1-08-5060\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-5060 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi L.U süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja § 121 järgi ning U.T süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-5060 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi L.U süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja § 121 järgi ning
U.T süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav L.U
elukoht: XXXXX (asukoht Tartu Vangla), isikukood: XXX,
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, väärteokorras karistatud 4-l korral, tõkend: vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 5.11.2007. a. Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav U.T
Elukoht: XXXXXXX X-XX, isikukood: XXX;
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud 8-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:
2 Süüdi tunnistada L.U KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista karistuseks 3 ( ) aastat kolm vangistust. Süüdi tunnistada L.U KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 ( ) aasta vangistust. üks
KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.U-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 ( ) aastat 3 ( ) kuud vangistust. kolm kolm
KarS § 65 lg 2 alusel mõista L.U-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 ( ) kolm aastat 5 ( ) kuud 10 ( ) päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust talle Tartu viis kümme Maakohtu 18.06.2007. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 ( ) kuu 10 kaks ( ) päeva vangistuse võrra. kümme KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.U eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 05.11.2007.a.
Süüdi tunnistada U.T KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 ( ) aastat kolm vangistust.
KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.T 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s (kolm) 1 ettenähtud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
L.U-le kohaldatud tõkend vahistamine ja U.T-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista L.U-lt ja U.T-lt solidaarselt 6328 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni E.S. kasuks.
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena L.U-lt ja U.T-lt osa sundrahast - mõlemalt 5000 (viis tuhat) krooni.
L.U kaitsjale makstud tasu 7103.01 krooni ja U.T kaitsjale makstud tasu 2642.61 krooni ning ekspertiisitasu 3560 krooni jätta riigi kanda.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.
Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
3
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
L.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise,
13.10.2007. a õhtul kella 23.00 paiku Tartus Lai 28 asuva maja hoovis tungis eelneval
kokkuleppel grupis koos U.T-ga kallale E.S. ja peksid teda rusikate, jalgade ja puukaikaga pea ja keha piirkonda ning võtsid seejärel kannatanult ebaseadusliku omastamise
eesmärgil ära mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 450 krooni koos Simpel kõnekaardiga
väärtusega 150 krooni, sularaha 500 krooni, pensionitunnistuse, Hansapanga deebetkaardi ja
Hansapanga krediitkaardi E.S. nimele, hingamisballooni Atrovent väärtusega 127 krooni, käekella Rolex väärtusega 3800 krooni ja sinist värvi spordikoti väärtusega 210 krooni, milles
olid luup väärtusega 12 krooni, ravimid koguväärtusega 1205 krooni, käärid väärtusega 10 krooni, kleeplint väärtusega 6 krooni ja peenraha 8 krooni, millega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 6328 krooni ja põhjustati füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Seega pani L.U toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra
vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupi poolt.
L.U süüdistatakse veel selles, et tema 04.11.2007. a kella 18.30 paiku, olles lahkunud
R.L. elukohast Tartus X asuvast korterist koos R.L. elukaaslase S.T. ja kõndinud viimasega
Võru ja Era tänava nurgani, märkas, et R.L. järgneb neile, misjärel läks R.L. juurde ja lõi
viimasele ühe korra noaga kõhtu, põhjustades sellise tegevusega R.L. füüsilist valu ja kõhu eesseinal alakõhus vasakul 0,5 cm pikkuse torkehaava.
Seega pani L.U toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.
U.T süüdistatakse selles, et tema 13.10.2007. a õhtul kella 23.00 paiku Tartus Lai 28
asuva maja hoovis tungis eelneval kokkuleppel grupis koos L.U-ga kallale E.S. ja
peksid teda rusikate, jalgade ja puukaikaga pea ja keha piirkonda ning võtsid seejärel kannatanult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 450
krooni koos Simpel kõnekaardiga väärtusega 150 krooni, sularaha 500 krooni,
pensionitunnistuse, Hansapanga deebetkaardi ja Hansapanga krediitkaardi E.S. nimele,
4
hingamisballooni Atrovent väärtusega 127 krooni, käekella Rolex väärtusega 3800 krooni ja sinist värvi spordikoti väärtusega 210 krooni, milles olid luup väärtusega 12 krooni, ravimid
koguväärtusega 1205 krooni, käärid väärtusega 10 krooni, kleeplint väärtusega 6 krooni ja peenraha 8 krooni, millega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 6328 krooni ja põhjustati füüsilist valu ning tervisekahjustusi.
Seega pani U.T toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra
vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.U-le karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.U-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendada mõistetud karistust L.U-le 18.06.2007. a
Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.U eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 05.11.2007. a.
KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.T-le karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.T
3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid.
Menetlus kohtus
Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja § 121 ning U.T KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.
Tsiviilhagi on esitanud E.S. 6328 krooni nõudes.
L.U ja U.T on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.
VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
5 eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane
muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist
võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu
alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib
võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2).
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga
alammäär on 4350 krooni). Samuti on menetluskuludeks süüdistatavate kaitsjatele makstud tasud – L.U kaitsjale 7103.01 krooni ja U.T kaitsjale 2642.61 krooni. KrMS §
175 lg 1 p 3 kohaselt on U.T-ga seotud menetluskuluks veel kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 3560 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus on seisukohal, et osa U.T ja L.U menetluskuludest, s.o kaitsjatasu, ekspertiisitasu ja osa sundrahast tuleb jätta riigi kanda. Tulenevalt nende varalisest
seisundist käib kõigi menetluskulude hüvitamine süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. U.T
on 80% töövõimetu, tema ainsaks sissetulekuks on pension 1500 krooni kuus. L.U on vähese haridusega, mistõttu töö leidmine ja enda elatamine on raske.
Ingeri Tamm Kohtunik