1-08-5070\3 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

toimik nr.1-08-5070

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja nr

1-08-5070

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi Natalja Firsova

Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Konstantin Puško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Konstantin Puško (sündinud xxxx; viibib xxxx)

RESOLUTSIOON

Vabastada Konstantin Puško karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24. 05. 2009a ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute Narva talituse kriminaalhooldusametniku Tatjana Mironenkova (asukoht: Kerese 3 20309, Narva, tel 6638100) järelevalve alla ning kohustada Konstantin Puško järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kriminaalhooldusametniku määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada Konstantin Puško suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2,4,8 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle 4 (nelja) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 3) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub.

Konstantin Puško vabastada määruse jõustumisel.

2 Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Konstantin Puško´le. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 14.04.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Puško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Konstantin Puško tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 18.12.1996.a otsusega KrK § 101 lg8 järgi ja karistati 7 aastaase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti osaliselt mõistetud karistusele 14.02.1984.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistus 2 aastat ja 6 kuud ning lõplikuks karistuseks loeti 9 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu 04.03.1997.a. otsusega tühistati Narva Linnakohtu 18.12.1996.a. otsus karistuse osas osaliselt. Kohtualusele mõisteti KrK §101 p1 järgi karistuseks 11 aastat 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt ENSV Ülemkohtu 14.02.1984.a. otsuse järgi kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 13 aastat vabadusekaotust.

Karistuse kandmise algus on 24.05.1996.a ja lõpp 24.05.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.03.2008.a.

Konstantin Puško karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligi aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on K. Puško suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarrikkumist. Enne vangistust ta ei töötanud, oli arvel Tööhõiveametis ja elas toetusest. Tegi ka tööd, kui Tööhõiveametist pakuti. Töötas 7 aastat Murru Vangla pesulaos. Vabanedes ei ole kinnipeetaval töökohta, kuid ta soovib end arvele võtta Tööhõiveametis. Vanglas töötades omas kinnipeetu sissetulekud palga näol. Rahalised nõuded on tal tasutud. Konstantin Puško on lauhutadu ja ei suhtle endise nase ja lastega. Teab, et nad elavad San Peterburis. Väidab, et tal ei ole kriminaalseid sõpru ega tuttavaid. Kuriteo sooritas üksinda. K. Puško on ka varem toime pannud tapmise ja tekitanud raskeid kehavigastusi. Oma sõnul enne vangistust tarbis alkoholi vähe, kas vabadel päevadel või pühade aeg. Oma vanaduspäevad K.Puško soovib veeta rahulikult ja enam mitte sooritada kuritegusid. Ta ei kahetse tehtud, kuid püüab edaspidi hoiduda kuritegudest. Kinnipeetav on iseloomult egotsentriline, kergesti haavatav, kuid tavaolukorras suudab oma emotsioone vaos hoida. Oma vanuse tõttu on elukogenud ning tema emotsionaalsed nõudmised on minimaalsed, ta püüab ja soovib vältida konflikte. Tal on kindlad elupõhimõtted ning vajadusel, sh ekstreemsetes tingimustes ta kaitseb viisalt oma seisukohti, ning võib käituda impulsiivselt hetkmeeleolude sunnil, mõtlemata võimalikele negatiivsetele tagajärgetele. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitvad tema üliohtlikkusele.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Konstantin Puško tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole otstarbekas. Märgib, et Konstantin Puškol ei ole eluja töökohta, elamisluba ja sugulasi Eestis, kes saaksid toetada teda pärast vabanemist. Konstantin Puško on avaldanud soovi peale vabanemist minna Narva Rehabilitatsiooni keskusesse „Sind ei jäeta üksi“, kuid kriminaalhooldusametnik on väljaselgitanud, et Puškol ei ole võimalik seal elada. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt Puško käitumist vabaduses võib mõjutada ka tema iseloom. Võib eeldada, et keerulistes situatsioonides ei oska ta hoida oma emotsioone kontrolli all ja lahendada oma suhtlusprobleeme teiste inimestega mitte kasutades vägivalda.

Konstantin Puško taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokurör toetab taotlust.

3

Kohus, ära kuulanud Konstantin Puško ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Puško tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastama.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Puško isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne.

Asja materjalidest nähtuvalt on Konstantin Puško karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – Konstantin Puško on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse Konstantin Puško positiivselt. Seega on Konstantin Puško aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et Konstantin Puško tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine aitab kohtu hinnangul kaasa Konstantin Puško edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata Konstantin Puško püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik