1-06-4222\23 · 1-06-4222\23 · Viru Ringkonnakohus

1- -

06 4222

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Kriminaalasja läbivaatamise kuupäev ja koht 21.aprill 2008.a, Jõhvi Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill

2008.a, Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-4222 (05233001997) Kohtukoosseis eesistuja Mihhail Komtšatnikov, liikmed Maarika Kuusk ja Vladimir Rozalka Tõlk Anna Herkül Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kriminaalasi Z.E süüdistuses Karistusseadustiku (edaspidi tekstis - V.S-U KarS) § 114 p de 1,5 ja § 120 järgi ning süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Z.E ja tema kaitsja Vladimir Kuznetsov Süüdistatav Z.E

( X .a) - isikukood sünniaeg XX XXXXXXXXXXX elukoht X , X kodakondsus, , XX keskeriharidus, emakeel X , X – XX XX, ei tööta, varem kohtulikult karistamata Tõkend – vahistamine alates 01.oktoobrist 2005.a.

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Kaitsja lepinguline kaitsja Vladimir Kuznetsov, kaitsja- vandeadvokaat Vladimir Rogulski (määratud korras) RESOLUTSIOON : 1.Tühistada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a kohtuotsus järgmistes osades: 1.1.Z.E süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § 114 p de 1,5 järgi, talle - KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ja karistusaja arvestamise osas; 1.2.Sergei Safontśiku süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § 114 p 1 järgi ja

1-06-

4222

( )

14 2 karistusaja arvestamise osas. 2.Teha uus otsus, millega tunnistada süüdi: 2.1.Z.E KarS § 113 järgi ja kari üheksa aastase vangistusega stada teda . KarS § 64 lg 1 alus mõista Z.E-le el, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks lugeda Z.E vahistamise aeg 01.oktoober 2005.a. 30.aprilli 2008.a seisuga jääb Z.E-l

kanda 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud 1 (üks) päev vangistust. 2.2.V.S KarS § 113 järgi ja karistada teda üheksa aastase vangistusega. Karistuse kandmise algusajaks lugeda V.S-U vahistamise aeg 01.oktoober 2005.a. 30.aprilli 2008.a seisuga jääb V.S-Ul kanda 6 (kuus) aastat 5 (vii tust. s) kuud 1 (üks) päev vangistus 3.Muus osas jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsus muutmata. 4.Lepingulise ka

itsja Vladimir Kuznetsovi apellatsioon jätta rahuldamata. 5.Süüdistatava Z.E apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 30.aprillist 2008.a. e kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Kassatsiooniõigus Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD ja

MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsusega tunnistati Z.E süüdi KarS § 114 p de 1,5 järgi - ja karistati 14 (neljateist) aastase vangistusega. Lisaks tunnistati Z.E süüdi KarS § 120 järgi ja karistati 6 (kuue) kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Z.E-le karistuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 01.oktoobrist 2005.a kuni 13.detsembrini 2007.a, s.o 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 13 (kolmteist) päeva. Kandmisele kuulub 11 (üksteist) aastat 9 (üheksa) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 14.detsemberist 2007.a. T - vahistamine - muutmata. õkend jäeti 1.2.Lisaks tunnistati maakohtu otsusega süüdi arS § 114 p 1 järgi ja karistati V.S K 10 (kümne) aastase vangistusega. Karistusaega arvestati alates 14.detsemberist 2007.a. V.S-U osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 1.3.Lisaks kohaldati neile lisakaristuseks mõlema süüdistatava suhtes KarS § 54 ja määrati Eestist väljasaatmine sissesõidukeeluga kümneks aastaks.

2.Z.E-d süüdistatakse selles, et olles oma mehe J.A- ga lahutamisseisundis ja I omades isiklikke võlakohustusi, mille kustutamiseks abikaasa talle abi ei osutanud ning omades materiaalseid raskusi, millega seoses kavatses omastada korteri aadressil X , mis XX oli kingitud abikaasale tema ema poolt, pani toime J.A- tapmise. Nimelt 14.augustil 2005.a I kella 24.00 paiku, olles joobeseisundis X kaldal X X surnuaia piirkonnas ning jõe tänaval tegutsedes omakasu motiivil oma abikaasa J.A-

I tapmise eesmärgil, võtnud eelnevalt arvatavate kuriteorelvadena kaasa haamri ja kirve ning saades aru, et tema vennad V ja A.S astuvad t eris J.A- t kuseks ema eest välja, provotse I skandaalitsema, mis läks üle vastastik kakluseks. Abikaasade kaklusse sekkunud V.S ja A.S J.A- t rusikatega ja hakkasid lööma I jalgadega vastu erinev

J.A on vaja aid kehaosi. Pärast seda, kui Z.E ütles, et

1-06-

4222

( )

14 3 tappa, V.S ja A.S, tegutsedes J.A- lõid I mõrva eesmärgil, maaslamavale hulgalisi lööke A-

LE kiviga vastu pead. Seejärel tassis keha jõkke ning saades a

koos vendadega ta ru, et tekitab J.Ale, kes ei olnud võimeline vastupanu osutama, erilisi piinu ja kannatusi, hoidis kannatanu pead vee all, kuni ta lõpetas elumärkide andmise. 2.1.Z.E pani oma tegudega toime omakasu motiivil teise inimese tapmise piinaval ja julmal viisil, s.o -

KarS § 114 p de 1,5 järgi ettenähtud kuriteo.

3.Lisaks süüdistatakse Z.E-d selles, et olles 14.augustil 2005.a kella 24.00 paiku joobeseisundis X X X surnuaia piirkonnas, ta tappa - , kes oli jõe kaldal tänaval ähvardas Ž.K i J.A-

I tapmise pealtnägija. 3.1.Z.E pani oma tegudega toime tapmisega ähvardamise, seejuures oli alust karta

ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 järgi ettenähtud kuriteo.

4.Kohtuistungil Z.E

oma süüd ei tunnistanud. 4.1.Süüdistatav ü vaidlesid jõe kaldal, tema aga läks koos Ž.K ga mööda tles, et V.S ja J.A -i jalgrada põõsastesse, tulnud tagasi, nägi oma meest J ütles, et juba maas lamavana. Vend V.S J ähvardas teda, lubas ette kanda kellele vaja tema illegaalsest Eestis viibimisest ja tagaots langes

imisest Venemaal. Pärast seda ta šokiseisundisse. Abikaasa tapmises ja talle kehavigastuste tekitamises osaline ei olnud.

5.

Maakohus leidis, et V.S-U on ja Z.E süü tõendatud kohtuistungil uuritud kõikide tõendite kogumiga. Süüdistatavate teod on kvalifitseeritud õigesti.

6.Maakohus tuvastas, et abikaasade A vahel tekkisid vaenulikud suhtes ja asi lähenes lahutusele. J.A

. lõpetas abikaasale abi osutamise tema rahaliste võlgade kustutamiseks Tunnistaja

, et Z.E on alates 2004. aasta juunist talle u 21 750 N.Ž ütles võlg krooni. I.S oli tema teise, 15 000 krooni suuruse võla käendajaks. Z.E-l olid panga ees võlad. Asjas on tuvastatud ka, et süüdistatav avaldas korduvalt kavatsust lahkuda mehe juurest ja väljendas mõtteid tema füüsilisest kõrvaldamisest ( ütlused). V.A , I.S ja L.B Jutt oli abikaasade ühisest soovist lahutada. 6.1.Tunnistaja A.S teadis, et A-D kavatsevad lahutada. V.A kuulis isiklikult süüdistatavat ütlemas, et kui ta (Z.E ) vaid saaks sissekirjutuse ja korteri. Z.E I.S le rääkis lahkhelidest peres, et J raiuda ja metsa laiali visata, keegi ei hakka on vaja tükkideks tükid teda otsima, aga tema . saab kõik omale Süüdistatav sai aru, et lahutuse korral korter jagamisele ei kuulu, kuna see oli ema kingitus pojale. Korteris, kus elas Z.E , hik kirjega oli läbiotsimise käigus leitud vi „pärijaid 0“. Pärast ei andnud Z.E korteri võtmeid ära, öeldes, et J matuseid see ei ole enam nende korter. 6.2.M ohus leidis, et s aak üüdistatava avameelsed ütlused enne tapmist ja käitumine pärast tapmist annavad tunnistust tema soovist saada mehe tapmise teel endale materiaalset kasu, nimelt saada õigus kohtuistungil kinnitust süüdistatav elamispinnale. Seega leidis a Z.E materiaalne huvi mehe tapmises ja see asjaolu annab aluse kvalifitseerida tema teod kui tapmine omakasu motiivil. Kaitsja poolt toodud asjaolud, et J.A sai head palka ja oli Z.E ainukese

ks toitjaks ja laenu käendajaks, ei välista omakasu motiivi.

7.Maakohus leidis, et Z.E provotseeris tahtlikult konflikti jõe kaldal abikaasaga, kes hakkas suhteid klaarima S-d mitte kaitsta, käte abil. Vennad ei saanud õde sekkusid peretülisse ja hakkasid t lööma mitte ainult käte ja jalgadega, vaid ka J kiviga. Z.E ja vendade S- te teod olid kooskõlastatud iseloomuga, Z.E tegi ettepaneku tappa, vennad nõustusid, nad osalesid otseselt J.A- tapmises, koos tassisid kannatanu vee I

1-06-

4222

( )

14 4 äärde. Peksmisest võttis osa ka Z.E . u sõnul lõi Z.E mõne korra juba A.S maaslamavat J.A- t. V.S-U Z.E uputas I Sama nähtub süüdistatava ütlustest. kannatanut vees, mida kinnitasid kohtuistungil Ž.K ja süüdistatav . Nende ütlused ühtivad

V.S ka kannatanu laiba ekspertiisiaktiga, mille kohaselt tuvastati põhiluu urges vedelik ja neerukoes on

plankton, millega ei ole välistatud surm uppumise tagajärjel. Seega on tõestatud süüdistatavate osalemine J.A- tapmises. I

8.Maakohus tuvastas S-U ja - Z.E valmistas tapmist ette V. Ž.K i ütlustega, et aegsasti. Jõe äärde sõitis kilekotiga, kus olid haamer ja kirves.

es Ž.K nägi Z.E kä kilekotti, kus midagi kõlksus. Järgmisel päeval saatis Z.E vennad jõe äärde kilekoti järele Ž.k nägi jõekaldalt kilekotti võttes selle sisu. . Seda kinnitavad V.S ja . V.S

Kaitse viited taksojuht A.t-le Z.E , kes nägi käes ainult magnetofoni, ei ole veenvad, kuna tunnistaja

täitis tellimust hilja õhtul, kui oli juba pime. Ta võis kilekotti mitte märgata, Ütluste andmisel sõnu „justkui“, Z.E istus tagaistme l. kasutas A.t- „nagu mulle tundus“, „täpselt öelda ei saa“. S ei mäletanud väga hästi reisijate eega ta välimust, rõivaid ja asju, selgitades, et nende välimuses ei olnud midagi tähelepanuväärset.

9.Maakohus leidis, et

süüdistatavate teod on KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritud õigesti. 9.1.Lüües maaslamavat ja vastupanu osutama võimetut kannatanut ning tekitades hulgaliselt elupuhuseid haavu, said

süüdistatavad aru, et tekitasid talle erilisi kannatusi. See räägib nende poolt toimepandud tapmise erilisest julmusest. Suur kogus vigastusi kehal, nende paigutus, jõud, millega need olid tekitatud ja kõik need kuriteorelvana kivi kasutamine, asjaolud tingivad piinava tapmisviisi, kuna on seotud kannatanule pika aja jooksul (löömisest kuni uputamiseni) füüsilise valu tekitamisega.

10.Z.E süü kannatanu Ž.K tapmisega ähvardamises tõendatud Ž.K ütles - i on .

kohtuistungil, et ta k

artis enda ja oma väikese lapse elu pärast ja kardab süüdistatavat ka praegu. Ta k Z.E-lt korduvalt, nii tapmise momendil kui uulis tapmisähvardust ka hiljem. V.S kuulis Z.E sõnu vajadusest tappa Ž kui kuriteo tunnistaja. KarS § 120 koosseisu jaoks ei ole kohustuslik, et ähvardusi saadaks tegevus, antud juhul on küllalt, et

pealt kannatanu tapmist. Sellistel asjaoludel oli Ž.K nägi ise Ž.k il alus karta ähvarduse täideviimist. Antud ähvarduse reaalsust tunnistavad ka üt Ž.K elu pärast. V.S-U lused, kes kartis -

i Maakohus juhindus ni subjektiivsest kriteeriumist - i ähvardamise tajumine Ž.k

i poolt kui ka objektiivsest kriteeriumist - olukord

, kus ähvardamine toimus.

11.Maakohus leidis, et Z.E kontrollis kogu tapmise protsessi, andis vendadele korraldusi, osutas neile psühholoogilist survet. ütlustest nähtub, et ta oli oma õest V.S-U Z.E-st materiaalselt sõltuv, kuna oli Eestis illegaalselt. Kartes naise Ž.K- elu i pärast ja soovides tagada talle ohutust, nõustus Z.E-ga ja lõi kannatanut kiviga vastu keha. Kannatanu V.A ütles, et vennad allusid Z.E-le alati kui emale. Hiljem veenis Z.E

Need asjaolud tunnistavad oma kirjades venda kogu süü endale peale võtma. süüdistatava Z.E kõrgendatud ühiskonnaohtlikkust.

12.Maakohtul puuduvad alused mitte uskuda V.S-U, kannatanute - , V.A ja tunnistajate Ž.K i ütlusi, kuna need on järjekindlad, loogilised ja ühtivad omavahel. Süüdistatav

a Z.E ütlustesse suhtub m ohus kriitiliselt, kuna need on kriminaalasja materjalidele, aak kannat

anute ja tunnistajate ütlustele vastukäivad ning on paljasõnalised.

1-06-

4222

(14)

5 13.Maakohus tuvastas, et Z.E-d varem kohtu poolt karistatud ei ole, ta ei töötanud, on Venemaa kodanik. Vastutust kergendavaid asjaolusid Z.E suhtes ei tuvastatud. juhindus kohus - arvesse toimepandud Karistuse määramisel KarS § st 56, võttis kuriteo raskust ja laadi, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, isikut. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et on otstarbekas le reaalne karistus. mõista süüdistatava

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

14.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14. detsembri 2007.a otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Z.E ja tema kaitsja Vladimir Kuznetsov.

15.Süüdistatav Z.E apellatsioonis maakohtu otsusega, palub ei nõustu asendada reaalne vanglakaristus tingimisi vangistusega. Palub mitte kohaldada KarS § 54 järgi mõistetud karistust.

16.Süüdistatav leiab, et maakohtu otsus on tehtud tema suhtes negatiivselt meelestatud tunnistajate Maakohus on tein ütlustest lähtuvalt, aga mitte faktide põhjal. ud vale järelduse, et süüdistav ja tema abikaasa kavatsesid lahutada Süüdistatava väitel olid ta . l abikaasaga head suhted ning nad ei kavatsenud lahutada. lub maakohtul arvestada, et ta ei ole kunagi ega Pa kellegagi arutanud oma isiklikku elu ning tunnistajad ei saa neid asju teada. Väär on maakohtu järeldus, et süüdistataval oli võlad, mille maksmisel ei olnud tema abikaasa nõus aitama. Tunnistaja lle kohta, et t ainult korterit ja ütlused se a rääkis sõbrannadele, nagu tahaks sissekirjutust, ei ole õige. Ta ei ole oma abikaasa tapmises süüdi. Ta ei ole soovinud oma mehe surma ega pole kunagi plaaninud teda tappa. Ei ole a ei käskinud kellelgi midagi teha. T palunud, et vennad teda kaitseksid, selleks polnud vajadust. - tappa. Te ei ähvardanud Ž.K i V.S tungil, et ei ole kindel, kas Z.E-l tal ei ütles is oli kilekott kaasas. Taksojuht ütles, et olnud midagi peale magnetofoni. Viktor ei olnud temast materiaalselt sõltuv. Süüdistatav kahetseb, et ei võtnud tõsiselt abikaasa ja venna tüli, ei läinud vahele, et kaklust lõpetada. Ta kahe

tseb, et ei läinud kohe politseisse ega rääkinud juhtunust.

17.Z.E kaitsja Vladimir Kuznetsov palub tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti Z.E süüdi KarS § 114 p de 1,5 ja § 120 järgi ja mõisteti -

karistuseks 14-aastane vangistus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule koos A.S

u kohustusliku ülekuulamisega. 17.1.Kaitsja leiab, et otsus on ühekülgne, üle kuulamata jäi A.S, kes tappis koos V.S-Uga J.A- I . Z.E süüdistus on üles ehitatud tõendamata faktidele, tagasi on lükatud tõendid, mis tõendavad tema süütust. Maakohus leidis oma otsuses, et just Z.E uputas kannatanu. Seda kinnitasid maakohtus ja V.S Ž.K . Samas tuleneb Vene Föderatsiooni Kingissepa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a otsusest, et A.S X u sõnul uputas tema koos laiba jõkke, mida kinnitasid ka kõik kohalviibinud isikud, v.a . Seega uputasid kannatanu hoopis V.S ja A.S, mitte Z.E Ž.K . A.Su sõnu maakohtu otsuses kirjas pole, kuna need ei kinnita prokuratuuri ja kohtu versiooni. Viidatud Kingissepa Linnakohtu otsuses seadis maakohus - Ž.K i ütlused kahtluse alla, Viru Maakohus usub aga tema ütlusi. Maakohtu järelduse, et Z.E võttis oma mehe tapmise eesmärgil kaasa haamri

ja kir A.t- ve, lükkavad ümber tunnistaja ütlused, et taksos olnud Z.E-l ei olnud käes midagi peale magnetofoni.

1-06-

4222

( )

14 6 17.2.Maakohus leidis, et Z.E-l oli mehe tapmiseks materiaalne huvi saada – õigus elamispinnale. Esiteks märgib kaitsja, et Eesti seadusandlus ei tunne sellist mõistet nagu „õigus elamispinnale“. Prokurör tunnistas kohtuistungil, et süüdistatav oli mehe ülalpidamisel, seega

puudus mõte teda tappa. Prokuröri oletused, et süüdistatav võis loota, et kui meest ei leita, saab temast korteriomanik, ei ole millegagi põhjendatud ja ei saa olla süüdistuse aluseks. Tunnistaj

J.A kustutada. Seega puudus omakasu motiiv. a N.Ž andis ütlusi, et lubas naise võla 17.3.Kingissepa otsuses andis A.S ütlusi, et nad vennaga sekkusid oma õe Z.E ja viimase abikaasa konflikti, otsustasid õe kaitseks välja astuda ning lõid kannatanut, mille tagajärjel ta kukkus. Maakohtu otsuses neid A.S ei ole u ütlusi , kuna siis langeks ära Z.E-le süüdistus konflikti provotseerimise kohta. 17.4.KarS § 120 kohaselt peab olema alus karta ähvarduse realiseerimist. Ž.K ütles istungil, et ähvardused olid, aga reaalseid tegusid mitte.

17.5.Väide selle kohta, et Z.E ja tema mehe suhted olid lahutuse staadiumis, on tõendamata. TsMS § 65 k u ütlused tõendiks, kuid Viru ohaselt on A.S Maakohus ignoreeris kaitsja poolt 12.veebruaril 2007.a ja 05.aprillil 2007.a esitatud taotlusi A.S

u ülekuulamiseks. Õiglane kohtuotsus on võimalik alles peale u ülekuulamist. A.S

17.6.Viru Maakohus on rikkunud kaitsja õigust tutvuda õigeaegselt istungi protokollidega, kuna 17.septembri 2007 ja 18.septembri 2007.a protokollid esitati tutvumiseks alles 14.detsembril 2007.a.

18.Ringkonnakohtu istungil osales menetlusosalisena kannatanu V.A (J.Aa ema), kes oli nõus asja arutam vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski osavõtuta. isega ilma kannatanu esindaja Kriminaalasja arutati -de 334 lg 2 ja 271 lg 2 alusel ilma kannatanu esindaja KrMS §§ vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski osavõtuta. Kannatanu V.A palus ringkonnakohtul maakohtu süüdimõist jätta muutmata. ev otsus

18.1.Süüdistatava lepinguline kaitsja Vladimir Kuznetsov ja süüdistatav Z.E jäid esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Määratud korras kaitsja- vandeadvokaat Vladimir Rogulski toetas süüdistatava Z.E apellatsiooni. Ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuse palus ringkonnaprokurör jätta muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära süüdistatava, kaitsjad, ringkonnaprokuröri ja kannatanu, tuvastas, et lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi apellatsioonis (lk.82-87, k.5) osundatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mis peaks kaasa tooma maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks seoses A.S-

U ülekuulamata jätmisega. Selle väitega nõustumata vastab ringkonnakohus järgmist.

20.Ida Politseiprefektuuri menetleja 06.märtsi 2006.a määruse kohaselt (lk175, k.3) oli käsitletavast kriminaalasjast eraldatud kriminaalasi kahtlustuses KarS § 114 p 1 järgi A.S-

U

J.A- A.S lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt ja I mõrvas eraldi menetlusse põhjusel, et viibis tol ajal Jaanilinnas, s.o Vene Föderatsiooni territooriumil.

1-06-

4222

( )

14 7 Nimetatud asjaolu oli teada kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulskile, kes täitis käsitletavas kriminaalasjas määratud korras kaitsekohustusi süüdistatava Z.E kaitsmisel (lk.1-5, k.4). Kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski ei ole esitanud -de 227 lg 1, 467 ja Eesti KrMS §§ Vabariigi ja Vene F -, perekonna-ja öderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse (RT II 1993, 16, 26) artikli 64 sätestatud korras maakohtule taotlust, et maakohus taotleks pädevate õigusasutuste kaudu A.S- ajutist U väljaandmist (ülevõtmist) ning seejärel ülekuulamist. 20.1.Kohtuliku uurimise käigus (lk.108, k.4,86, k.5 lk) esitasid kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski ja lepinguline kaitsja Vladimir Kuznetsov KrMS § 284 lg 2 alusel taotlused asja edasilükkamiseks, et saaks üle kuulata A.S- t, kes tol ajal viibis Vene U Föderatsiooni territooriumil. Maakohus keeldus kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski ja kaitsja Vladimir Kuznetsovi poolt esitatud taotluste rahuldamis jendusega, et A.S on Vene est (lk.108, k.4) põh Föderatsiooni kodanik, ta viibib iseseisva riigi territooriumil ja kooskõlas Rahvusvahelise koostöö seadusele Venemaa kohustatud oma kodanikku välja andma. ei ole

Riigikohtu praktikast (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-85-07, 18.detsember 2007.a, p.9.2) tuleneb: “Siinkohal peab aga kriminaalkolleegium käesoleva kriminaalasja väliselt vajalikuks märkida, et kui süüdistatava või tema kaitsja poolt KrMS § 227 lg 1 alusel esitatavate tõendite uurimiseks on kohus kohustatud, siis kohtuliku arutamise käigus esitatud tõendi kogumise taotluse näol on tegemist taotlusega täiendava tõendi kogumiseks KrMS § 276 lg 1 mõttes, mille rahuldamisest võib kohus nimetatud sätte punktides 1-

3 sätestatud alustel keelduda.“

21.Alused maakohtu otsuse apellatsiooni korras tühistamiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu on loetletud KrMS § s 339 esimeses lõikes. -

A A.S- sjaolu, et maakohus jättis kaitsjate Vladimir Rogulski ja Vladimir Kuznetsovi taotlused U ajutises rahuldamata A.S uulamata, ei ole maakohtu t väljaandmisest , mistõttu jäi üle k otsuse tühistamise aluseks kriminaalõiguse olulise rikkumise motiivil.

21.1.KrMS § 339 lg 2 annab ringkonnakohtule võimaluse tunnistada oluliseks ka muid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Maakohtu A.S kuulamata, ei ole vaidlustatav. Esiteks on lahend, millega otsustati jätta üle see lahend suuline ja kanti kohtuistungi protokolli, teiseks ei saa kohtumenetluse osavõtjad vaidlustada kohtumenetluses esitatud taotluse lahendamise määrust. (KrMS § 385 p 16). Antud juhul võiks argumendiks olla, et kaitsjate taotluste rahuldamata jätmise põhjendused ei

lange kokku täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise alustega, mis on loetletud KrMS § 276 esimeses lõikes. Maakohtu lahend oli suuline ning pol ringkonnakohtul e vaidlustatav, mistõttu puudub võimalus maakohtu lahendit muuta. Kaitsjatel oli A.S-

koos seaduslik võimalus korrata oma taotlust U ülekuulamiseks apellatsiooni esitamisega (KrMS § 321 lg 2 p 5 ) või ringkonnakohtu istungil apellatsioonide arutamise käigus (KrMS §§-id 332 lg 1 p 6 ja 284), kuid seda kaitsjad ei teinud. 21.2.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi taotlus otsuse tühistamiseks seoses ülekuulamata jä A.S-

U tmisega rahuldamisele ei kuulu ning selles osas tuleb jätta kaitsja Vladimir Kuznetsovi apellatsioon rahuldamata.

22.Ringkonnakohus ei soostu lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi väitega, et maakohus on rikkunud kaitsja õigust tutvuda õigeaegselt istungi protokollidega, kuna 17.septembri ja 18.septembri 2007.a protokollid esitati tutvumiseks alles 14.detsembril 2007.aastal.

1-06-

4222

( )

14 8 22.1.Selles osas märgib ringkonnakohus, et kohtuistungi protokolli koostamisel tuleb juhinduda KrMS § st 155, mis sätestab dokumendi vormi ja sisunõuded. Protokollis peavad - - muuhulgas olema fikseeritud ka kõik menetlusosaliste avaldused ja taotlused kohtuistungil, samuti kõik kohtu toimingud nende ajalises järjestuses. Protokolli sisu maksimaalne vastavus kohtusaalis toimunule omab olulist tähtsust menetluse lõpptulemuse kujunemisel. See võimaldab adekvaatselt hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ning teha väljaselgitatud ja tähtsust omavate asjaolude alusel seaduslik kohtuotsus. 22.2.Kohtuistungi protokolli vormilise ja sisulise täpsuse tagamiseks näeb KrMS § 158 lg 1 ette menetlusosalistele võimaluse esitada oma märkusi kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus esimene kohtuistung 13.novembril 2006.aastal - istungiprotokoll on lisatud (lk.68, k.4), teine istungi oli 12.veerbuaril 2007.aastal - istungiprotokoll on lisatud (lk.105, k.4), järgmine istung toimus 14.veebruaril 2007.aastal - istungi on istungiprotokoll 07.maist 2007.a (lk.164, protokoll on olemas (lk.140, k.4), seejärel k.4), seejärel 17.septembrist 2007.a (lk.6 12, k.5), seejärel 18.septembri - st 2007.a (lk.12-26, k.2) ja viimane protokoll 14.detsembrist 2007.a (lk.26 pöördel, k.5), millest tuleneb, et eesistuja avaldas kohtu otsuse sisu, edasikaebamise korda ja otsuse, selgitas süüdistatavale tähtaega, samuti kohtuistungi protokolliga tutvumise tähtaega ja korda ning õigust esitada protokolli kohta

parandusi või märkusi. Tuleb märkida, et arutatavas kriminaalasjas on istungiprotokoll koostatud sel viisil, et pärast iga istungit protokolli ei allkirjastatud, vaid allkirjastati peale viimast istung

it. Toimikust ei nähtu, et lepinguline kasutanud võimalust kaitsja Vladimir Kuznetsov oleks taotleda kaitseõiguse tagamise seisukohalt tähtsust omavate märkuste sisseviimist. Vastupidi, süüdistatav Z.E ja rMS §158 lg V.S esitasid vastavalt K -le 1 kirjalikud taotlused (lk.56-57, k.6) kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja peale protokolliga tutvumist (lk.59-

60, k. 6) kirjutasid, et on tutvunud istungi protokolliga ja märkusi ei ole. Antud juhul võiks argumendiks olla asjaolu, et kohtuistungi protokoll (lk.14 pöördel, k.5) ei ole kuupäevastatud, aga ülalnimetatud asjaolu ei loe ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, millega kaasneb ebaseaduslik kohtuotsus. Eelnevast tuleneb, et lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega rahuldamisele ei kuulu.

23.Edasi käsitleb ringkonnakohus süüdistatava Z.E apellatsiooni väiteid kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta, seejärel analüüsib kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuvaid materiaalõiguse norme. 23.1.Esiteks nõustub ringkonnakohus süüdistatava Z.E ja kaitsja- vandeadvokaat Vladimir Rogulski väidetega, et ütlusi, mis on antu A.S-

U d Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu istungi käigus, ei saa lugeda tõendiks Z.E süüdistuses mõrvas. J.A- I

Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a otsusega (lk.166-168) tunnistati A.S J.A- süüdi I tapmises ning karistuseks mõisteti üheksa aastat karistuse kandmist range režiimiga paranduslikus koloonias. Maakohtu V.A taotluse istungi käigus (Narva kohtumajas) esitas (lk.8, k.5) kannatanu Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a otsuse kriminaalasja juurde lisamiseks. Kohus rahuldas nimetatud taotluse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati Z.E maakohtus süüdi peamiselt A.S- poolt Leningradi o U blasti Kingiseppa Linnakohtu istungil antud ütlustele tuginedes. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas maakohtu argumentidega järgmistel põhjendustel.

1-06-

4222

( )

14 9 23.2.Põhiline põhjus, miks ei saa Venemaa Föderatsiooni Kingiseppa Linnakohtus A.S-

U antud , ütlusi käesolevas asjas kasutada tõendina on see, et teda ei ole üle kuulatud Eesti Vabariigis kohtueelses menetluses. Samuti ei ole teda üle kuulatud Narva kohtumaja istungi käigus ristküsitlusel. Ringkonnakohtu arvates ei sobi antud juhul kaugülekuulam ne (KrMS § 69 ja § 468), kuna sel i viisil kuulata vaid tunnistajat, kannatanut ja eksperti. saab üle KrMS § 65 lubab kasutada välisriigist kogutud tõendeid tõendina, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Menetlejal oli Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse art 3 alusel võimalus saavutada A.S-

U ülekuulamine, taotledes selleks pädeva õigusasutuse kaudu tema ajutist väljaandmist (KrMS § 467, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse aktikkel 64). 23.3.Võttes kohtuotsuse tegemisel aluseks Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti A.S-

U Kingiseppa Linnakohtus antud ütlused, on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus loeb sellise rikkumise oluliseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest see tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse. Seetõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes Z.E süüstavate tõendite hulgast välja A.S-

U Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtus antud ütlused. 23.4.Arutatavale kriminaalasjale lisatud Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a (lk.166- A.S- suhtes saab 168, k.4) süüdimõistev kohtuotsus U olla ainult veenvaks kinnituseks, et J.A- A.S I tapmise eest oli Venemaal süüdi mõistetud ka , kelle suhtes eraldati kriminaalasi eraldi menetlusse ja saadeti Venemaale. Mingit jidilist tähendust Vene Föderatsiooni kohtus A.S- suhtes tehtud otsus Eesti Vabariigi territooriumil U ei oma, kuna vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse artiklile 50 tunnistatakse ja täidetakse otsuseid kahe riigi vahel (Eesti ja Venemaa), mis on seotud tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kriminaalasjades kahju hüvitamise osas.

24.Nüüd analüüsib ringkonnakohus kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuvaid materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a kohtuotsus tuleb kriminaalmenetluse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus Z.E kaitsja-vandeadvokaat Vladimir käsitleb Rogulski kohtukõnet kaitsealuse süüditunnistamist mõrvas. Kaitsja osas, milles ta vaidlustab

- vandeadvokaat Vladimir Rogulski hinnangul ei ole Z.E tegu hinnatav ei piinava ega julmana, samuti pole tegemist omakasu motiiviga. 24.1.Ringkonnakohus nõustub kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski väitega. - Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on enda motiveeringus ühekülgne ning kallutatud süüdistatavatele (Z.E jätnud ja V.S ) kahjulikuks suunas. Maakohus on enda argumentatsioonis kõrvale tunnistajate V.A , L.D , I.S , A.S i, V.S-U N.Ž , süüdistatava ütlused, kui akohtu hinnangul on see toimunud põhjenda d ringkonn matult. 24.2.Näiteks tunnistaja l oli üsna hea palk. 2005.aastal V.A selgitas, et temal pojal, s.o J.A-I lõpetasid õppimise kutsekeskkoolis. Korter aadressil J ja J.A X kinkis pojale V.A (lk 90, XX k.1, lk 33-38, k.3). Seda kinnitab kinkeleping ja korteri registreerimine hooneregistris J.A- I nimele. Süüdistatav V.S selgitas, et rahalisi raskusi Z.E-l ei olnud, J sai piisavalt palka, viimasel ajal Z.E koos Jga (lk.62, k.2). õppis Tunnistaja L.B est (Jt selgitas, et Z.E oli töötu, kartis kaotada oma me ), kuna võis jääda ilma rahalistest vahenditest (lk.74-75, k.3).

1-06-

4222

( )

14 10 Tunnistaja I.S selgitas, et tegelikult teenis Z.E peres raha J (lk.106, k.1).

Tunnistaja A.S sel tihti Z.E-l las. Abikaasade vahel olid head suhted. gitas, et käis kü Abikaasade vahel konflikte ei olnud (lk.201, k.1). Tunnistaja selgitas, et A-D olid kogu aeg

N.Ž koos. Ta pidas neid täiuslikuks paariks. Tõendite vaatluse protokollist (lk.10, k.3) nähtub, et Z.E-l pang oli tõepoolest a ees laen summas 17 500 krooni, laenu tasumise graafiku oleks esimene makse pidanud järgi toimuma 30.oktoobril 2005.aastal. Seega J.A näitavad tunnistajate ütlused, et oli oma abikaasa jaoks ainukeseks usaldusväärseks sissetuleku allikaks. 24.3.Samuti puudub arusaadav põhjendus maakohtu järeldusele (otsuse leht 7, lk.67, k.5), et: “süüdistatava avameelsed ütlused enne tapmist ja käitumine pärast tapmist annavad tunnistust tema soovist saada mehe tapmise teel endale materiaal

set omakasu, nimelt saada õigus elamispinnale“. Pärimisseaduse (RT I 2008, 7, 52) § 6 lg 1 p 1 sätestab, et pärimiskõlbmatu on isik, kes tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha. Z.E oleks J.A- tapjaid poleks saanud oma mehe pärijaks vaid juhul, kui I tuvastatud. Mis puudutab leitud vihik siis selle kande kohta selgitas Z.E ut, kus oli kirjas „pärijad 0“, , et kuna tal abielust J.A- ga last ei olnud, siis kirjutas ta vihikusse, et I „pärijad 0“, mis tähendab, et Z.E liinis pärijaid pole. 24.4.Ringkonnakohtule arusaamatuks maakohtu , et maakohtu poolt tuvastatud jääb põhjendus asjaolud, e J.A sai head palka ja ta t oli Z.E ainukeseks toitjaks ja käendajaks, ei välista vaja tõendada või lu omakasu motiivi. Omakasu motiivi olemasolu on geda tõendamatuks, aga mitte ei välista hinnata, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolud omakasu motiivi. Ringkonnakohtu arvates näitavad asjaolud, e J.A- l oli hea palk, ta aitas Z.E-l t I kustutada laenu ja oli Z.E ainukeseks toitjaks, vastupidi seda, et J.A-

I tapmine omakasu motiivil ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole süüdistuses ega maakohtu otsuses toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse hinnata, et J.A tapeti omakasu motiivil. Sellest lähtuvalt jätab ringkonnakohus Z.E süüdimõistmisest välja tapmise omakasu motiivil . KarS § 114 p 5 järgi

25.Tähelepanu väärib ka kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski arvamus, et Z.E tegu ei ole hinnatav -5, piinava ega julmana. Kuna süüdistusakti kohaselt (lk.1 k.4) on ka V.S antud kohtu alla J.A- tapmises julmal ja piinaval viisil, siis hoolimata sellest I , et tema poolt pole apellatsiooni esitatud, ringkonnakohus vas - analüüsib tavalt KrMS § 340 lg le 3 ka V.S-Ule esitatud ust

süüdistatavale süüdistuse põhjendat KarS § 114 p 1 järgi. 25.1.Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaevusi. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu suhtes Julm viis . võib sarnaselt piinava viisiga ilmneda tapmisteos, kuid ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi ning võib väljenduda ka süüdlase ebainimlikes toimingutes enne ja pärast tapmist. 25.2.Maakohus (lk.68, otsuse leht 7, k.5) leidis, et julm ja piinav viisid avaldusid käeolevas kriminaalasjas selles, et lüües maaslamavat kannatanut, kes ei olnud võimeline vastupanu osutama ja V.S ja Z.E tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid vigastusi, said süüdistatavad (

) aru, et tekitasid talle (J.A-I le) erilisi kannatusi. See räägib nende poolt toimepandud tapmise erilisest julmusest. Suur kogus vigastusi kehal, nende paigutus, jõud, millega need olid tekitatud ja kuriteorelvana kivi kasutamine - tingivad kõik need asjaolud piinava tapmisviisi, kuna on seotud kannatanule pika aja jooksul (löömisest kuni uputamiseni) füüsilise valu tekitamisega.

1-06-

4222

( )

14 11 Selle maakohtu seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu, kuna maakohtu järeldus J.A- I tapmise kohta julmal ja piinaval viisil, ei vasta arutatavas kriminaalasjas kogutud tõenditele. Maakohus ei seo oma seisukohta konkreetse teo tehisoludega. Eksperdi arvamusest (lk.65-66, k.1) tuleneb, et J.A- laibal olid kahte liiki vigastused: I vigastused, mis iseloomustavad aju-kolju tömpi traumat ja vigastused, mis iseloomustavad kehatüve ning jäsemete kinnist tömpi traumat. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks, millel rajaneb maakohtu arvamus, et J.A- le tekitati I erilisi kannatusi, ehkki eksperdi arvamusest tuleneb vastupidiselt, et kõik kohtuarstliku diagnoosi teises lõigus loetletud vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma tömbi esemega. Samuti on maakohtu järeldus, et vigastuste tekitamine toimus pika aja jooksul, vastuolus eksperdi arvamusega. Samuti ei ole tuvastatud, et J.A tundis suurt valu, kuna samast eksperdi arvamusest tuleneb, et pärast pea piirkonda vigastuse tekitamist võis kannatanu kaotada teadvuse või olla ka teadvusel ja liikuda lühikest aega, mis ei ole kohtumeditsiiniliste meeto V.S, Z.E ja A.S (kes on tunnistatud ditega täpselt määratav. Asjaolud, et süüdi J.A- tapmises Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a otsusega) I kasutasid kuriteorelvana kivi, löögid olid toimepandud jõuga ning sellele järgnes laiba uputamine, annavad alust tunnistada J.A-

ega I surma põhjustamine otsese tahtlus toimepanduks. Kiviga pähe löömine ja järgnev uputamine oli süüdistatavate poolt kasutatud tapmise viis. Süüdistatav keha jõkke, oli V.S selgitas, et kui nad tassisid kolmekesi J.A- I J.A surnud. Eksperdi arvamusest tuleneb, et ei saa välistada, et surm võis saabuda peaaju põrutusest ning tekkinud peaaju turse tagajärjel. Kuid võttes arvesse vedeliku olemasolu põhiluu-urkes ning planktoni leidumist neeru koes, ei saa välistada ka, et surma otseseks põhjuseks võis olla uppumine vees. Seoses ülaltooduga leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole tõendatud J.A- tapmine I julmal ja piinaval viisil. Sellest lähtuvalt jätab ringkonnakohus Z.E ja V.S-U süüdimõistmisest välja tapmise piinaval ja julmal viisil KarS § 114 p 1 järgi

. Küll aga annavad süüdistuses ja maakohtu otsuses kirjeldatud asjaolud alust hinnata V.S-U ja Z.E tegusid J.A- -le I tapmisena, s.o KarS § 113 järgi. Vastavalt KrMS § 268 lg 8 võib kohus kohtuotsust tehes muuta kuriteo kvalifikatsiooni lähtuvalt samadest asjaoludest, kergendades isiku olukorda.

26.Ringkonnakohus ei soostu maakohtu järeldusega, et Z.E valmistas ette J.A- I tapmist, kuna jõe äärde sõitis ta kilekotiga, kus olid haamer ja kirves. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised. 26.1.Esiteks väärib tähelepanu asjaolu, et jõe äärde välja mineku pakkus mitte Z.E , vaid A.S. Tunnistaja L selgitas, et abikaasade Z.E vahel olid heatahtlikud suhted. J. 14.augustil 2005.a (J.A- J.L I tapmise päev) oli Z.E sünnipäeval. Õhtul, kui J.L koju läks, Z.E vahel tüli ei olnud. Tunnistaja A.t- X peatusest X peatuseni. Hiljem selgitas, et sõidutas 2005.a suvel neli reisijat viis sama marsruuti mööda kohale veel ühe naisterahva kellel oli käes , magnetofon. Seoses tunnistaja A.t- ütlusega märgib maakohus, et tunnistaja ütlused ei ole veenvad, kuna taksojuht (A.t-) täitis tellimust hilja õhtul, kui oli juba pime. Kui maakohus viitab ööpäeva pimedale ajale ja leiab, et seoses sellega on tunnistaja A.t- ütlused ebausaldusväärsed, siis puudub ka loogika kannatanu

V.S-U Ž.K ja süüdistatava ütluste usaldusväärseks tunnistamises, kuna ja V.S Ž.K olid samal pimedal ajal jõe ääres ja nägid Z.E tegusid A-

J. I tapmise ajal ja andsid selle kohta pärast ütlusi. Teine

tähelepanu vääriv moment on, et kui tõepoolest eeldada, et Z.E võttis haamri ja kirve kaasa eesmärgiga tapmise käigus haamrit ja J.A tappa, siis miks ta J.A- I

1-06-

4222

( )

14 12 kirvest ei kasutanud ja miks ei võtnud Z.E kaasa ka nööri, selle asemel kasutati J.A-

I keha külge kivi sidumiseks kingapaelu. Ringkonnakohtu arvates toimus J.A- tapmine X X I jõe kaldal tänaval pärast ühise alkoholi tarvitamist tüli käigus. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et tüli võis olla nii Z.E abikaasade vahel, kui ta V.S-U ja J.A- vahel, kuna V.S viibis Eesti Vabariigi I territooriumil illegaalselt ja J.A

ähvardas ta politseisse välja anda.

27.Kogutud tõenditega on tuvastatud, et V.S, Z.E ja A.S (isik, kes tunnistati süüdi Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a otsusega süüdi J.A- I tapmises) tegutsesid J.A- I tapmises kaastäideviijatena. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et V.S ja Z.E osalesid kiviga peksmises ja uputamises J.A- I tapmise eesmärgil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatust tuleneb seega, et V.S ja Z.E osalesid vahetult neile süüksarvatava käitumise objektiivse teokoosseisu realiseerimisel. Kaastäideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel. Seega on ringkonnakohus teinud kriminaalmenetluse norme järgides kindlaks faktilised asjaolud, mille alusel oli tal võimalik jõuda järeldusele, et V.S ja Z.E panid toime J.A- tapmise. I 27.1.Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava Z.E apellatsioon tema õigeksmõistmiseks Ž.K tapmisega ähvardamises ei ole põ J.A- tapmises ja I

hjendatud ega kuulu rahuldamisele. Selles osas soostub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et Z.E süü J.A- I tapmises ja

maakohtu otsus on selles osas Ž.K tapmisega ähvardamises on leidnud kinnitust, piisavalt analüüsitud ja põhjendatud.

Z.E apellatsioonis (lk.90-96, 99, k.5) ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt isiku õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes leiab ringkonnakohus, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid ma (mis puudutab J.A- tapmist ja akohtu järelduste ümberhindamise I Ž.k i tapmisega ähvardamist). Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele. 27.2.Ringkonnakohus ei soostu kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski arvamusega, et Z.E poolt reaalse ohu ja hirmu tundmine pole tõendatud, kuna peale J.A- I tapmist läks Ž.k koos Z.E-ga rahulikult koju, kus jäi magama.

Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et KarS § 120 realiseerimiseks piisab, kui ähvardus tekitab objektiivselt tõsiselt võetava mulje ja näib ka ähvardatule tõsiselt mõelduna. Ähvardamisega on tegemist ka siis, kui täideviija teab, et kannatanu tajub tema käitumist ähvardusena ning ta kasutab seda ära. Nende eelduste alusel on ühtlasi ka selge, et tähendust ei oma asjaolu, kas tegelikkuses on ähvardus täideviidav või mitte. Ähvardaja ei pea ise uskuma enda ähvarduse realiseeritavusse, piisab, kui ta lähtub sellest, et kannatanu seda usub. Kannatanul peab tekkima arusaam, et öeldud ähvardust tuleb võtta tõsiselt. Ringkonnakohus usub täiel määral sarnaselt maakohtuga kannatanu ütlusi selle kohta, et ta võttis öeldud ähvardust tõsiselt, kuna enne seda nägi ta J.A- tapmist, milles osales ka Z.E . I Asjaolu, et sündmuskohalt läksid kõik koju koos Z.E-ga , ei anna alust tuvastada, et ähvardamist ei olnud.

28.Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav Z.E temale maakohtu poolt mõistetud karistust. Ta taotleb tingimisi vangistuse mõistmist.

1-06-

4222

( )

14 13 28.1.Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et vastavalt KarS § 56 lg- 1 tuleb le karistuse mõistmisel lähtuda konkreetse isiku süüst, tema mõjutamise võimalusest ja õiguskorra kaitse huvidest. Vastavalt Riigikohtu praktikale (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-43-06, RT III 2006, 25, 226) peab isikule mõistetud karistus olema motiveeritud otsustus, mis peab vältimatult sisaldama nii teole kui ka teatud määral teo toimepanijale antavat hinnangut, viimast isegi olukorras, kus klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Kohtuotsuses on põhjalikult selgitatud, millise d võtab ma id asjaolusi akohus arvesse vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel, seda nii tegu kui ka teo toimepanija isikut silmas pidades (otsuse lk 8-9, k.5, toimiku lk.68-69, k.5). Ringkonnakohus nõustub nende argum

entidega täielikult. Kuna ringkonnakohus jätab Z.E-le ja le süüksarvatud tegudest välja V.S-U tapmise omakasu motiivil ning julmal ja piinaval viisil seoses , mõistab ringkonnakohus süüdistuste kergendamisega Z.E-le ja karistused üheksa V.S-Ule kergemad aastase vangistusena olid . Kuna ringkonnakohus tuli järeldusele, et mõlemal süüdistataval J.A- tapmisel sarnased rollid, siis neile I mõistetud karistused ei erine. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuses on piisavalt motiveeritud, miks Z.E suhtes on lisakaristuse, s.o

KarS § 54 kohaldamine põhjendatud. KarS § 120 jär õistetud karistus jää gi m b muutmata.

29.Maakohus arvestas (toimiku lk.62, otsuse lk 2, k.5) ekslikult Z.E Atramonova ja V.S-U karistusaja alguseks 14.detsembri 2007.a, s.o maakohtu otsuse kuulutamise aeg, kuna mõlemad vahistati 01.oktoobril 2005.a Ringkonnakohus leiab, et karistusaja algust tuleb arvestada Z.E ja V.S-U vahistamisest, s.o 01.oktoobrist 2005.a, kuna vangistuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvestatakse karistuse kandmise tähtaeg e päevast vaid süüdistatava vahi a mitte otsuse kuulutamis , stamisest (KarS 76 lg 2).

30.Eeltoodu alusel ja j - - - uhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 4, § 338 p dest 2,3 § 340 lg 2 p st 3, § 340 lg-st 3, 343 lg- - st 1, § 345 lg st 1,2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuse osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Süüdistatava Z.E

apellatsioon rahuldada osaliselt, s.o karistuse kergendamise osas. 30.1.Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuse Z.E s ja karista -

süüditunnistamise mises KarS § 114 p de 1,5 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse ja karistusaja kandmise arvestamise osas V.S mõistmise ; süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 1 järgi ning karistusaja kandmise arvestamise osas. 30.2.Ringkonnakohus tunnistab Z.E süüdi KarS § 113 järgi ja kar

istab teda vangistusega üheksa aastat. Vastavalt KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistab ringkonnakohus Z.E-le liitkaristuseks üheksa aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loetakse Z.E vahistamise aeg 01.oktoobr 2005.a. 30.aprilli 2008.a seisuga b Z.E-l kanda jää 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud 1 (üks) päev vangistust. 30.3.Ringkonnakohus tunnistab V.S-U süüdi KarS § 113 järgi ja karistab teda vangistusega üheksaks aastaks. Karistuse kandmise algusajaks loetakse V.S-U vahistamise aeg 01.oktoober 2005.a.

1-06-

4222

( )

14 14 30.aprilli 2008.a seisuga b V.S-Ul ka ev jää nda 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja 1 (üks) pä vangistust. Muus osas jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuse muutmata.

Mihhail Komtšatnikov Maarika Kuusk

Vladimir Rozalka kohtunik

kohtunik

kohtunik