1-08-306\10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-306

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.P KarS § 422 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) (kuus) aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui J.P 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei (kahe) (kuue)

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – kuni 31.05.2008.a kaitseväelasena Tapa Väljaõppekeskuses, ja alates 01.06.2008.a X,

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02.mai 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-306 kohtueelses menetluses 07260200889 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Virge Harak Kriminaalasi

J.P süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Külli Saks Süüdistatav J.P

kuni 31.05.2008 viibib kaitseväeteenistuses Tapa Väljaõppekeskuses, alates 01.06.2008 elukoht XXXX XX-XXX, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata Kaitsja määratud korras Aivar Hint

2 2

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kuna Tapa linnas viibimise aeg jääb lühemaks kui üks

kuu, siis saata kohtuotsuse koopia täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.P-lt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. (üheks) (kuueks)

Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127 lg 1, § 128 lg 1, § 130 lg 1 alusel

rahuldada kannatanu V.J. tsiviilhagi 89 000.- (kaheksakümmend üheksa tuhat) krooni nõudes ja välja mõista J.P-lt 89 000.- krooni V.J. kasuks. J.P on kohustatud 89 000.- krooni suuruse tsiviilhagi hüvitama V.J. (arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS-s Hansapank) igakuiste maksetena selliselt,

et 2008.a juulikuust alates tasub iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 1500.- krooni kuni 89 000.- krooni täieliku hüvitamiseni.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel saata kohtuotsuse koopia allkirja

vastu teadmiseks kannatanutele – R.S. , A.R. , A.J. , N.V. , V.J. ja V. J esindajale, advokaat Valli Murdele.

Välja mõista J.P-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni

sundraha, 5750.- krooni ekspertiisikulu, 77 krooni 40 senti kaitsjale

kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu ja 1357.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „J.P, 1-08-306, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „J.P, 1-08-306, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 1357.- krooni advokaat Aivar Hinti

süüdistatav J.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

3 3 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 02.05.2008.a sõlmitud kokkuleppes J.P süüdistatakse selles, et tema, juhtides 24.06.2007.a kella 06.48 ajal

Tartumaal, Peipsiääre vallas, Kolkja külas mootorsõidukit VW Passat reg. märgiga

XXX XXX , olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust, sõitis teelt välja

vasakule poole vastu maja P. 11 seina, põhjustades sellega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel said mootorsõidukis viibivad kaassõitjad V.J. eluohtliku tervisekahjustuse, R.S. pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud ja kergeid kehavigastusi said A.J. , A.R. ja N.V. .

J.P rikkus liiklusseaduse § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või

mootorsõidukit juhtida isik, kes kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; kehtiva liikluseeskirja § 3 nõudeid, mille kohaselt sõidukite liiklus Eestis on parempoolne; § 70 nõudeid, mille kohaselt juht peab esitama juhtimisõigust tõendava dokumendi; kehtiva liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja kehtiva liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht

peab kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema

sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimava mis tahes takistuse ees.

Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellega pani J.P toime KarS § 422 lõige 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus-ja käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

Kuriteoga põhjustatud kahju 02.05.2008.a sõlmitud kokkuleppes

Kokkuleppest nähtuvalt tekitas J.P liiklusõnnetuse põhjustamisega

füüsilist kahju R.S. ’le, A.J. ’le, A.R. ’le ja N.V. ’le. Füüsilist ja varalist kahju on tekitatud V.J., kelle poolt on esitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 90 000

krooni. Tsiviilhagist on J.P poolt tasutud 1000 krooni, seega kuulub J.P-lt kannatanu J kasuks väljamõistmisele 89 000 krooni.

4 4

Kokkuleppest nähtuvalt kohustub J.P hüvitama V.J. kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 89 000 krooni, makstes alates juulikuust 2008.a. iga kuu 15.- ndaks kuupäevaks vähemalt 1500 krooni kuni kahju täieliku hüvitamiseni.

Karistus 02.05.2008.a sõlmitud kokkuleppes KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör J.P-le karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui J.P ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu ning KarS §-st 74 lõigetest 4-6 ei tulene teisiti ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena J.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav J.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanutest on tsiviilhagi esitanud V.J.. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127 lg 1, § 128 lg 1, § 130 lg 1 alusel rahuldada kannatanu V.J. tsiviilhagi 89 000.- krooni nõudes ja välja mõista J.P-lt 89 000.- krooni V.J. kasuks.

J.P on kohustatud 89 000.- krooni suuruse tsiviilhagi hüvitama V.J. (arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS-s Hansapank) igakuiste maksetena selliselt, et 2008.a juulikuust alates tasub iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 1500.-krooni kuni 89 000.- krooni täieliku hüvitamiseni.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on J.P suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.P hüvitada menetluskulud:

5 5

- 1357.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175

lg 1 p 4);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2),

- 5750.- krooni ekspertiisikulu (lk 29,43; KrMS § 175 lg 1 p 3),

- 77 krooni 40 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk

78, KrMS § 175 lg 1 p 5). Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi osutamise korras oli kohtumenetluses advokaat

Aivar Hint. Kohtueelses menetluses kaitsjatasu kellelegi välja ei ole mõistetud.

Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Hint kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo

kasuks 2035 krooni 50 senti süüdistatav J.P kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega osaliselt.

Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise

eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 kohaselt on

üldkoefitsient 1,0 kuni 1,7 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Kaitsja taotles üldkoefitsiendina 1,5 kohaldamist. Arvestades kriminaalasja

vähest mahtu ja keerukust on põhjendatud kohaldada üldkoefitsienti 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (900 x 1,0) + 2 x (125 x 1,0 ) = 900 + 250 = 1150. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1150.- kroonile käibemaks 18%, see on 1150.- + 207.- = 1357.-. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1357.- krooni. Kaitsja esitas kohtule taotluse, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda.

KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetutle üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohtu hinnangul kaitsja taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. J.P töötas kuni kaitseväkke minekuni, s.o kuni 01.10.2007.a OÜ-s A. , teenides sealt tema enda sõnul netona igakuuliselt ca 6000 – 7000 krooni. Käesoleval ajal on J.P sissetulekuks 2000.- krooni kuus. J.P avaldas kohtule, et

kaitseväeteenistuse 31.05.2008.a lõppemise järgselt kavatseb ta töötamist OÜ-s A.

jätkata ja tal on selles ettevõttes töökoht olemas. Eeltoodust nähtub, et kuriteo toimepanemise järgselt oli J.P olemas reaalne võimalus hakata tegema oma töökohast saadavast sissetulekust kinnipidamisi tulevaste võimalike menetluskulude

katteks. Tal on olemas kaitseväeteenistusest naasmise järgselt võimalus jätkata töötamist oma senises töökohas. Kohtul pole põhjust aravata, et kaitseväest naasmise

järgselt oleks J.P igakuine sissetulek väiksem kui kaitseväkke minnes.

J.P varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades puudub

6 6

kohtul põhjendatud alus arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks J.P-le ilmselt üle jõu. Heli Sillaots kohtunik