1-07-8720\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-8720 riik E.D, E.E, I.N, E.B versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Milvi Väin Süüdistatav E.D (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx

xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 215 lg 2 p 2; § 424 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann Süüdistatav E.E (isikukood xxx; elukoht xxxx xxxx

xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) Süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann Süüdistatav I.N (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxx xx-x

xxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 263 p 1, 3, 4 ja § 215 lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p 7, 8 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson Süüdistatav E.B (isikukood xxx; elukoht xxx xxxx xxxxx

xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx) Süüdistus KarS § 263 p 1, 4 ja § 215 lg 2 p 2 Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada E.D süüdi (KarS) § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada E.D süüdi KarS § 424 järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema

karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.D-le liitkaristus vangistusena 1 aasta; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.D-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei

pöörata täitmisele, kui E.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata E.D-le

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx

xxxx xxxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta Aivar E.D-lt mootorsõiduki

2

juhtimise õigus 18 kuuks; tühistada E.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada E.E süüdi (KarS) § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada E.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.E-le liitkaristus vangistusena 6 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.-20. veebruar 2007 karistusaja hulka ja kandmata karistuseks vangistus 5 kuud ja 28 päeva; KarS § 74 lg 1

alusel määrata, et mõistetud vangistus 5 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.E-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui E.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu

ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata E.E-le

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; tühistada E.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.3 tunnistada I.N süüdi (KarS) § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 8 kuud ning tunnistada I.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada I.N süüdi KarS § 263 p 1, 3,

4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamisega mõista I.N-ile liitkaristus vangistusena 10 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.-20. veebruar 2007 karistusaja hulka

ja kandmata karistuseks vangistus 9 kuud ja 28 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 9 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata I.N-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 9 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele,

kui I.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata I.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks

elukohaks xxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxx ; tühistada I.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.4 tunnistada E.B süüdi (KarS) § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 2 kuud ning tunnistada E.B süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.B-le liitkaristus

vangistusena 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega E.B-le

mõistetud karistust 22. jaanuari 2007 Tartu Maakohtu otsusega E.B-le

mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu võrra ning mõista E.B-le liitkaristus vangistusena 4 kuud; KarS § 69 alusel asendada E.B-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07. mai 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada E.B KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; tühistada E.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Tõnis Anijärve tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt E.D-lt

, I.N-ilt ja E.B-lt 20300 krooni Tõnis Anijärve kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Kalev I.N tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt E.E-lt, ja

I.N-ilt 6335 krooni Kalev I.N kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 E.D-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1495 krooni

65 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni, toimikust koopia tegemise kulu 111 krooni 60 senti;

2.2.2 E.E-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1495 krooni

65 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni; toimikust koopia tegemise kulu 78 krooni 10 senti;

3

2.2.3 I.N-ilt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1994 krooni

20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni; toimikust koopia tegemise kulu 78 krooni 10 senti;

2.2.4 E.B-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1994 krooni

20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni; toimikust koopia tegemise kulu 78 krooni 10 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt

advokaatidele: Margo Normannile 2991 krooni 30 senti, Raul Tosmannile 1994 krooni 20 senti ja Endel Tomsonile 1994 krooni 20 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) E.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistus 6 kuud ning KarS

§ 424 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse

raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.D-le liitkaristus vangistusena 1 aasta; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.D-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui E.D

ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõuded; määrata E.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta Aivar E.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 18 kuuks. 2) E.E-le mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 4 kuud ning KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.E-le liitkaristus vangistusena

6 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.-20. veebruar 2007 karistusaja hulka ja kandmata karistuseks vangistus 5 kuud ja 28 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus 5 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.E-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui E.E

ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

4

käitumiskontrolli nõuded; määrata E.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx-xx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx . 3) I.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistus 8 kuud; KarS § 199

lg 2 p 7, 8 järgi vangistus 6 kuud ning KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi vangistus 8 kuud; KarS § 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamisega mõista I.N-ile liitkaristus vangistusena 10 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.-20. veebruar 2007 karistusaja hulka ja kandmata karistuseks vangistus 9 kuud ja 28 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 9 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata I.N-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 9 kuud ja 28 päeva ei pöörata

täitmisele, kui I.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata I.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxx . 4) E.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistus 2 kuud ning KarS

§ 263 p 1, 4 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.B-le liitkaristus vangistusena 3 kuud;

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega E.B-le mõistetud karistust 22. jaanuari 2007 Tartu Maakohtu otsusega E.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa

1 kuu võrra ning mõista E.B-le liitkaristus vangistusena 4 kuud; KarS § 69 alusel asendada E.B-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 13. mai 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada E.B

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

E.D-le, E.E-le, I.N-ile, ja E.B-le esitatud süüdistused

E.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos E.E , E.B , I.N, Alar Tiganiku ja Erki Sankovskiga võttis 19. veebruari 2007.a öösel Viljandi

maakonnas Paistu vallas Sultsi külas Sultsi kaupluse parklast omavoliliselt ajutiselt kasutada

Tõnis Anijärvele kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga 033 ATR ning juhtis seda Viljandi linnas Metsküla tee 9 asuva Olerex tankla parklast Viljandi maakonnas Pärsti vallas

Viljandi–Suure-Jaani maanteele, kus sõiduautoga toimunud avarii tagajärjel põhjustas kannatanule kahju kokku 25000 krooni.

E.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamisena grupi poolt.

E.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, omades kehtivat karistust

väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 19.12.2003, juhtis 19.02.2007.a. kell 00.45 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi-Suure-Jaani maanteel mootorsõidukit Audi 80 reg märgiga 033 ATR joobeseisundis ning 19.02.2007.a. kell 02.00 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Pärsti küla raamatukogu juures mootorsõidukit reg märgiga 908 ATV Volkswagen Jetta joobeseisundis.

Veel selles, et tema, omades kehtivat karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 19.12.2003. a, juhtis 20.05.2007. a kell 00:15 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Loodi-Helme teel mootorsõidukit registreerimismärgiga 233 ANC joobeseisundis. Volkswagen Golf

E.D teod on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

E.E on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toime pannud

võõra asja omavolilise ajutise kasutamise, koos E.B , I.N, E.D, Alar Tiganiku ja Erki Sankovskiga võttis 19. veebruari 2007.a öösel Viljandi maakonnas Paistu vallas

5

Sultsi külas Sultsi kaupluse parklast omavoliliselt ajutiselt kasutada Tõnis Anijärvele kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga 033 ATR ning sõitis sellega Viljandi linnas Metsküla

tee 9 asuva Olerex tankla parklast Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi –Suure-Jaani maanteele, kus sõiduautoga toimunud avarii tagajärjel põhjustati kannatanule kahju kokku 25000 krooni.

E.E tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamisena isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, ning mis on toime pandud grupi poolt.

E.E on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud

varguse, ööl vastu 01.veebruari 2007.a. koos I.N-iga tungis akna avamise teel Viljandi

maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx garaaži, kust varastas Kalev I.N-ile kuulunud hekisae, elektrilised plekikäärid, neli ketaslõikurit, kolm elektridrelli, elektrilise sae ja 25 l diiselkütet koos 25 l plastnõuga, põhjustades kahju kokku 9905.- krooni.

E.E tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega.

I.N on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos E.B-ga 19.

veebruaril 2007.a kella 00.30 paiku Viljandimaal Paistu vallas Sultsi külas Sultsi kaupluse

parkimisplatsil tungis kallale Jako Pinole ja Toomas Anijärvele, lõi Jako Pinot ühe korra raudkangiga selja piirkonda ning Toomas Anijärve ühe korra rusikaga lõua pihta, põhjustades kannatanutele tervisekahjustusi, häiris nende rahu ja pani toime avaliku korra raske rikkumise.

I.N tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega-raudkangiga ja grupi poolt.

I.N on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 19. veebruaril 2007.a kella 00.30 paiku võttis koos E.D, E.E, Alar Tiganiku, Erki sankovski ja E.B-ga

Viljandi maakonnas Paistu vallas Sultsi külas Sultsi kaupluse parklast omavoliliselt ajutiselt

kasutada Tõnis Anijärvele kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga 033 ATR ning

sõitis sellega Viljandi linnas Metsküla tee 9 asuva Olerex tankla parklasse, kus andis auto

juhtimise edasi E.D-le . Seejärel sõitis koos E.D, E.E, Alar Tiganiku,

E.B ja Erki Sankovskiga Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi–Suure-Jaani

maanteele, kus sõiduautoga toimunud avarii tagajärjel põhjustati kannatanule kahju 25000 krooni.

I.N tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamisena grupi poolt.

I.N on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu 01. veebruari 2007.a.

koos E.E-ga tungis akna avamise teel Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx garaaži, kust varastas Kalev I.N-ile kuulunud hekisae, elektrilised

plekikäärid, neli ketaslõikurit, kolm elektridrelli, elektrilise sae ja 25 l diiselkütet koos 25 l plastnõuga, põhjustades kahju kokku 9905.- krooni.

I.N tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi võõra vallasasja

äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega.

6

E.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos I.N-iga 19.

veebruaril 2007.a kella 00.30 paiku Viljandimaal Paistu vallas Sultsi külas Sultsi kaupluse

parkimisplatsil tungis kallale Toomas Anijärvele, haaras kinni kannatanu riietest ja tõukas viimast, samal ajal kui I.N lõi Toomas Anijärve ühe korra rusikaga lõua pihta. Sellega

põhjustas ta kannatanule tervisekahjustuse, häiris tema rahu ja pani toime avaliku korra raske rikkumise.

E.B tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

E.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos E.D, I.N,

Aigar Audlla, Alar Tiganiku ja Erki Sankovskiga võttis 19. veebruari 2007.a öösel Viljandi

maakonnas Paistu vallas Sultsi külas Sultsi kaupluse parklast omavoliliselt ajutiselt kasutada Tõnis Anijärvele kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga 033 ATR ning sõitis sellega

Viljandi linnas Metsküla tee 9 asuva Olrex tankla parklast Viljandi maakonnas Pärsti vallas

Viljandi–Suure-Jaani maanteele, kus sõiduautoga toimunud avarii tagajärjel põhjustati kannatanule kahju kokku 25000 krooni.

E.B tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamisena grupi poolt.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille

eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.D tuleb süüdi mõista vastavalt

sõlmitud kokkuleppele KarS § 215 lg 2 p 2 ja § 424 järgi; E.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; I.N tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1, 3, 4 ja § 215 lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja E.B tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1, 4 ja § 215 lg 2 p 2 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine

Tõnis Anijärv on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 20300 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Kalev I.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6335 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

7

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

E.D kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1495 krooni 65 senti.

E.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1495 krooni 65 senti.

I.N kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1994 krooni 20 senti.

E.B kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1994 krooni 20 senti. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele E.D-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 111 krooni 60 senti; 2) kaitsealusele E.E-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 78 krooni 10 senti; 3) kaitsealusele I.N-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 78 krooni 10 senti; 4) kaitsealusele E.B-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 78 krooni 10 senti.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 168 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) E.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1495 krooni 65 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni, toimikust koopia kulu 111 krooni 60 sentiriigieelarve tuludesse;

2) E.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1495 krooni 65 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni, toimikust koopia kulu 78 krooni 10 senti - riigieelarve tuludesse;

8

3) I.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1994 krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni, toimikust koopia kulu 78 krooni 10 senti - riigieelarve tuludesse;

4) E.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1994 krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulud 42 krooni, toimikust koopia kulu 78 krooni 10 senti - riigieelarve tuludesse; Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

E.E on kahtlustatavana kinni peetud 19.-20. veebruar 2007, seega on E.E

viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

I.N on kahtlustatavana kinni 19.-20. veebruar 2007, seega on I.N viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik