1-08-3299\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-3299 (kohtueelses menetluses nr 07260201339) riik J.P versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav J.P

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 424 ja § 329 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.P süüdi (KarS) § 424 järgi ja KarS § 329 järgi ning

karistusseadustiku

KarS § 63 lg 1 alusel mõista J.P-le KarS § 424 järgi karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega J.P-le mõistetud karistust 15. veebruari 2007 Tartu Maakohtu otsusega J.P-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu võrra ning mõista J.P-le liitkaristus vangistusena 1

(üks) aastat; vangistuse alguseks lugeda vanglasse saabumise aeg; KarS § 50 lg 1 alusel mõista J.P-le lisakaristus mootorsõiduki juhtimise äravõtmine 3 (kolmeks) aastaks;

kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda J.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale J.P ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, välja mõista J.P-lt

riigi õigusabi tasu 2 324 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli) krooni muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia autoregistrikeskusele; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 1 035.45 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

2

3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel J.P-le KarS § 424 järgi karistamiseks vangistus 8 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega J.P-le mõistetud karistust 15. veebruari 2007 Tartu Maakohtu otsusega J.P-le

mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu võrra ning mõista J.P-le liitkaristus

vangistusena 1 aastat ja vangistuse alguseks lugeda vanglasse saabumise aeg; KarS § 50 lg 1 alusel mõista J.P-le lisakaristus mootorsõiduki juhtimise äravõtmine 3 aastaks. 2. Kuritegude asjaolud J.P on toime pannud kuriteod:

2.1. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, olles karistatud 15. veebruari 2007 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi: juhtis 12. septembril 2007 kell 19.23 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas mootorsõidukit Ford Orion (registreerimismärk 114 AYB) joobeseisundis,

juhtis 24. novembril 2007. a kell 12.50 Viljandi linnas Uku tänaval mootorsõidukit

BMW (registreerimismärk 167 AUF) joobeseisundis, juhtis 05. jaanuaril 2008 kell 22.10 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas mootorsõidukit BMW (registreerimismärk 167 AUF) joobeseisundis; 2.2. karistuse kandmisest kõrvalehoidumise KarS § 329 järgi isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu poolt 15. veebruari 2007. a mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 2 aastaks ja 6 kuuks alates 23. veebruar 2007. a: 12. septembril 2007. a kell 19.23 juhtis Viljandi maakonnas Tarvastu vallas mootorsõidukit Ford Orion registreerimismärgiga 114 AYB,

24. novembril 2007. a kell 12.50 juhtis Viljandi linnas Uku tänaval mootorsõidukit

BMW registreerimismärgiga 167 AUF, 05. jaanuaril 2008.a kell 22.10 juhtis Viljandi maakonnas Tarvastu vallas mootorsõidukit

BMW registreerimismärgiga 167 AUF.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

3

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 424, näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud

kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille

hinnaks on riigi õigusabina 1 035.45 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.P-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 2 324 (1 288.55 + 1 035.45) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Toomas Lillsaar

Kohtunik