1-08-5132\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-5132 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi Süüdimõistetu Peeter Krüsbani tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Peeter Krüsban (isikukood: 36709074934; elukoht vabanemisel: x) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta vabastamata Peeter Krüsban temale Pärnu Maakohtu 23.05.2006. aasta otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Pärnu Maakohtu 23.05.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-1617 tunnistati P. Krüsban süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistus ühe kolmandikku võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 08.09.2003. a otsusega mõistetud karistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 08.06.2006. aastal.

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.10.2006. a ja lõppeb 17.04.2011. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt ühe kolmandiku karistusajast ära kandnud alates 17.04.2008. a ning KarS § 76 lg 1 p 2 vähemalt pool alates 17.01.2009. a.

2

P. Krüsbani on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:
29.10.1996. a Järva Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 6 aasta pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga;
29.01.2001. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega;
08.09.2003. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ning KrK § 143 lg 2 p 2 järgi 4 aasta 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga. Väärteokorras on P. Krüsbani varem karistatud kolmel korral.

P. Krüsban esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Kriminaalhooldaja ei nõustu P. Krüsbani vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, pidades seda mittesobilikuks mõjutusvahendiks. Samuti leiab kriminaalhooldaja, et elektroonilise valve kohaldamine ei ole võimalik, sest P. Krüsbanil puudub elukoht, kus järelvalvet rakendada.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu P. Krüsban seletas kohtus, et

Prokuröri on seisukohal, et nõuded P. Krüsbani ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve kohaldamisega o täidetud ainult osaliselt.

Kohtuniku seisukoht

P. Krüsban mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on P. Krüsban temale mõistetud karistusajast vähemalt ühe kolmandiku ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul puudub kinnipeetaval elukoht, kus elektroonilist järelvalvet rakendada. P. Krüsban on elektroonilise järelevalve alla vabanedes avaldanud soovi asuda elama Lepiku talu, Ruusa, Räpina vald. Vestluses kinnipeetava ema L. Krüsbaniga avaldas viimane kriminaalhooldajale, et ta ei oska öelda, kas ta elukaaslane on nõus, et P. Krüsban nende juurde elektroonilise valveseadmega elama asub (tlk 32). Seega on kohus seisukohal, et elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused on täitmata.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et P. Krüsbani ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

3

Ingeri Tamm Kohtunik