1-08-3930\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-3930

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 aprill 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-3930 (08230100457) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi B.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 2; KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav B.V

ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 14.01.2008, vahistamine alates 16.01.2008

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 14.10.2002 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 8 kuud;

2. Tallinna Linnakohtu 27.04.2004 otsusega KarS § 200

lg 2 p 7 järgi vangistus 3 aastat;

3. Harju Maakohtu 21.11.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 – 25 lg 2 järgi vangistus 8 kuud;

4. Harju Maakohtu 13.07.2007 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 – 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud;

5. Harju Maakohtu 26.10.2007 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4-25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud. Väärteokorras karistatud 17-l korral Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste

2 RESOLUTSIOON

1. B.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.V-le mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada B.V-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva

tähtajalise vangistuse 6 kuud ärakandmist alates B.V kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 14.01.2008.

4. B.V suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. B.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2145 (kaks tuhat ükssada nelikümmend viis) krooni ja 20 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.V, 1-08-3930, kaitsjatasu“.

6. B.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.V, 1-08- 3930, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Tallinna Kaubamaja AS-i esitatud tsiviilhagi 6999 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses

ning B.V-lt välja mõista Tallinna Kaubamaja ASi kasuks 6999 (kuus tuhat

üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni.

9. Asitõend: CD plaadid Tallinna Kaubamaja AS-i turvakaamerate salvestusega 07.01.2008

ja 12.01.2008 kohta jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

B.V süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud

varguse, võttis 07.01.2008 kella 14.20 paiku Tallinnas aadressil Gonsiori 2 asuva Tallinna

Kaubamaja II korruselt, Meestemaailmast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära nahast meestepintsaku „Pierre Cardin“ väärtusega 6999 krooni.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võttis 14.01.2008 kella 17.00

paiku Tallinnas, Gonsiori 2 asuva Tallinna Kaubamaja II korruselt Meestemaailmast

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära nahast meestepintsaku „Pierre Cardin“ väärtusega 7999 krooni ning üritas poest lahkuda kauba eest maksmata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni.

3

Seega pani B.V toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kohtuistungil süüdistatav B.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

15.01.2008 koostatud kannatanu esindaja TT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 14.01.2008 kella 17.00 paiku üritati Tallinnas, Gonsiori 2 asuva Tallinna Kaubamaja

meesteosakonnast varastada firma „Pierre Cardin“ nahast pintsakut väärtusega 7999

krooni. Varguse toime panna tahtnud meesterahva käitumine jäi silma Tallinna

Kaubamaja valvekeskuses olnud turvatöötajale M A , kes jälgis tema liikumist

turvakaamerate vahendusel. Kui meesterahvas oli kassast ning turvaväravatest möödunud, pidasid turvatöötajad ta kinni ning turvaruumis teostati talle turvakontroll, mille käigus tuvastati, et meesterahva üleriiete all on „Pierre Cardin“ pintsak. Pintsak oli rikkumata. (t/l 3-4)

14.01.2008 koostatud tunnistaja MA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja 14.01.2008 tööl Tallinna Kaubamaja valvekeskuses, kui kella 17.00 paiku

märkas kaamerast meesterahvast meesteosakonnas (tumepruuni tagiga, mütsiga).

Meesterahvas võttis kätte kaks tagi ja liikus proovikabiini, noormees oli seal

maksimum 5 minutit. Kabiinist väljudes oli noormehel käes üks tagi. Proovikabiini

kontrollides teist tagi sealt ei leitud. Tagi alt, mille noormees tagasi viis, leiti tühi

riidepuu. Seejärel möödus noormees kassast ja turvaväravatest ning ta peeti kinni,

toimetati turvaruumi ning läbiotsimise käigus selgus, et noormehel oli seljas oma kampsuni all „Pierre Gardini“ nahkpintsak väärtusega 7999 krooni. (t/l 6)

ülekuulamiseprotokollist 14.01.2008 koostatud kahtlustatava B.V

nähtuvalt süüdistatav tunnistab, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb tehtut. B.V läks 14.01.2008 õhtul üksinda Tallinna Kaubamajja,

et seal ringi vaadata. Käis Kaubamaja II korrusel naisteosakonnas ja

meesteosakonnas. Vaatas meeste osakonnas „Pierre Cardin“ nahast jopesid. Võttis kaks ühesugust jopet ja läks proovikabiini. Ta pani proovikabiinis ühe jope oma jaki alla. Kaasas olnud lõiketangidega lõikas turvaelemendi jope küljes katki, jopet ta ei rikkunud. Jope küljest ta turvaelementi ära ei võtnud, lihtsalt tegi selle katki. B.V

oli vanglas koos kauplusevarastega, nende käest kuulis, et kui lõigata turvaelement läbi, siis sellest piisab, et see häält ei teeks. Jopega kaasas olnud riidepuu

pani teise jopega koos tagasi ostusaali ning jalutas veel natuke poes ringi, seejärel

hakkas poest väljuma, kuid üks turvamees pidas ta kinni. Ta viidi turvaruumi ja ta

andis seal enda seljast selle jope ära, mida ta varastada tahtis. Seejärel kutsuti talle

politsei ja toodi politseiosakonda. See oli esimene kord, kui ta sellist jopet sealt varastada proovis. Jope tahtis varastada selle pärast, et see hiljem kuskil linnas maha müüa ja süüa endale osta. (t/l 9-11)

Tallinna Kaubamaja 15.01.2008 koostatud avalduse kohaselt Tallinna Kaubamaja II korrusel Meestemaailmas tuvastati 08.01.2008 kell 09.00 „Pierre Cardin“ kaubamärgi nahktagi seest tühi riidepuu ja tehti kindlaks, et üks pruun „Pierre Cardin“ nahktagi hinnaga 6999.- krooni on varastatud. Kuna „Pierre Cardin“ nahktagid loetakse üle ja

kontrollitakse igal hommikul, siis pidi vargus toimuma 07.01.2008 päeva jooksul. Videosalvestuste läbi vaatamisel tegi Tallinna Kaubamaja turvateenistus kindlaks, et

07.01.2008 kell 14.16 saabus Tallinna Kaubamaja II korrusele Meestemaailma

4

B.V (heledad teksased, must jope, seljal all Nike märk, tume heledate äärtega talvemüts käes). Kell 14.18 võttis B.V müügisaalist kaks pruuni „Pierre Cardin“ kaubamärgi nahktagi ja sisenes proovikabiini. Proovikabiinis rikkus ta

varastataval tagil turvaelemendid ja pani selle endale selga, tõmmates peale oma kampsuni ja jope. Proovikabiinist väljudes paigutas ta tagasi oma kohale ühe nahktagi,

mille seest leiti hiljem tühi riidepuu ja lahkus seejärel Tallinna Kaubamajast.

Kaubamajast lahkudes on näha, et jope ja keha on proportsioonist väljas, kuna

varastatud nahktagi on isikul seljas. 14.01.2008 kell 17.00 peeti B.V Tallinna Kaubamajas kinni uuelt varguselt, mis toimus täpselt sama skeemi järgi kui 07.01.2008. Isik anti üle politseile. Kaupade inventuuri käigus tuvastati, et kadunud on B.V poolt 07.01.2008 proovikabiini võetud pruuni värvi „Pierre Cardin“

kaubamärgi nahktagi, mille hinnaks on 6999 krooni. Tallinna Kaubamaja AS esitab

kauba vargusega seoses tsiviilhagi summas 6999 krooni (kuus tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni. (t/l 16-17) 15.01.2008 koostatud kannatanu esindaja ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 07.01.2008 kella 14.16-14.20 vahel varastati Tallinnas, Gonsiori 2 asuva Tallinna Kaubamaja

meesteosakonnast firma „Pierre Cardin“ nahast pintsak väärtusega 6999 krooni.

Turvalindi salvestuselt oli näha, et meesterahvas võttis kaks pintsakut, läheb

proovikabiini ning väljub seejärel kabiinist. Kaubamajast lahkudes on meesterahval jope punnis. Ühe tagi pani ta tagasi ostusaali. Seda vargust kohe ei avastatud, sest selle

kaubamärgi tooteid kontrollitakse järgmisel päeval üle. Turvakaamerate salvestuselt on näha, et sama meesterahvas, kes 14.01.2008 tahtis varastada pintsakut ning peeti

kinni, panigi toime 07.01.2008 varguse. AS Tallinna Kaubamaja soovib antud sündmuse kohta esitada tsiviilhagi summas 6999 krooni. (t/l 14-15)

15.01.2008 koostatud CD vaatlusprotokollist nähtuvalt, 07.01.2008 kell 14.17 võttis meesterahvas ühe tumedat värvi, jaki moodi riideeseme kätte, vaatas seda ning pani tagasi. Seejärel kõndis teisele poole stendi ja vaatas rippuvaid riideesemeid. Seejärel võttis meesterahvas riidepuul oleva riideeseme enda kätte ning liikus proovikabiinide suunas, paremas käes on tal tumedat värvi riideese riidepuul. Salvestuselt oli näha, et meesterahva vasakul küljel paistavad tema käes oleval esemel kaks varrukat. Seejärel

tõmbas meesterahvas proovikabiini kardinad ette ning tema tegevust ei olnud enam

näha. Pärast väljus meesterahvas proovikabiinist ning vasakus käes hoidis ta ühte riideeset, mille pani tagasi riietestendile. (t/l 22-27)

ülekuulamiseprotokollist 15.01.2008 koostatud kahtlustatava B.V nähtuvalt kahtlustatav ei tunnista ennast süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ning

selgitab, et 07.01.2008 peale lõunat käis ta üksinda Tallinna Kaubamajas. Meesteosakonnas vaatas teksasid, särke, T-särke ja „Pierre Cardin“ pintsakuid. Võttis

ostusaalist kaasa ühe pintsaku, pruuni värvi, midagi muud ta proovikabiini kaasa ei

võtnud. Proovis pintsakut selga ja kuna tal polnud raha, siis ta pani selle tagasi

ostusaali. Kaubamajast lahkudes ta endale midagi selga ei jätnud ning mitte ühtegi asja endaga kaasa ei võtnud. (t/l 28-29) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 0 krooni. (t/l 47)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava

B.V osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AS Tallinna Kaubamaja

esindaja TT ütlusi, tunnistaja MA ütlusi, CD vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et

süüdistatava B.V süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on

tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kuigi süüdistatav tunnistas kohtueelsel menetlusel vaid 14.01.2008 toime pandud vargust, mille lõpuleviimine tal tema kinnipidamise ja varastatu äravõtmise tõttu ei õnnestunud, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud ka 07.01.2008

varguse toimepanemine AS Tallinna Kaubamajast. Kannatanu esindaja T.T on 07.01.2008

5 tehtud turvakaamera videosalvestusel ära tundnud süüdistatava, kes võttis kaks jopet ja liikus

nendega proovikabiini. Tagasi tuli ta müügisaali vaid ühe jopega ning asetas selle omale

kohale. Samas avastati selle jope seest ka teine tühi riidepuu ja kaubamajast lahkudes oli süüdistataval jope punnis, millest sai järeldada, et süüdistatav on midagi pannud endale selga

oma jope alla. Arvestades taolisi ütlusi, tühja riidepuu avastamist ja täpselt samasugust ja

samast kohast teo toimepanemise viisi, samuti süüdistatava kohtuistungil antud süüd täies

ulatuses tunnistavaid ütlusi, leiab kohus, et süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel süü

eitamine oli tema kaitseversioon, mis aga ei riimu teiste tõenditega. Kohus peab

usaldusväärsemaks T.T ütlusi, kuivõrd need riimuvad turvakaamera videosalvestusega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt 07.01.2008 varguse toimepanemine on tõendamist leidnud.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.V käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.V temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse

toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest viimati Harju Maakohtu 26.10.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud ning mõistetud karistus on süüdistataval ära

kantud. Eelmärgitud karistus ei olnud uute varguste toimepanemise ajaks kustunud.

Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtub, et süüdistatav 07.01.2008 varastas kauplusest kauba hinnaga 6999 krooni ja süüdistataval õnnestus kuritegu lõpule viia ja varastatud asja ei

olnud võimalik enam kauplusele tagastada. Samuti nähtub kriminaalasjas leiduvatest tõenditest, et süüdistatav 14.01.2008 püüdis varastada kauplusest samasugust kaupa hinnaga

7999 krooni. Sel korral jäi vargus katse staadiumi ja süüdistatavalt võeti varastatu ära.

Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võõra

vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on AS Tallinna Kaubamaja esitanud tsiviilhagi 6999 krooni nõudes ning kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju

tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise

varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 6999 krooni nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud

varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Seega on

tema põhiliseks elatusallikaks varavastastest süütegudest saadav tulu. Tema varasem käitumine näitab ilmselgelt seda, et avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek.

Peale selle nähtub kriminaaltoimikust ka asjaolu, et ta ei ole tasunud temale aastate vältel

määratud rahatrahve. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava tahtlus ei olnud enam suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu, samuti ei olnud varastatu

6

maksumus väheväärtusliku vallasasja maksumuse lähedane, vaid oluliselt suurem. Tallinna Kaubamaja ASle tekitas ta varalise kahju summas 6999 krooni. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 2007 aasta detsembri lõpus ja juba 2008 aasta jaanuaris tabati ta uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Taolised asjaolud, so suhteliselt suure varalise kahju tekitamine ja korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemine välistavad kohtu arvates karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse

oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd üks kuritegudest jäi katse staadiumisse ja tekitatud varaline kahju ei olnud oluline. Karistusregistri andmetest nähtuvalt

on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning pärast iga karistust on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat B.V varem kohtu

poolt karistatud kriminaalkorras 5 korda, peale selle on teda karistatud mitmeid kordi

narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Seega ei ole varasemad karistused

sundinud teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. Taolised isikuandmed viitavad

ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta nii aastate jooksul kui ka

vahetult pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik