1-07-15426\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-15426

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 aprill 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15426 (07230101113) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi V.I süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav V.I

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx

tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 15.09.2007 kuni 16.09.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. V.I süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud

ajavahemik 15.09.2007 kuni 16.09.2007, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta V.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva V.I suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.I temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada V.I järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx

2

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.I-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.04.2008.

6. V.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. V.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180

lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.I, 1-07-15426, sundraha“.

8. V.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2575 (kaks tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni ja 35 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.I, 1-07- 15426, kaitsjatasu“.

9. V.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 2; 178 lg 1 p 3, 180

lg 1 alusel tunnistajale välja makstud sõidukulu 233 (kakssada kolmkümmend kolm) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.I, 1-07- 15426, tunnistajale hüvitatud sõidukulu“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontole makstud sularaha, so

500 kroonine rahatäht nr B0642908 kuulub vastavalt KarS § 83 lg 2 ja § 301 sätetele

konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.I, 1-07- 15426, konfiskeeritud vara“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

V.I süüdistatakse selles, et tema olles 15.09.2007 kella 05.00 paiku Tallinnas Vilmsi

tn 32 maja juures politseiametnike poolt liikluseeskirja rikkumiselt kinni peetud, andis politseiametnikele altkäemaksu.

3

Nimelt V.I juhtis mootorsõidukit XXX (registreerimismärgiga xxx), olles

joobeseisundis ning pani toime liikluseeskirja § 76 p 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis)

rikkumise. Istudes pärast kinnipidamist politseisõidukisse Xxx(registreerimismärgiga xxx), andis V.I Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Uno Baldesportile ja konstaabel Marko Lippile altkäemaksu 500 krooni, et

tema suhtes jäetaks vormistamata väärteomaterjalid liiklusrikkumise eest ning ta pääseks väärteokaristusest. Altkäemaksu andmisega üritas V.I vältida karistust liiklusseaduse § 7419 lg 1 (mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis) järgi.

Seega V.I pani toime altkäemaksu andmise, so KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud V.I end temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et raske on öelda põhjust, miks peaks

politseinikud tema peale kaebama. Kohtueelset uurimist kui sellist sisuliselt ei toimunudki.

Pärast Rahumäelt vabastamist ei ole teda keegi üle kuulanudki. Ülekuulamine toimus sama

päeva varahommikul kui uurija tuli kesklinna jaoskonda ja palus kirjutada kuidas ta andis altkäemaksu. Seletas, et ei andnud ja viidi Rahumäele. Sel hommikul sõitsid Olümpia ööklubist Vilmsi tänavale ja parkisid. Kõrvale sõitis politseiauto, millest väljusid kaks politseinikku, kes tulid juhipoolse akna juurde ja tutvustasid end ning palusid esitada dokumendid. Juhiloa võttis päikesesirmi vahelt ja esitas. Otsis auto dokumente ja avastas need tagataskust. Väljus autost,

et taskust kätte saada ja esitas registreerimistunnistuse ja kindlustuse. №orem politseinik,

ilmselt Lipp läks politseiautot eemale ajama. Jäi vestlema teise politseinikuga pargitud auto juurde ja politseinik küsis kas ta on alkoholi tarvitanud. Tunnistas alkoholi tarvitamist ja palus piirduda hoiatusega, kuivõrd oli sõiduki juba parkinud ja edasi sõita ei plaaninud. Teda kutsuti politseiautosse ja politseinikud avastasid dokumentide vahelt 500 krooni. Baldesport teatas läbi raadiosaatja, et pakutakse altkäemaksu. Proovis raha tagasi saada, tal oli taskus veel raha. Siis sõitis kohale naispolitseinik, kes hakkas dokumente vormistama ja seejärel veel uurija, kes tegi

oma dokumente. Teda viidi kesklinna politseijaoskonda, kus hoiti kella 10ni. Uurija palus

selgitada kuidas altkäemaksu pakkus, selgitas, et raha oli dokumentide vahel ekslikult.

Pühapäeva õhtuni oli Rahumäel ja sellega asi lõppeski. Rahast midagi oli veel rahakotis ja taskus kuna tulid ööklubist, siis oli raha ilmselt igas taskus. Kui raha tagasi küsis, siis suurt midagi ei vastatud. On kuulujuttude põhjal kuulnud, et politseinikele on vastavad preemiad ette

nähtud kui võtavad vahele altkäemaksu andjaid. Sellest võib tuleneda see, et politseinikud

selliseid ütlusi annavad. Raha küsis tagasi vahetult pärast seda kui oli istunud

politseisõidukisse ja talle oli öeldud, et pakub altkäemaksu ning teatati juhtimiskeskusesse. Raha pandi armatuurile ja öeldi, et see on karistatav. Näitas vist politseinikele, et tal on veel

raha. Rahast dokumentide vahel sai teada siis kui talle seda öeldi. Seletas, et raha on sinna sattunud ekslikult. Tema juhitud autos oli viis inimest, kellest lähemalt tunneb V F , kes tuli politseibussi juurde.

Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Tunnistajate ülekuulamisprotokollid ja ettekanne on tehtud lõika-kleebi meetodil. Kirjavead on ka samad. Väärteomenetluses on M.L üle kuulanud U.B , seega üks patrullis olnutest kuulas üle teise patrullis olnu. Süüdistatava süü ei ole tõendamist leidnud ning U.B ettekanne ei ole tõendiks.

Tunnistaja Marko Lipp seletas, et 15.09.2007 pidasid kinni XXX, sest sõiduk sõitis mööda

Raua tänavat väga suurel kiirusel. Sõitsid järgi ja pidasid kinni Vilmsi tänaval. Andsid vilkuritega peatumismärguande. Paarimees väljus, tema jäi bussi. Juht oli suhteliselt rahulik,

autos oli veel inimesi. Politseiauto oli tee peal ja tagant tuli veel auto. Väljus korraks kui sõiduk oli peatunud. Väljusid mõlemad. Palusid esitada juhiluba ja auto dokumendid. Kust juht

dokumendid võttis, seda öelda ei oska. Hakkas neid autos otsima. Paarimees läks juhiga vestlema, tema aga parkis kõrvale. Isik väljus autost kuna paarimees palus tal tulla politseiauto juurde. Kõigepealt vestlesid, et miks nii kiiresti sõitis ja siis palusid auto juurde tulla. Võis olla,

et läks autot ümber parkima siis kui dokumente oli juba küsitud. Paarimees jäi üksi isiku

4

juurde. Paarimees tuli juhiga bussi juurde. Bussi juures paarimees ja isik vestlesid ning isik seletas, et tuli Olümpia hotellist, on tarvitanud alkoholi, palus, et jäetaks menetlemata. Istus sel

ajal juhi kohal bussis ja paarimees istus kõrvalistmel. Isik oli väljas paarimehe ukse juures.

Tunnistas, et on joobes, unustage ära, jätke menetlemata. Palusid esitada juhiluba ja auto

dokumendid. Dokumentide vahel oli 500 krooni, mis paistis dokumentide vahelt välja. Seletasid isikule, et altkäemaksu andmine ja võtmine on KarSi järgi karistatav. Isik jätkuvalt ütles, et unustame asja ära, ehk saab teistmoodi. Isik ei soovinud jätkuvalt aru saada. Samas

mingit tasu ta ei lubanud. Teavitasid juhtimiskeskust. Kui on patrullis ja rikkumine toime pandud, siis üks on materjali vormistaja ja teine tunnistaja. See on liiklusrikkumiste ja tänaval joobes isikute korral kogu aeg nii olnud. Teised isikust autost olid auto kõrval, osa liikus tuppa. Pärast tuli isiku sõber ka sinna. Kas nendest inimestest keegi dokumentide andmist nägi, seda öelda ei oska.

Tunnistaja Uno Baldesport seletas, et XXX hakkas silma seetõttu, et ületas võrreldes teiste sõidukitega ristmiku küllaltki kiiresti. Sõidustiil oli imelik ja eeldasid, et juht võib olla joobes.

Pidasid kinni Vilmsi tänaval. Nii kui isik auto akna lahti tegi, oli tunda alkoholilõhna. Kui

politseiauto juurde liikusid, siis lähestikku olles oli tunda alkoholilõhna. Isik püüdis jääda rahulikuks, kuid käes värisesid. Siis oli eriti näha kui dokumente küsis. Esitas juhiloa ja auto

dokumendid ning nende vahel oli 500 kroonine. Isik ütles, et palun jätke vormistamata, tuli baarist ja on joobes. Isik nägi, et tegutsevad kindlalt edasi, teavitasid juhtimiskeskust. Saadeti menetleja. Isik jäi selle aja jooksul rahulikuks. Ütles ka baari nime kust tuli, kuid enam ei ole

meeles. Autos olid veel kaasreisijad, osa neist väljusid, needki olid ülemeelikus meeleolus.

Paarimees istus politseiautos juhi kohal, tema istus kõrvalistmel. V.I oli väljas ja kõrvalistuja ukse klaas oli alla lastud. Paarimees osutus vahetuks tunnistajaks. Eemalt võis seda näha, kuid vahemaa oli suur, vahetut juttu ei olnud võimalik kuulda. Kas 500 kroonise fakti keegi nägi, seda ei tea. Kui sõiduk oli peatatud, siis tema väljus kohe politseiautost, M.Lipp jäi politseiautosse. Siis oli politseibuss keset teed. Läks juhi juurde, ütles, et võtku dokumendid ja tulgu politseiauto juurde. M.Lipp viis politseiauto 3-4 meetrit edasi väikesesse parklasse. Oli

sunnitud teise kohta paigutama, sest nende taga oli sõiduk. Läks patrullautosse ja koos

paigutasid sõiduki ümber. Juttu V.I-ga oli vaid niipalju, et esitles ennast ja palus võtta

dokumendid. Kust dokumendid võeti, seda ei näinud. Politseisõiduki juurde tulles olid

V.I dokumendid käes ja esitas need, eelnevalt selgitades. Teised isikud olid autost väljumas. Bussi juurde neist keegi ei tulnud. Selgitas V.I-le, et võtku oma 500 kroonine tagasi, et see on altkäemaks, kuid ta siiski palus jätta see rikkumine vormistamata. Ütles, et tuli

baarist, on alkoholijoobes, tahab karistusest pääseda. Korduvalt ütles V.I-le, et see on altkäemaks, kuid tema jäi endale kindlaks. 500 krooni on häbiväärne ja solvav. Ettekanne tuli

esitada vahetult korrapidajale, hiljem kuulati üle. Ettekandes on olustik piisavalt kirjeldatud,

ettekannet uurijale ei esitanud. Pärast sündmust kuulati osakonnas üle kuskil 1 tund pärast seda. XXXs kedagi tunnistajatest kirja ei pandud. Isik tunnistas joovet, andis altkäemaksu.

Tunnistaja VF seletas, et sõitsid Olympia hotellist, puhkasid klubis. Sõitsid tema maja juurde Vilmsi 29. Politseiauto sõitis neile järele ja jäi paremale poole seisma. Politseinikud tulid auto

juhi juurde, V.I oli roolis. Paluti esitada dokumendid. V.I hakkas dokumente otsima ja leidis juhiloa päikesevarju tagant ning esitas. Seejärel püüdis autos teisi dokumente

leida. Otsis taskutest, väljus autost ja dokumendid olid tagataskus. Andis dokumendid

politseinikule. Tema arvates oli väljas üks politseinik. Dokumentide üleandmine toimus

V.I auto juures. Politseinik ajas auto eemale, sest see oli sõiduteel. Jutuajamist politseinikega ei kuulnud õieti, sest autos muusika mängis. Ise istus juhi kõrvalistmel. Kui olid autoga maja juurde jõudnud, siis väljus, seisid natuke väljas ning viis sõbrad tuppa. Seejärel läks välja tagasi. Ei oska öelda kui kaua aega möödus kui uuesti välja läks. Sel ajal sõitis sinna juurde mikrobuss. Siis toimus juba midagi auto juures. V.I sisenes sinna ja väljus. Küsis V.I-lt mis juhtus. V.I oli erutatud ja ütles, et andis dokumendid, kuid politsei väidab, et püüdis anda altkäemaksu. Kuskil kaks korda käis toas, sest väljas oli külm ja kogu see asi kestis umbes poolteist tundi. Hiljem läks tuppa tagasi ja kõik autod sõitsid laiali. Kus V.I oli, seda ta ei teadnud. Hommikul helistas V.I-le, kuid telefon oli välja lülitatud. Lõpuks

5

sai teada, et V.I viibib Rahumäel. V.I pärast seletas, et andis dokumendid ja seal vahel oli olnud mitte kuigi suur summa raha. Politsei võttis seda altkäemaksu pakkumisena.

Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid:

• 15.09.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Vilmsi 32 maja

juures politseioperatiivsõidukit XXXregistreerimismärgiga xxx pardanumbriga 213.

Sõiduki armatuurlaua parempoolses osas arvuti monitori ees olevas avatud sahtlis on nahkkindad, mille peal kokku murtuna 500 kroonine rahatäht. (t/l 2-5)

• 15.09.2007 koostatud ettekandest nähtuvalt kandis vanemkonstaabel Uno Baldesport ette,

et kella 05.00 ajal teostas koos konstaabel Marko Lippiga liiklusjärelevalvet Pronksi ja Raua ristmikul. Nägid kuidas üks musta värvi XXX registreerimismärgiga 882AXX ületas

ristmiku suure kiirusega. Asusid järele sõitma ja Vilmsi 32 maja ees eessõitev sõiduk

peatus. Sõidukis nägi mitut kaasreisijat. Juhi kohal oli meesterahvas. Väljus

patrullsõidukist ning suundus XXX juhi poole. Palus juhilt juhiluba,

registreerimistunnistust ja kindlustuspoliisi. Juht oli alguses segaduses, otsis luba. Kuna

patrullauto oli peatunud keset sõiduteed ja tagant sõitev sõiduk ei saanud mööda, siis

paigutasid politseisõiduki eemale. Palus juhil tulla patrullsõiduki juurde. Kui oli

patrullsõidukis, siis juht esitas juhiloa EE68430 V.I ik: XXX nimele. Juhiloa ja registreerimistunnistuse vahel märkas sularaha 500 kroonist nr B0642908. Juht

palus tal jätta vormistamata ning minema lasta. Küsis miks. Juht seletas, et on Olümpia hotellis tarvitanud alkohoolseid jooke ning on purjus. Teatas, et see on altkäemaks. Seda selgitas ka konstaabel Marko Lipp. Juht veelkord palus see ära unustada ning minema lasta.

Juhtunust teavitas juhtimiskeskust ja välijuhti. V.I-le alustati väärteomenetlust VÄMS § 7419 lg tunnustega. (t/l 6)

• 15.09.2007 koostatud joobe tuvastamise protokolli koopiast nähtuvalt tuvastati 15.09.2007

kell 05.05 Vilmsi 32 juures Tallinnas indikaatorvahendi kasutamisel V.I

alkoholijoove 0,70 mg/l, millise tuvastamise tulemusega V.I nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist aga alkoholisisalduse määramist vereproovis. (t/l 7)

• 15.09.2007 koostatud tunnistaja Uno Baldesporti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli

tunnistaja 14.09. kuni 15.09.2007 graafikujärgses teenistuses koos konstaabel Marko

Lippuga. Nende ülesanneteks oli avaliku korra ja liiklusjärelevalve teostamine. Nende kasutada oli operatiivvärvides XXX registreerimismärgiga XXX. Kella 05.00 ajal olid

liiklusjärelevalvet teostamas Pronksi ja Raua tänaval. Nägid ristmikule sõitmas kahtlase sõidumaneeriga musta XXXd. Sõiduk ületas ristmiku, ilma et veenduks ristmiku läbimise

ohutuses ning ületas tunduvalt kiirust. Asusid koheselt sõidukit jälitama. Vilmsi tänaval

maja nr 32 ees sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX peatus. Sõidukis oli mitu

kaasreisijat. Juhi kohal istus meesterahvas. Tunnistaja väljus patrullsõidukist ning küsis

juhilt sõiduki dokumente ja juhiluba. Juht esitas loa XXX V.I nimele. Juhiga

vesteldes tundis juhi väljuvas hingeõhus alkoholilõhna. Juht palus, et rikkumist ei vormistataks. Kuna ta oli alkoholi tarvitanud ning koos ülejäänud dokumentide vahele pani ta 500 kroonise rahatähe. Juht palus veel kord vahejuhtum unustada. Kandis juhtunust ette juhtimiskeskusele. (t/l 8-9)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 15.09.2007 koostatud menetlusaluse isiku V.I

seletas menetlusalune isik, et 15.09.2007 viibis Olympia ööklubis „Ponei Klade“ ja seal tarbis ohtralt alkohoolset jooki viina. Peale ööklubi oli ta kaineks autojuhiks. On sõiduauto XXX registreerimismärgiga 882AAX kasutaja ning istus selle auto rooli, et sõita Vilmsi tn.

Vilmsi tn maja 32 juures pidas teda kinni politsei. Tunnistas politseile, et juhtis joobeseisundis mootorsõidukit hotell Olympia juurest kuni Vilmsi maja 32 juurde. (t/l 10- 12)

• 15.09.2007 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati V.I

mootorsõiduki XXX 535D registreerimismärgiga 882AXX juhtimiselt 15.09.2007 kell 05.00 kuni kainenemiseni. (t/l 13)

• 15.09.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 907134 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 15.09.2007 kell 05.00 peeti kinni V.I, kes juhtis Vilmsi 32 maja juures

6 Tallinnas mootorsõidukit XXX XXXXregistreerimismärgiga 8XXX, olles alkoholijoobes, millega pani toime LE § 76 p 1 nõuete rikkumise ja LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. (t/l 14)

• 17.09.2007 koostatud raha tagatiskontole kandmise määrusest nähtuvalt kanti sularaha, so 500 kroonine kupüür nr BQ 642908 Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole. (t/l 31)

• Kviitung nr 127, mille kohaselt on 500 krooni kantud Põhja Politseiprefektuuri rahandusbüroo tagatiskontole. (t/l 32)

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate Uno Baldesporti, Marko

Lipu ja Vjatšeslav Filippovitši ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale,

sealhulgas Uno Baldesporti ettekannet, sõiduki vaatlusprotokolli, sularaha tagatiskontole kandmise määrust ja kviitungit, samuti koopiaid väärteoasja materjalidest, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kriminaalasjas kohtulikul uurimisel üle kuulatud süüdistatava ja tunnistajate M.Lipp ja

U.Baldesporti ütluste ja politseisõiduki vaatlusprotokolliga on üheselt tõendamist leidnud, et 15.09.2007 kella 00.50 ajal andis V.I politseiametnikele 500 kroonise rahatähe. Samas on süüdistatava ja tunnistajate M.Lipu ja U.Baldesporti ütlused rahatähe üleandmise põhjuste ja asjaolude osas erinevad. Süüdistatava sõnade kohaselt andis ta üle politseiametnikule sõiduki dokumendid, millised olid kaante vahel ja juhuslikult oli sinna sattunud ka 500 kroonine, mille olemasolust ta ei olnud ise teadlik. Samas tunnistaja M.Lipp ja U.Baldesport ütlustest nähtuvalt

palus V.I politseibussi juures olles, et politseiametnikud jätaksid mootorsõiduki joobes

juhtimise kohta väärteomaterjali vormistamata. Seejuures on M.Lipp seletanud, et rahatäht

paistis dokumentide vahelt välja. U.Baldesporti ütluste kohaselt aga ütles U.Baldesport V.I-le, et võtku oma raha tagasi, kuid V.I palus jätta vormistamata, selgitades, et on joobes ja ei taha karistust. V.I on aga väitnud, et palus piirduda hoiatusega ja küsis raha tagasi.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel ilmnesid tunnistajate M.Lipu ja U.Baldesporti ütlustes erinevused selles osas, kes V.I-lt dokumendid vastu võttis, kuid V.I enese ütlused

riimuvad U.Baldesporti ütlustega selles osas, et U.Baldesport rääkis V.I-ga V.I juhitud sõiduki juures ning M.Lipp parkis samal ajal politseisõiduki teise kohta. Seetõttu leiab kohus, et tuleb tuvastatuks lugeda, et V.I-ga rääkis U.Baldesport, kellele V.I andis ka

dokumendid, mille vahel oli sularaha. Tunnistaja Vjatšeslav Filippovitši ütlused ei andnud kohtulikul uurimisel mingit erilist informatsiooni, kuivõrd tunnistaja ei mäletanud eriti midagi

ning eksis ka selles, milline oli politseisõiduk. Seetõttu saab tunnistaja V.Filippovitši ütlusi arvestada vaid sedavõrd, kuivõrd need riimuvad teiste kontrollitud tõenditega. Samas kinnitas

nimetatud tunnistaja üldjoontes seda, et pärast V.I sõiduki peatumist sõitis ligi ka politseisõiduk, V.I otsis oma dokumente ja andis need ühele politseiametnikest. Samuti oli

ta võimeline mäletama seda, et kohale saabus lõpuks kolm sõidukit ja ta vestles ühega politseinikest. Taolised ütlused riimuvad ka üldjoontes nii V.I kui ka tunnistajate M.Lipu

ja U.Baldesporti ütlustega. Samas aga ei ole eelmärgitud asjaoludes mingit vaidlust ja tunnistaja V.Filippovitši ütlused ei anna olulist informatsiooni tõendamiseseme kohta. Seetõttu

tuleb V.I süüküsimuse lahendamisel lähtuda V.I ja tunnistajate M.Lipu ja

U.Baldesporti ütlustest. V.I põhjendas politseiametnike poolt altkäemaksu versiooni esitamist sellega, et on kuulnud, et politseiametnikud saavad preemiat kui altkäemaksu andja vahele võtavad. Seejuures väitis V.I, et on kuulnud sellist kuulujuttu, kuid ei selgitanud, millisest allikast on tal selline informatsioon preemiasüsteemi kohta ja kas see ka tõele vastab.

Sellest saab järeldada süüdistatava huvi leida ja kohtule esitada mingi põhjus, miks teda võidakse ekslikult süüdistada. Seevastu on kohtu arvates kui mitte võimatu, siis vähemalt väga raske tuvastada politseiametnikest tunnistajate huvi süüdistatava süüdi lavastamiseks, kuivõrd neil puuduvad varasemad kokkupuuted V.I-ga.

Kohus asub seisukohale, et informatsioon altkäemaksupakkujate kinnipidamise eest preemia saamise kohta võis tulla meedia vahendusel, kus on korduvalt teatatud sellest, et liikluseeskirja

7

nõudeid rikkunud isikud on kinnipidamisel pakkunud või andnud politseiametnikele altkäemaksu ja need isikud on ka kinni peetud. Sellekohases Eesti Päevaleht Online enam kui aasta tagasi avaldatud artiklis, mida ilmselt on pärast kriminaalasja kohtusse saatmist lugenud

peale kõigi kümnete tuhandete lehelugejate ka süüdistatav, on intervjueeritav Põhja

Politseiprefektuuri politseiprefekt Raivo Küüt märkinud, et altkäemaksu pakkuja tabanud

ametnikke tunnustab Põhja Politseiprefektuur 3000 kroonise preemiaga. Seejuures on süüdistatav jätnud tähelepanuta, et sellise preemiaga tunnustamine on võimalik vaid juhul, kui altkäemaksuandja altkäemaksu andmises süüdi tunnistatakse. Samas peaks süüdistatavale teada

olema ka üldteada asjaolu, et isikut saab kuriteo toimepanemises süüdiolevaks lugeda alles süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Kohus asub seisukohale, et politseiametnikud, pidades

teenistuskohustuste täitmisel kinni neile altkäemaksu andnud või pakkunud isiku, ei saa

kinnipidamisel kaalutleda seda kas jätta kinni pidamata ja unustada vahejuhtum, so ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemine ja altkäemaksu pakkumine ning vastuvõtmine või kindlasti

isik kinni pidada ja loota 3000 kroonisele preemiale, mis ei pruugi kunagi kinnipidaja palgalisaks saada. Politseiametnik ei tea isikut kinni pidades seda, kas altkäemaksu andmise faktis kriminaalmenetlust üldse alustatakse, selle alustamise puhul seda jätkatakse või menetlus sootuks lõpetatakse. Veel vähem teab ta selle kriminaalasja kohtuperspektiivist ja kohtulahendi

sisust ning kuulutamise ajast, milline võib saabuda ajal, mil ametnik ei ole enam

politseiteenistuses. Ükski nendest tingimustest, so altkäemaksu andmise faktis menetluse

alustamine, lõpetamine, kriminaalasja kohtusse saatmine ja kohtulahendi tulemus ei sõltu

altkäemaksuandja kinnipidanud politseiametnikust. Selline politseiametnik muutub

altkäemaksuandja kinnipidamise hetkest tunnistajaks, kes ei saa enam menetluse käiku ega

tulemust mõjutada. Seega ei saa politseiametnikul olla ka mingit materiaalset huvi altkäemaksuandja kinnipidamisel, sest altkäemaksu vastu võttes saaks ta oma materiaalse huvi

koheselt rahuldatud, vastuvõtmisest keeldumisel aga jääks ta ilma koheselt saadavast altkäemaksu summast ning ei saa loota ka sellele, et kunagi võib juhtuda, et altkäemaksuandja

süüdi tunnistatakse ja teda selle eest tunnustatakse preemiaga niigi alarahastatud ja

eelarvedefitsiidis oleva siseministeeriumi eelarvevahenditest. Kohus leiab, et altkäemaksu pakkuja kinnipidamine on tingitud pigem sellest, et see kinni pidaja on õiguskuulekas ja tunnetab seda, et oma ametiseisundi tõttu on ta kohustatud täitma aususe kohustust, mis annab

talle õiguse silmi langetamata otsa vaadata igale isikule, kes aususe kohustust ega eetikat millekski ei pea, seejuures ka V.I-le. Käesoleva juhul on M.Lipu ja U.Baldesporti puhul tegemist politseiametnikega, kellele aususe kohustus kui teenistuse jätkamise põhiline tagatis

eriti oluline on. Seda just ajal, mil käesoleval ajal teenistuses olevad politseiametnikud on

pidanud pikema aja jooksul taluma meediakära kohtu alla antud ja ebaausaks osutunud

politseiametnike aadressil. Seda enam käesolevas kriminaalasjas tunnistajatena ülekuulatud politseiametnikel on põhjust tõtt rääkida, kusjuures neid on ka korduvalt teadvalt valeütluste

andmise eest hoiatatud. Seega oli juhtimiskeskusele teatamise ja V.I kinnipidamise

ajendiks just asjaolu, et V.I andis koos dokumentidega politseiametnikele üle

altkäemaksu, so pärast ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemist püüdis kuriteo

toimepanemisega vabaneda vastutusest väärteo toimepanemise eest. Sellest said politseiametnikud üheselt mõistetavalt ka aru, kuid politseiametnikud ei käitunud V.I-le

ootuspäraselt ning ei jätnud reageerimata ei väärteomenetluse alustamisele ega V.I kinnipidamisele.

Seetõttu loeb kohus tunnistajate M.Lipu ja U.Baldesporti ütlusi usaldusväärsemaks

süüdistatava süüd eitavatest ütlustest. Tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et süüdistatav

korduvalt palus, et väärtegu jäetaks menetlemata ja tunnistajad unustaksid väärteo

toimepanemise ära, so unustaksid tahtliku liikluseeskirja rikkumise ära. M.Lipu ütluste

kohaselt paistis rahatäht dokumentide vahelt välja. Seega juhul, kui V.I oleks ekslikult dokumendid koos rahaga andnud, siis väljapaistvat rahatähte nähes oleks ta selle ära võtnud.

Kui aga rahatäht paistab välja ja antakse koos dokumentidega, siis on ka selge millisel

eesmärgil seda tehakse, eriti veel juhul kui raha ja dokumentide üleandmisele järgneb palve jätta väärteo toimepanemine menetlemata. Ka U.Baldesport seletas, et ta ütles V.I-le, et

võtku oma raha ära, kuid V.I seda ei teinud, vaid palus jätta väärteo toimepanemine

8 vormistamata, tunnistades, et on joobes, kuid ei taha karistust. V.I enese ütlustest ilmneb, et ta tahtis raha tagasi saada alles siis, kui raha andmisest teatati juhtimiskeskusele. Seega sai ta aru, et tal ei õnnestunud 500 krooni eest end päästa ja raha andmisega muutis olukorra endale

oluliselt ebasoodsamaks. Seejuures 500 kroonine väljaminek oleks süüdistatava jaoks olnud tühine võrreldes LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kuni 300 trahviühiku

ulatuses, so kuni 18 000 krooni ulatuses määratava rahatrahvi või kuni 30 päevase arestiga, samuti sama paragrahvi lõikes 2 ettenähtud lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 3st kuust 9 kuuni. Seega raha andmiseks sai ainukesena olla huvi vaid

süüdistataval, sest sellega oleks ta vältinud oluliselt suuremate väljaminekute tekkimist või

isiku vabadust piirava karistuse kandmist, samuti juhtimisõiguse äravõtmist pikemaks ajaks. Seda eriti olukorras, kus süüdistatavalt oli viimase aasta jooksul juhtimisõigust ära võetud juba

kolmel korral erinevate raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning temale oli määratud rahatrahve enam kui 20 000 krooni ulatuses.

Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatava väitesse, et tal oli sularaha nii rahakotis, taskutes kui ka sõiduki dokumentide vahel seetõttu, et ta tuli alkoholi tarvitamast. Isikul, isegi siis kui ta on

joobes, puudub vajadus panna lõbustusasutuses raha sõiduki dokumentide vahele kui tal on olemas rahakott, kust raha leidmine on lihtsam. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud

ta kinnipidamise järgselt isegi suuteline oma sõiduki dokumente leidma. Politseiametnikule

dokumente üle andes üldjuhul isik ka veendub selles, et dokumendid on olemas ja korras.

Seejuures võetakse kõik liigne sealt vahelt ära, kuivõrd kontrollitakse sõiduki

registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliisi olemasolu ja sõiduki kasutamise õigust tõendavat dokumenti. Seega pidi süüdistatav veenduma ka selles, et need dokumendid, mis ta

politseiametnikule üle andis on seal kaante vahel olemas ja ta teab, mida üle annab. Seega teadis ta ka seda, et dokumentide vahel on sularaha. Sularaha koos dokumentidega üleandmine

politseiametnikule pärast politseiametniku poolt süüdistatava kinnipidamist seoses väärteo

toimepanemisega ja ettepaneku tegemine jätta väärteoasi menetlemata ja kogu asi unustada

viitab kohtu arvates sellele, et sularaha andja ja väärteomenetluse alustamata jätmise

ettepaneku tegija tegutseb kavatsetusega ja tema eesmärgiks on ametiisikule vara andmine

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata, käesoleval juhul jätaks järjekordse väärteomenetluse alustamata.

Senise kohtupraktika kohaselt on riigikohus asunud seisukohale, et tulenevalt KarS § 298 lg 1 ja KarS § 294 lg 1 sätestatud mõttest eeldab altkäemaksu lubamine või andmine seda, et lubaja

või andja tegutseb eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneks oma ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata. Seega on altkäemaksu lubaja või andja eesmärgiks kallutada ametiisikut

ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele. Käesoleval juhul oli V.I eesmärgiks mõjutada politseiametnikku M.Lippu ja U.Baldesporti, so võimuesindajaid, seega ametiisikuid oma ametikohustuste täitmisel jätma väärteo toimepanemise fikseerimata ja väärteomenetluse

alustamata. Asjaolul, et pärast U.Baldesporti hoiatust, et taoline käitumine on karistatav ja V.I oma sõnade kohaselt küsis raha tagasi, ei ole kohtu arvates mingit tähtsust, kuivõrd altkäemaksu üleandmisega oli altkäemaksu andmine juba lõpule viidud. Pealegi küsis V.I

oma sõnade järgi raha tagasi alles siis, kui tema teost, so raha andmisest teatati

juhtimiskeskusele. Kohus ei pea normaalseks, et iga süütegu toimepanevat isikut peab

hoiatama, et tema käitumine on karistatav. Iga isik peab oma elukogemuse ja omandatud

hariduse põhjal suutma eristada õigusvastast käitumist õiguspärasest käitumisest. Taolisi

asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et V.I käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult

vangistus ühest kuni viie aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü

suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärgist, so

võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

9 kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt.

Süüdlase eesmärgiks kuriteo toimepanemisel oli oma käitumisega sundida politseiametnikke

rikkuma aususe kohustust, pääsemaks väärteomenetlusest ja sellele järgnevast ilmselgelt rangest karistusest. Seejuures oli altkäemaksuna lubatud rahasumma suhteliselt väike, mis annab võimaluse järeldada seda, kui kõrgelt või madalalt hindab süüdistatav politseiametnike

ausust ja millise hinnaga arvestas süüdistatav hakkama saada. Arvestades eelmärgitud

asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni

alammääras, lootuses, et süüdimõistev otsus mõjutab süüdistatavat piisavalt, sundimaks teda

edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et

süüdistataval on alaline elukoht ja sissetulek. Peale selle on süüdistatav varem kohtu poolt karistamata, mistõttu peab kohus võimalikuks jätta mõistetava vangistuse süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Inkrimineeritud kuriteo

iseloomu arvestades peab aga kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, et

süüdistatav suudaks kriminaalhooldaja kaasaaitamisel, so välise mõjutuse mõjul hakata aru saama aususest ja selle väärtusest ning igaühe rollist ühiskonnas. Kriminaaltoimikust nähtuv

süüdistatava jaoks loomulik käitumine, so politseiametnikule raha andmine selleks, et politseiametnik jätaks oma ametiülesanded täitmata ja teda ennast karistamata, näitab seda, et süüdistataval on veel pikk tee käia, saavutamaks õiguskuulekust ning selle saavutamiseks vajab

ta vähemalt pooleteise aastast nõustamist kõrvalise isiku poolt. Peale selle vajab süüdistatav

nõustamist ja kõrvalist abi ka liikluses osalemisel, kuivõrd süüdistatava karistusandmed

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest viitavad ilmselgelt sellele, et süüdistatav on liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava poolt politseiametnikele üle antud sularaha summas 500 krooni kuulub konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse. Vastavalt KarS § 301 sätetele või kohus kohaldada KarS § 298 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks

objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Seega saab konfiskeerida altkäemaksuna antud raha. Kuivõrd süüdistatav andis altkäemaksu summas 500 krooni ja viis sellega oma teo lõpule, siis on eelmärgitud sularaha süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud raha.

Märt Toming Kohtunik