4-07-4295\3 · 4-07-4295\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25.märts 2008, Tallinn Väärteoasja number 4-07-4295 (2134,07,020968) Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Väärteoasi Vadim Lvovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 27.07.2007 otsuse väärteoasjas nr 2314,07,020968 tühistamises ja väärteomenetluse lõpetamises otstarbekuse kaalutlusel või otsuse täielikus tühistamises või otsuse alusel määratud lisakaristuse ja LS § 7435 lg 1 järgi määratud rahatrahvi tühistamises. Kaebuse esitaja, menetlusalune isik Vadim Lvov isikukood: 3 621008 0244; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; töökoht: V OÜ, direktor. Kaebaja kaitsja Helmeri Indela Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur Korrakaitseosakonna Liiklusmenetluse talitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kohtuistungil osales esindaja Jaak Paju, tunnistuse nr 1156. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 2, § 133-135, § 30 lg 1 p 1 kohus o t s u s t a s:

1.) Vadim Lvovi kaebus rahuldada osaliselt. 2.) Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 27.07.2007 otsus väärteoasjas nr 2314,07,020968 osaliselt ja teha uus otsus.

2 3.) Lõpetada Vadim Lvovi väärteoasi LS § 7435 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel. 4.) Mõista Vadim Lvov süüdi LS § 7435 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 50 (viiekümne) trahviühiku) ulatuses, so 3 000,00 (kolm tuhat) krooni. 5.) Kohaldada Vadim Lvovi suhtes lisakaristust LS § 7435 lg 21 järgi ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. 6.) Vadim Lvovi taotlus õigusabikulude hüvitamises jätta rahuldamata. 7.) Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035022014, viitenumber 10220075187087.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele tervikuna kättesaadav 25.märtsil 2008. Selgitada, et kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamata jätmise korral 7 päeva jooksul peale kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamist ei ole poolel õigust kassatsioonkaebust esitada. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kaebust esitada üksnes advokaadi vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada.

Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 27.07.2007 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2314,07,020968 Vadim Lvov (isikukood: 3 621008 0244) 30.04.2007 kell 13:00 Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Laagna teel, juhtides mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, keeras ette ning pidurdas järsult kõrvalreas liikunud liinibussi ees, mis oli sunnitud järsult pidurdama ja reisija kukkus selle peale bussis, sellega põhjustas liiklusohtliku olukorra, juht takistas põhjendamatult aeglase sõiduga teisi liiklejaid ning kasutas ohutulesid, kui selleks polnud põhjust.

Kohtuvälise menetleja hinnangul Vadim Lvovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selgelt märku sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki juhi poolt liiklusohu tekitamine, millega kaasneb varaline kahju või tervisekahjustuste tekitamise eest, on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Otsuse alusel määrati Vadim Lvovile LS § 7435 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni, kohaldati lisakaristust LS § 7435 lg 21 järgi ja võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks ning LS § 7435 lg 1 järgi määrati Vadim Lvovile karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1 500,00 krooni.

Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja esitas taotlused:

3 1.) kohtuvälise menetleja otsuse tühistamises ja väärteomenetluse lõpetamises otstarbekuse kaalutlusel; 2.) kohtuvälise menetleja otsuse tühistamises; 3.) kohtuvälise menetleja otsuse osalises tühistamises – kaebajale määratud lisakaristuse ja LS § 7435 lg 1 järgi määratud rahatrahvi osas; 4.) kaebaja poolt kaitsjale makstud tasu – 35 102,65 krooni hüvitamises.

Kaebaja arvates oleks menetleja pidanud väärteoasja lõpetama otstarbekuse kaalutlusel. Kaebajale süüksarvatud väärteo tegelikud asjaolud ei vasta menetleja otsuses toodud üldpreventiivsetele kaalutlustele, millega menetleja põhistab määratavat karistust; väärteoasjas ei ole tuvastatud kahju tekkimine. Kaebaja tegevus võib olla sotsiaalselt taunitav, kuid puudub vajadus karistusõiguslikuks sekkumiseks otsuses toodud üldpreventiivsetel kaalutlustel. Samuti ei ole kaebaja arvates vajalik eripreventsioon, tegemist oli juhusliku episoodiga, mille kutsus esile S. A eelnev, õigusvastane tegu.

Kaebajale lisakaristuse määramine on põhjendamatu ning menetleja ei ole lisakaristuse kohaldamise vajadust nõuetekohaselt motiveerinud. Juhtimisõiguse äravõtmine piirab kaebaja liikumisvabadust ning kohtuväline menetleja oleks pidanud põhjendama, miks kaebajalt juhtimisõigus ära võeti.

Kaebaja hinnangul ei ole ta realiseerinud LS § 7435 lg 2 sätestatud süüteokoosseisu, väärteo toimepanek ei ole tõendatud: liiklusohtliku olukorra kohta on andnud ütlusi vaid tunnistaja S. A , tunnistaja L. Lvova ütlustest on võimalik järeldada, et pidurdamine ei olnud äkiline; bussis viibinud isikuid ei ole üle kuulatud. Tunnistaja S. A ja L. Lvova andsid ütlusi, mille kohaselt oli liiklemiskiirus ca 20-30 km/h, sündmus toimus ca 10m enne bussipeatust ning seega pidi buss enne peatusesse saabumist kiirust vähendama. Äkkpidurdusjälgi sündmuskohal ei tuvastatud. Kaebaja arvates ei saa otsuse tegemisel arvestada tunnistaja A. S ütlustega põhjusel, et A. S teostas kaebajat ja tunnistaja S. At üle kuulates menetlustoiminguid. A. Sütluste arvestamisel ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed: ütlused olid vastuolulised ning tunnistaja kinnitas, et ei mäleta sündmusest sisuliselt midagi. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole sündmuskohta nõuetekohaselt fikseerinud. Kaebaja osundab, et tema tegevus bussi peatamisel ei olnud õigusvastane: seaduse järgi võib igaüks kuriteo toimepanemisel või vahetult peale seda põgenemiskatsel tabatud isiku toimetada politseisse, kaebaja käitus nimetatud viisil põhjusel, et S. A oli eelnevalt põhjustanud avarii, mille tagajärjel tekkis kaebajal kahju. Kaebaja arvates oli tal õigus S. At kinni pidada ning seega juhul kui tema tegu oli õigusvastane, eksis kaebaja teo keelatuses.

Kaebaja hinnangul ei takistanud ta põhjendamatult aeglase sõiduga teisi liiklejaid ega kasutanud põhjendamatult ohutulesid ning tema teos puudub väärteokoosseis. Kaebaja arvates on tunnistajate S. A, L. Lvova ja kaebaja enda ütlustega on tõendatud, et kõik sõidukid liikusid Laagna teel üldise liiklusvoo tõttu ühesuguse kiirusega, so ca 30 km/h. Samuti ei ole mõõdetud kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiirust. Ohutulede kasutamise osas selgitasid kaebaja ja tunnistaja L. Lvova, et kaebaja poolt juhitud sõidukil olid tehnilised probleemid. Sõiduki rike on tõendatud ka Veho Eesti remonditellimuse ja aktiga. Kaebaja leiab, et tunnistaja G. G ütlused ei ole usaldusväärsed: tunnistaja ei teostanud töid ise.

Kaebaja arvates ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid: kaebaja poolt bussi peatamine oli tingitud asjaolust, et S. A rikkus LE nõudeid. Kaebaja oli hingelise erutuse seisundis ning seda oleks pidanud karistuse määramisel arvesse võtma. Samuti on alus karistuse vähendamiseks KarS § 39 lg 2 ja § 60 järgi.

4 Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel jätnud kohaldamata KarS § 63 lg 1, menetleja oleks pidanud karistuse määrama üksnes LS § 7435 lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus seaduslik ja põhjendatud; menetleja palus jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuvälise menetleja arvates on asjas kogutud tõendite ja kohtuistungil ära kuulatud tunnistajate ütlustega kaebaja rikkumised tõendatud. Otsuse alusel määratud karistus on kohane ja vastab toimepandule.

Kohtu seisukoht:

VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS 87 järgi arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, so kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega.

29.06.2007 koostatud väärteoprotokolli nr AB 916081 kohaselt juhtis Vadim Lvov (isikukood: 3 621008 0244) 30.04.2007 kell 13:00 Harju Maakonnas Tallinna linna Lasnamäe linnaosas Laagna teel mootorsõidukit Xxxr/n xxx, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ning keeras ette ning pidurdas järsult kõrvalreal liikunud liinibussi Volvo ees, mis oli sunnitud järsult pidurdama ja reisija kukkus selle peale bussis. Sellega põhjustas liiklusohtliku olukorra. Juht takistas põhjendamatult aeglase sõiduga teisi liiklejaid ning kasutas ohutulesid, kui selleks polnud põhjust.

Kohtuistungil uuriti järgmisi tõendeid: - kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta 30.04.2007 tööle. Ta vahetas Kaubamaja juures käigu esimeselt kolmandale, kuid ei saanud sellega hakkama ning seetõttu lülitas sisse avariituled ja jätkas sõitu teisel real kiirusega ca 20 km/h. Laagna teel hakkas mööduv buss sõitma vasakusse ritta, ta vähendas kiirust ja jäi seisma. Ümberreastumise lõpetamisel riivas buss parema rattaga tema sõiduki paremat peeglit ning sõitis edasi. Ta andis signaali, sõitis ca 500m bussile järgi, kiirus oli umbes 30 km/h ning sõitis enne peatust bussi ette ja jäi seisma. Tahavaatepeeglist nähtu järgi oli bussipeatus ca 10m kaugusel. Ta ei pidurdanud järsult: ta ei tahtnud, et temaga kaasas sõitnud abikaasa viga saaks. Ta ei tea, mis kiirusega buss peatusesse tuli, et see pidi nii järsult pidurdama. Peale juhtunut läks ta autost välja, bussijuht väljus samuti ja hakkas karjuma, et inimesed saavad kannatada. Bussijuht pakkus, et nad võiksid intsidendi unustada, ta keeldus. Bussijuht kutsus välja teenistuse. Kui ta ei oleks bussi peatanud, siis ei oleks ta suutnud tõendada, et buss lõhkus tema auto peegli; teenistusest tuldi kohale ning väideti, et ta lõhkus peegli mujal. Alles peale seda, kui ta leidis bussilt ise selle koha, mis peegli lõhkus, nõustuti, et bussijuht tõepoolest riivas peeglit. Auto käis garantiihoolduses alles 11.05.2007, hooldusesse läks auto hilja seetõttu, et seal on järjekorrad; - tunnistaja LL andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta sõitis 30.04.2007 tööle. Laagna teel juhtus õnnetus. Kõrval sõitis buss, mis keeras neile ette, ta nägi, et bussi saba lendab suure kiirusega tema poole. Auto oli katki: ei sõitnud edasi, sõitis, kuid väga halvasti – aeglaselt, kiirust ei olnud. Laagna teel midagi juhtus. Abikaasa proovis bussi kätte saada, kiirus võis olla 50 km/h või natukene rohkem, buss liikus küllaltki kiiresti. Bussi ette jäid nad praktiliselt bussipeatuses, buss oli juba peaaegu peatuses, nad sõitsid bussi ette taskusse ca 3m. Seisma jäid nad normaalselt, sujuvalt. Ohutuled lülitas abikaasa sisse siis, kui auto hakkas jupsima; - tunnistaja SA andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta sõitis bussiga nr 67 või nr 68 mööda Laagna teed. Tema ees sõitis mitu sõiduautot. Laagna teel on 3 sõidurida, kõik autod sõitsid

5 kiirusega mitte rohkem kui 30 km/h. Tal oli vaja mööda sõita, sest hakkas graafikust maha jääma. Eessõitev auto kiirendas ja andis võimaluse möödumiseks. Enne peatust sõitis auto äkki temast mööda ja pidurdas järsult. Vahemaa oli nii väike, et ta pidi äkki pidurdama. Mitu reisijat bussis kukkus, üks naine lõi pea vastu esipaneeli. Ta peatus, vahemaa bussi ja auto vahel oli väga väike. Sõiduauto juht ütles, et kui ta pööras vasakule, siis riivas ta ümberreastumise käigus tema sõiduki peeglit. Ta ei saanud seda momenti bussi pikkuse tõttu näha. Kuivõrd naisterahvas sai kannatada, siis kutsus ta kohale politsei, kiirabi ja bussikoondise esindajad. Laagna teel liikusid autod väga aeglaselt – ca 30 km/h ja andsid signaali. Peale ümberreastumist jätkas ta sõitmist kiirusega ca 40 km/h, kiiremini ei olnud võimalik, peatus oli juba lähedal. Kõik toimus umbes 10m enne peatust, ta pidi juba peatuma. Kaebaja ei andnud märku, et ta pidurdab, sõitis temast mööda ja pidurdas. Kaebaja sundis oma pidurdamisega teda äkki pidurdama, oleks kaebaja natukene kiirust vähendanud, aeglasemalt pidurdanud, ei oleks seda juhtunud. Bussis on elektripidur ja sellepärast on pidurdus rahulik, kuid sellel korral pidi ta ekstra pidurdama. Kaebaja pidurdas ja jäi äkki seisma. Pidurdusjälgi tema arvates maha ei jäänud, kiirus oli väike ja bussil on väga tugevad pidurid; - tunnistaja AS kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 30.04.2007 tuli väljakutse Laagna teele, kus oli toimunud kannatanuga liiklusõnnetus. Kohale jõudes selgus, et oli toimunud 2 erinevat õnnetust: liinibuss oli kriipinud auto külge; auto oli keeranud bussi ette, mille tagajärjel pidi buss äkki pidurdama ja selle peale kukkus bussis reisija. Kriipimise osas tunnistas bussijuht oma süüd ja asi anti kindlustusele. Teine liiklusõnnetus vormistati, kohal oli ka kiirabi, sest bussis sai inimene kannatada. Ta tegi kohapeal esmased toimingud. Buss oli tee ääres, auto oli sündmuskohalt liikunud. Ilm oli niiske. Kaebaja selgitas, et tema auto oli katki ning seetõttu sõitis ta aeglaselt ja ohutuledega. Sündmuskohal ei tuvastatud, et kaebaja auto oleks olnud katki, paarimees kontrollis seda. Sündmuskohal võttis ta isikuandmed, tegi joobe tuvastamise ja hakkas registreerima liiklusõnnetuse akti. Tema mäletamist mööda olid mõlemad sõidukid koha pealt ära liikunud. Bussipeatus oli näha, kuid peatus oli kaugel; - tunnistaja GG andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kaebaja sõidukile tehti õnnetusega seotud hinnapakkumine kas 4. või 5. kuupäeval, remondiakt koostati 3.kuupäeval, viimane oli kasko hinnapakkumine. Garantiiremondi õiendi on koostanud tema. Juhul kui autoga ei olnud võimalik sõita, ei olnud põhjust nii kaua oodata. Kaebaja autoga oli võimalik sõita. Tema isiklikult kaebaja autot ei remontinud. Kui käigukasti hoovastiku hoob on lahti, ei ole võimalik autoga sõita. Ei saa öelda, et kaebaja autol oleks midagi viga olnud. Käigukasti hoovastikku ei ole võimalik reguleerida, hoovad on fikseeritud pikkusega. Hoovastiku korrastamine tähendab kontrollimist. Veakood märgitakse vastavalt kliendi avaldusele, so kaebuse pinnalt; mida konkreetselt tehti, seda märge ei hõlma. Veho Eesti ekspert-koolitaja koostatud dokumendilt ei nähtu reaalselt teostatud tööd; - liiklusõnnetuse akt nr 1195 30.04.2007 (koostaja AS) mille kohaselt keeras 30.04.2007 kell 13:00 Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Laagna teel sõiduauto XXX ette kõrvalreal liikunud autobussile. Liiklusõnnetuses osalesid sõiduautot XXX r/n XXX juhtinud Vadim Lvov ja bussi XXX r/n XXX juhtinud SA. Sõiduautol ja bussil vigastused puudusid; - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt teostati 30.04.2007 kell 13:21 Vadim Lvovil alkoholijoobe tuvastamine, isik oli kaine; - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt teostati 30.04.2007 kell 13:20 SAl alkoholijoobe tuvastamine, isik oli kaine; - teade 30.04.2007 kell 13:00 Laagna teel toimunud liiklusõnnetusest, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduauto XXXr/n XXXparem peegel; - teade liiklusõnnetuse registreerimisest AS-s If Kindlustus; - teade liiklusõnnetuse registreerimisest Salva Kindlustuse AS-s; - 11.05.2007 garantiiõiend, mille kohaselt on sõiduautol XXXteostatud käiguhoovastiku reguleerimine 230; - 07.12.2007 Veho Eesti AS akt koos lisadokumentidega, mille kohaselt külastas sõiduauto XXXr/n XXXVeho Eesto AS teenindust. Vormistati töökäsk, millel on tellitud töö lahtrisse

6 kirjutatud: „Kolmas käik ei lähe sisse“. Andmebaasis on töö kohta märge: „Kolmas käik ei lähe sisse, jääb nuka taha kinni nagu. Käigukangi loksutades saab sisse. Teostatud käiguhoovastiku reguleerimine, veakood 230“. Akti kohaselt on eeltoodud andmetele tuginedes suur tõenäosus, et tavakasutusena kolmanda käigus sisse lülitamine oli raskendatud või ei õnnestunud käigu sisse lülitamine üldse“; - Salva Kindlustuse AS-i poolt esitatud fotomaterjalid sündmuskohalt ja sõidukitele tekitatud kahjustustest; - kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotod sündmuskohalt.

Kohus arvestab tõendite hindamisel tunnistaja A. S ütlusi osas, mis puudutavad menetlustoiminguid või nende läbiviimist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A. S koostanud liiklusõnnetuse akti ja kuulanud tunnistajatena üle V. Lvovi ning S. A, so läbi viinud asjas menetlustoiminguid. Menetleja ei saa olla iseseisev tõendi allikas.

Vadim Lvovile on süüks arvatud LS § 7435 lg 1 ja LS § 7535 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod: - mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine LS §-des 741 – 7427 või 7430 – 7432 sätestatud väärteokoosseisu puudumisel kui liiklusnõuete rikkumisega on tekitatud liiklusoht; - mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine LS §-des 741 – 7427 või 7430 – 7432 sätestatud väärteokoosseisu puudumisel.

Vadim Lvovile süüksarvatud ja LS § 7435 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu on kohtu hinnangul tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtu arvates rikkus Vadim Lvov LE § 11, mille kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega ohustada liiklust ja LE § 91 mille kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid.

Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt toimus 30.04.2007 Tallinnas, Laagna teel liiklusõnnetus – kaebaja poolt juhitud sõiduauto XXX keeras ette kõrvalreal liikunud autobussile.

Kaebaja ei eitanud, et sõitis bussile ette, kuid põhjendas oma tegevust vajadusega peatada kinni eelnevalt tema sõidukit riivanud bussijuht. Kaebaja, tunnistaja S. A ütlustega ja AS If Kindlustuses ja Salva Kindlustuse AS-i teadetega liiklusõnnetuse toimumise kohta on kohtu arvates tõendatud, et 30.04.2007 riivas S. A poolt juhitud liinibuss kaebaja sõidukit, riive tagajärjel sai kahjustada kaebaja sõiduki parem peegel.

Tunnistaja S. A andis ütlusi, et kaebaja poolt juhitud sõiduk sõitis temast mööda ja pidurdas järsult; kaebaja ise ja tunnistaja L. Lvova kinnitasid, et kaebaja peatas auto sujuvalt. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta enne peatust bussi ette ja jäi seisma, bussipeatus oli ca 10m kaugusel; tunnistaja L. Lvova andis ütlusi selle kohta, et abikaasa proovis bussi kätte saada, bussi ette jäid nad praktiliselt bussipeatuses: buss oli juba peaaegu peatuses, nad sõitsid bussi ette taskusse ca 3m. Tunnistaja S. A ütluste kohaselt oli vahemaa auto ja bussi vahel väga väike. Kaebaja enda ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et sõiduki ja bussi vahe oli tõepoolest minimaalne. Kohtu arvates on kaebaja ja tunnistaja poolt kirjeldatud vahemaad (3-10m) ning üldteada asjaolu selle kohta, et sõiduki liigub peale pidurdamist ja enne täielikku peatumist mõned(kümned) meetrid edasi, arvesse võttes alus eeldada, et kaebaja sõiduk ilmus bussijuhi ette ootamatult. Kohtu arvates oli S. Al bussijuhina õigus eeldada, et sõiduauto ei keera peatusesse jõudvale bussile peatuses või selle lähedal ette ja ei jää seisma. Vahemaa väiksuse ja situatsiooni ootamatuse tõttu võis S. Ale näida, et sõiduk pidurdas bussi ees ootamatult, kuid tunnistaja S. A ütlustega on vastuvaidlematult tõendatud, et bussijuht oli sunnitud tegema äkkpidurduse.

Kaebaja ja tunnistaja L. Lvova ütluste kohaselt ei olnud kaebaja poolt juhitud sõiduauto 100% töökorras: kaebaja sõnul juhtus midagi käikudega, tunnistaja L. Lvova kinnitas kaebaja sõnu ja väitis, et sõiduk hakkas jupsima. Kaebaja ütlustest nähtuvalt asus ta S. A poolt juhitud liinibussi peatama sõiduautoga, mille hea juhitavus oli küsitav, bussi taga ajama asudes ei olnud kaebajal

7 täpset ettekujutust sõidukil olnud rikke ulatusest ning põhjustest. On üldteada asjaolu, et liinibussis võivad viibida eeldatavasti reisijad ning seega jääb kaebaja poolt esitatud versioon toimunust (üritada ühissõiduki kinnipidamist rikkis sõidukiga) arusaamatuks. Kohus märgib, et kaebaja poolt valitud viis bussijuhi S. A peatamiseks oli kohtu arvates väär. Kaebajal oli võimalus peale toimunut üles kirjutada bussi number ja teatada juhtunust politseisse. Mis puudutab kaebaja väiteid selle kohta, et hilisemalt ei oleks saanud tuvastada, et just S. A poolt juhitud buss riivas kaebaja sõidukit, siis märgib kohus, et nimetatud küsimuse oleks saanud lahendada ekspert, samuti oli kaebaja sõidukis kaassõitja L. Lvova, kes saanuks vajadusel anda tunnistajana ütlusi. Samuti sõidab buss kindla graafiku alusel ja teeb regulaarselt peatusi - kohtule jääb arusaamatuks, mis takistanuks kaebajal sõita bussi järel peatusesse ning anda seejärel bussijuhile ettevaatlikult peatumismärguanne.

Kaebaja väitel ei olnud tema tegevus bussi peatamisel õigusvastane; kaebaja tugineb VtMS § 2 ja KrMS § 217 lg 4. Kohtu arvates ei ole kaebaja selline järeldus õige. KrMS § 217 lg 4 järgi võib kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks. On tõendatud, et bussijuht S. A riivas kaebaja poolt juhitud sõiduki peeglit, samas nähtub bussijuhti ütlustest, et ta ei pannud seda tähele ja jätkas sõitu, S. A selline käitumine ei ole käsitletav sündmuskohalt põgenemisena. Kaebaja ise selgitas, et kinnipidamise eesmärgiks oli fikseerida kahju tekitamine koheselt. Kaebaja ütlustest ei nähtu asjaolu, et sündmusteahela käivitas kaebaja sügav veendumus selle kohta, et S. A üritab sündmuskohalt põgeneda.

Kohus leiab, et kaebaja seisukoht keelueksimuse osas ei ole samuti õige. Kaebaja väitel oli ta bussi peatades veendunud, et tal on õigus tema vastu väärteo toime pannud ning temale kahju tekitanud isik kinni pidada. VtMS § 2 ja KrMS § 217 lg 4 järgi ei ole selline tegevus aga keelatud, so võimalikus keelueksimuses tegutsemine ei ole laiendatav kaebaja poolt bussi peatamisele ebakohasel viisil.

Tunnistaja S. A andis ütlusi, et pidurduse tagajärjel kukkus bussis reisija, mistõttu oli ta sunnitud kohale kutsuma kiirabi; kohtul ei ole alust arvata, et tunnistaja andis kohtuistungil valeütlusi. Sündmuskohal viibinud menetleja A. Sütluste kohaselt liiklusõnnetus vormistati, kohal oli ka kiirabi. Kaebaja väitel ei ole asjas kannatanuid põhjusel, et kedagi reisijatest ei kuulatud üle, ei ole õige; on eluliselt usutav, et reisijad võivad äkki pidurdanud bussis kaotada tasakaalu ning kukkuda.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et V. Lvov ohustas oma tegevusega 30.04.2007 kell 13:00 Tallinnas Laagna teel liiklust ja ei veendunud S. A poolt juhitud bussi ette keeramist ning peatumist, et manööver oleks ohutu: V. Lvov pidi kohtu arvates aru saama sellest, et ootamatult bussipeatuses bussi ette keeramise tagajärjel on buss tõenäoliselt sunnitud ootamatult pidurdama.

Vadim Lvovile LS § 7435 lg 1 järgi süüksarvatud väärtegu ei ole kohtu arvates tõendatud selles, et kaebaja takistas põhjendamatult aeglase sõiduga teisi liiklejaid. Tunnistaja S. A andis ütlusi, et 30.04.2007 sõitsid Laagna teel kõik autod kiirusega mitte rohkem kui 30 km/h; kohus leiab, et sellises olukorras ei ole sõidukijuhtidel muud võimalust, kui liikuda ühtlases liiklusvoos. On tõendamata, et kaebaja sõiduk oli esimeste sõidukite hulgas ja takistas nii tagant tulevate sõidukite liiklemist.

Kaebaja ja tunnistaja L. Lvova väitel läks kaebaja sõiduk rikki. Kaebaja esitas oma väidete kinnitamiseks ka 11.05.2007 garantiiõiendi, mille kohaselt teostati kaebaja sõidukil käiguhoovastiku reguleerimine 230. 07.12.2007 Veho Eesti AS poolt väljastatud akti kohaselt vormistati töökäsk, millel oli tellitud töö lahtrisse kirjutatud „kolmas käik ei lähe sisse“. Aktis on kajastatud Veho Eesti AS koolitaja-eksperdi arvamus selle kohta, et suure tõenäosusega oli tavakasutusena kolmanda käigu sisse lülitamine raskendatud või ei õnnestunud käigu sisse

8 lülitamine üldse. Kohtu hinnangul ei saa tõendina arvestada Veho Eesti AS koolitaja-eksperdi arvamusega. Väärteoasjas ei ole kaebaja taotlenud ekspertiisi tegemist; Veho Eesti AS koolitajat- eksperti ei ole nõuetekohaselt hoiatatud teadvalt vale ekspertarvamuse andmise eest. Väärteoasjas on tõendina käsitletav eksperdi arvamus juhul, kui ekspertiis on määratud ja ekspert on arvamuse andnud seaduse nõudeid järgides.

Tunnistaja G. G ütlustega on tõendatud, et kaebaja sõidukil ei olnud sellist viga, mis oleks takistanud sõiduki liikumist; tunnistaja selgitas, et kaebaja sõidukil üksnes kontrolliti käiguhoovastikku. Kohtule jääb arusaamatuks, miks pidi kaebaja olukorras, kus sõiduk läks 30.04.3007 katki, ootama remondiga 11.maini 2007. Kohtu arvates ei ole oluline, kas tunnistaja G. G teostas tööd ise või mitte, tunnistaja on allkirjastanud garantiiõiendi ning talle pidi olema teada, milliseid töid kaebaja sõiduki suhtes teostati. Kaebaja väide selle kohta, et tööde teostamist kinnitab tasutud arve, ei tõenda üheselt sõidukil olnud riket: tunnistaja andis ütlusi, et käiguhoovastikku kontrolliti, ei saa eeldada, et kontrolli tegemine on tasuta.

LE sätestab ammendava loetelu juhtumitest, kus ohutulede kasutamine on lubatav ja nõutav: nt. § 88, § 200, § 216. Kohtu arvates ei ole tõendatud asjaolu, et V. Lvovi poolt ohutulede kasutamine oli vajalik ja seega rikkus kaebaja liiklusnõudeid, kasutades ohutulesid mittesihipärasel viisil.

Kaebaja väitel oleks kohtuväline menetleja pidanud karistuse määrama üksnes LS § 7435 lg 2 järgi. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja pani toime kaks eraldiseisvat väärtegu, väärteod ei ole oma olemuselt seotud ja ei ole käsitletavad ühe teona. Väärteokoosseisude sarnane kirjeldus LS- s ei ole aluseks KarS § 63 lg 1 kohaldamisele.

LS § 7457 lg 2 järgi on LS § 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja.

Kaebaja on esitanud taotluse otsuse tühistamises ja väärteoasjas menetluse lõpetamises otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu arvates on kaebaja taotlus põhjendatud üksnes V. Lvovi väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi: kaebaja süü ei olnud suur ja kaebaja ei kujutanud endast teistele liiklejatele reaalset ohtu. Seega tuleb menetlus V. Lvovi väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi lõpetada VtMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Kaebaja taotlus V. Lvovi väärteoasjas LS § 7435 lg 2 järgi ei ole põhjendatud. Olukorras, kus menetlusalune isik on oma käitumisega loonud liiklusohtliku olukorra ja ohustanud oma käitumisega kolmandate isikute elu ja tervist, ei saa rääkida avaliku huvi puudumisest ning riik peab sellisel juhul reageerima.

Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on V. Lvovile LS § 7435 lg 2 järgi karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni ja kohaldatud lisakaristust LS § 7435 lg 21 järgi ning võetud ära juhtimisõigus 2 kuuks

LS § 7435 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib menetlusalusele isikule karistuseks määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul õigesti märkinud, et V. Lvovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad; kaebaja väide selle kohta, et ta tegutses hingelise erutuse seisundis, ei ole kohtu arvates usutav ja tõendatud, kaebaja oma ütlustes ei käsitlenud oma väidetavat erutusseisundit kordagi. Karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras ning arvestades V. Lvovi tegu ja selle tagajärgi: isik lõi liiklusohtliku olukorra, ohustades reisijatega liinibussi liiklemist ning bussi sunnitud äkkpidurduse tõttu bussireisijad ka kukkusid, on kohaldatud rahatrahvi määr kohtu arvates kohane.

Kaebaja suhtes lisakaristuse kohaldamine LS § 7435 lg 21 järgi on samuti kohtu arvates põhjendatud ja vajalik; liiklejad peavad liikluses toimima vajaliku hoolsusega ning teisi liiklejaid arvestavalt ka

9 olukorras, milles kaebaja peale S. A tegu oli. Kaebajal oli võimalus käituda teisiti ning hoiduda liiklusohu tekitamisest, kuid kaebaja nimetatud viisil ei toiminud. Viimatinimetatu näitlikustab kohtu arvates asjaolu, et kaebaja näol on tegemist liikluses kolmandaid isikuid mittearvestava liiklejaga ja lisakaristuse kohaldamine sellisel juhul on kohtu arvates vajalik; lisakaristuse määramisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas leiab kohus, et kaebajat on võimalik mõjutada ka lisakaristuse kohaldamisega sanktsiooni minimaalmääras, so 1 kuu.

Kaebaja taotlus menetluskulude, so kaitsjale makstud tasu 35 102,65 krooni hüvitamises tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on õigusabi osutamise eest esitatud arved tasunud OÜ V . Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja väärteoasja menetlenud V. Lvovi suhtes, kohtule on kaebuse esitanud V. Lvov. Kohtule ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks asjaolu, millisel õiguslikul alusel tasus OÜ V V. Lvovile osutatud õigusteenuste eest. Kohus märgib siinkohal samuti, et füüsilisel isikul tekkinud kulu kandmine ettevõtlusega seotud kulude arvele ei ole lubatav.

Kohtunik: