külas X vallas X maakonnas, kust varastas võõra vara omastamise

eesmärgil I K’le kuuluva lauakella väärtusega 1000 krooni, 15 pakki sigarette Prima

väärtusega 225 krooni, suvemängude III koha medali väärtusega 100 krooni, kolm tühja padrunikesta väärtusega 45 krooni, 31 lühtri osa väärtusega 310 krooni, toiduaineid väärtuses 247 krooni, pensioniraamatu I K nimele, lõhkus raadio väärtusega 700 krooni ja varastas J K

’le kuuluva ehetekarbi koos ehetega väärtusega 4000 krooni, noad-kahvlid väärtusega 600 krooni, raadio väärtusega 700 krooni, kaks pardlit väärtusega 1000 krooni, ühe paari villaseid

sokke väärtusega 150 krooni, lõhkus lauatelefoni väärtusega 800 krooni. Varguse ja

lõhkumisega on kokku varalist kahju tekitatud I K ’le summas 2627 krooni ja J K ’le summas 12250 krooni.

… selles, et tema ,olles varem toime pannud varguse, grupis koos M.K-ga, kes

on varem toime pannud varguse, 16.jaanuaril 2008.aastal kella 19.00 paiku tungis akende

lõhkumise teel sisse X maakonnas X vallas X külas X tallu, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil kolm piiblit kokku väärtusega 3500 krooni, toiduaineid väärtusega 150

krooni, 8 elektripirni kokku väärtusega 40 krooni, õmblustarbeid kokku väärtusega 210

krooni, sokke kokku väärtusega 18 krooni, pesupulbripaki Ariel väärtusega 18 krooni, suveniirtikke kokku väärtusega 0.50 krooni, 98 kilekotti väärtusega 98 krooni, kaks ukseluku

komplekti kokku väärtusega 278 krooni, musta värvi impregneerriidest koti väärtusega 150

krooni, köögitarbeid kokku väärtusega 742 krooni, nuge- kahvleid kokku väärtusega 1310 krooni, lusikaid kokku väärtusega 970 krooni, klaasist nõusid kokku väärtusega 1250 krooni,

klaasist jooginõusid kokku väärtusega 785 krooni, neli pakki sigarette väärtusega 60 krooni,

koitõrje väärtusega 11 krooni, küünlaid kokku väärtusega 10 krooni, alkohoolseid jooke kokku väärtusega 210 krooni, 21 tühja padrunikesta kokku väärtusega 105 krooni, elektrilisi

kodumasinaid kokku väärtusega 470 krooni, tööriistu kokku väärtusega 340 krooni.

Varastatud asjad pani kottidesse ja kotid jättis maja nurga juurde, et nendele hiljem järele tulla. K V on vargusega tekitatud varalist kahju summas 10725.50 krooni ja lõhkumistega

on varalist kahju tekitatud summas 5450 krooni. Kokku on varguse ja lõhkumistega K V

varalist kahju tekitatud summas 16175.50 krooni. Seejärel tungis akna lõhkumise teel kella 20.00 paiku sisse naabermajja, Savisaare tallu, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil toiduaineid väärtusega 688 krooni, jope väärtusega 100 krooni, saabaste sisetallad väärtusega

3 krooni, noolemängu väärtusega 100 krooni, 13 žiletipakki väärtusega 50 krooni,

pesupulbripaki Bonux väärtusega 5 krooni, gaasipliidi koos reduktoriga väärtusega 300

krooni, elektritarbeid väärtusega 370 krooni, tööriistu väärtusega 1310 krooni,

grillimisesemeid väärtusega 305 krooni, 6 vasest õhuklapi filtrit väärtusega 30 krooni, 4

vasest rõngast väärtusega 4 krooni ja ehteid väärtusega 30 krooni. Varastatud asjad pani

kottidega maja seina äärde, kuid kuritegu jäi politsei vahelesekkumise tõttu, s.o süüdlase

tahtest sõltumata lõpule viimata. A M ’ele on vargusega tekitatud varalist kahju summas

3295 krooni. Kokku on varguse, lõhkumise ja muude kulutustega A M varalist kahju tekitatud summas 4330.00 krooni.

Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

sissetungimisega, grupi poolt, isikuna kes on varem toime pannud varguse, pani Z.T toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6 (9) .. selles, et tema, 15.jaanuaril 2008.aastal kella 19.15 paiku X maakonnas X vallas X külas X

bussipeatuses viskas tühja 0,5 liitrilise Laua viina pudeliga J K ’ile otsmiku piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu.

Teisele inimesele valu tekitamisega, pani Z.T toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles, et tema, 21.märtsil 2008.a. kella 20.19 paiku, tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, lukustatud ukse lahtilöömise teel sisse X maakonnas X vallas X külas majas 138 K A kuuluvasse korterisse number X.

Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega, pani Z.T toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid : Kalle Visteri poolt 5540 krooni nõudes, A

M ’i poolt 1035 krooni nõudes, I K poolt 2172 krooni nõudes, L S poolt 11850 krooni nõudes, Eesti Energia AS esindaja Mai Haljasoru poolt 3725 krooni nõudes.

Kriminaalasjas süüdistatakse M.K selles, et tema, grupis koos Z.T-ga , 2007.aasta oktoobris, tungis akna ja lukustatud toauste lõhkumise teel sisse J K ’le kuuluvasse X-X tallu X külas X vallas X maakonnas, kust varastas võõra vara omastamise

eesmärgil I K ’le kuuluva lauakella väärtusega 1000 krooni, 15 pakki sigarette Prima

väärtusega 225 krooni, suvemängude III koha medali väärtusega 100 krooni, kolm tühja padrunikesta väärtusega 45 krooni, 31 lühtri osa väärtusega 310 krooni, toiduaineid väärtuses 247 krooni, pensioniraamatu I K nimele, lõhkus raadio väärtusega 700 krooni ja varastas J K ’le kuuluva ehetekarbi koos ehetega väärtusega 4000 krooni, noad-kahvlid väärtusega 600 krooni, raadio väärtusega 700 krooni, kaks pardlit väärtusega 1000 krooni, ühe paari villaseid

sokke väärtusega 150 krooni, lõhkus lauatelefoni väärtusega 800 krooni. Varguse ja

lõhkumisega on kokku varalist kahju tekitatud I K ’le summas 2627 krooni ja J K ’le summas 12250 krooni.

… selles, et tema ,olles varem toime pannud varguse, grupis koos Z.T , 16.jaanuaril 2008.aastal kella 19.00 paiku tungis akende lõhkumise teel sisse X maakonnas X

vallas X külas X tallu, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil kolm piiblit kokku väärtusega 3500 krooni, toiduaineid väärtusega 150 krooni, 8 elektripirni kokku väärtusega 40

krooni, õmblustarbeid kokku väärtusega 210 krooni, sokke kokku väärtusega 18 krooni,

pesupulbripaki Ariel väärtusega 18 krooni, suveniirtikke kokku väärtusega 0.50 krooni, 98 kilekotti väärtusega 98 krooni, kaks ukseluku komplekti kokku väärtusega 278 krooni, musta

värvi impregneerriidest koti väärtusega 150 krooni, köögitarbeid kokku väärtusega 742 krooni, nuge- kahvleid kokku väärtusega 1310 krooni, lusikaid kokku väärtusega 970 krooni,

klaasist nõusid kokku väärtusega 1250 krooni, klaasist jooginõusid kokku väärtusega 785

krooni, neli pakki sigarette väärtusega 60 krooni, koitõrje väärtusega 11 krooni, küünlaid

kokku väärtusega 10 krooni, alkohoolseid jooke kokku väärtusega 210 krooni, 21 tühja

padrunikesta kokku väärtusega 105 krooni, elektrilisi kodumasinaid kokku väärtusega 470 krooni, tööriistu kokku väärtusega 340 krooni. Varastatud asjad pani kottidesse ja kotid jättis maja nurga juurde, et nendele hiljem järele tulla. K V on vargusega tekitatud varalist kahju summas 10725.50 krooni ja lõhkumistega on varalist kahju tekitatud summas 5450 krooni.

Kokku on varguse ja lõhkumistega K V varalist kahju tekitatud summas 16175.50 krooni. Seejärel tungis akna lõhkumise teel kella 20.00 paiku sisse naabermajja, X tallu, kust varastas

7 (9)

võõra vara omastamise eesmärgil toiduaineid väärtusega 688 krooni, jope väärtusega 100

krooni, saabaste sisetallad väärtusega 3 krooni, noolemängu väärtusega 100 krooni, 13 žiletipakki väärtusega 50 krooni, pesupulbripaki Bonux väärtusega 5 krooni, gaasipliidi koos reduktoriga väärtusega 300 krooni, elektritarbeid väärtusega 370 krooni, tööriistu väärtusega

1310 krooni, grillimisesemeid väärtusega 305 krooni, 6 vasest õhuklapi filtrit väärtusega 30 krooni, 4 vasest rõngast väärtusega 4 krooni ja ehteid väärtusega 30 krooni. Varastatud asjad pani kottidega maja seina äärde, kuid kuritegu jäi politsei vahelesekkumise tõttu, s.o süüdlase

tahtest sõltumata lõpule viimata. A M ’ele on vargusega tekitatud varalist kahju summas

3295 krooni. Kokku on varguse, lõhkumise ja muude kulutustega A M varalist kahju tekitatud summas 4330.00 krooni.

Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

sissetungimisega, grupi poolt, isikuna kes on varem toime pannud varguse, pani M.K toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles , et tema, 2007.aasta oktoobrist kuni 11.jaanuarini 2008.aastal kasutas X maakonnas X vallas X külas majas X korteris X elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku

lülitumise teel, mis avastati 11.01.2008.a Eesti Energia Jaotusvõrgu töötaja poolt. Eesti Energia AS-le on tekitatud varalist kahju summas 3725.20 krooni.

Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega, võrku ebaseadusliku lülitumise teel, pani M.K toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid K V poolt 5540 krooni nõudes, A M ’i poolt 1035 krooni nõudes, I K poolt 2172 krooni nõudes, L S poolt 11850 krooni nõudes, Eesti Energia AS esindaja Mai Haljasoru poolt 3725 krooni nõudes.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr Z.T suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista

järgi ja karistada teda Z.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 10 (kümne ) kuu vangistusega.

Süüdi mõista ja karistada teda 6 (kuue ) kuu Z.T KarS § 121 järgi vangistusega.

Süüdi mõista järgi ja karistada teda 3(kolme) kuu Z.T KarS § 266 lg 1 vangistusega.

KarS § 64 sätete alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima poolt ning

lõplikuks karistuseks mõista vangistust. Z.T-le 10(kümme) kuud

KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta mõistetav karistus tingimisi

Z.T-le

kohaldamata, määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt katseajaks

3 (kolm) aastat.

KarS § 74 lg.1 kohaselt allutada katseaja kestel käitumiskontrollile, Z.T kohustades teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

8 (9)

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt solidaarselt 5540 krooni K V kasuks. Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt solidaarselt 1035 krooni A M kasuks. Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt solidaarselt 2172 krooni I K kasuks. Välja mõista Z.T-lt ja M.K-lt solidaarselt 11850 krooni L S kasuks.

Välja mõista Z.T-lt sundraha summas 6525 krooni.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr M.K suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista

järgi ja karistada teda M.K KarS § 199 lg 2 p 4, 7,8 1 (ühe) aasta vangistusega.

Süüdi mõista

järgi ja karistada teda 4 (nelja) kuu M.K KarS § 216 lg 1 vangistusega.

KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema poolt ning lõplikuks

karistuseks mõista 1 aasta vangistust. M.K-le

KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, M.K-le

määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt katseajaks

3(kolm) aastat.

KarS § 74 lg.1 kohaselt allutada katseaja kestel käitumiskontrollile, M.K

kohustades teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Välja mõista M.K-lt ja Z.T-lt solidaarselt 5540 krooni K V kasuks. Välja mõista M.K-lt ja Z.T-lt solidaarselt 1035 krooni A M i kasuks. Välja mõista M.K-lt ja Z.T-lt solidaarselt 2172 krooni I K kasuks. Välja mõista M.K-lt ja Z.T-lt solidaarselt 11850 krooni L S kasuks. Välja mõista M.K-lt 3725 krooni Eesti Energia AS kasuks.

9 (9)

Välja mõista M.K-lt sundraha summas 6525 krooni.

Menetluse käik :

Z.T on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav Z.T ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 29.04.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav Z.T kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

M.K on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav M.K ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 29.04.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav M.K kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Aivar Pellja Kohtunik 29.04.2008.a