1-08-2243\6 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-2243

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-2243 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ene Randmäe ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 21. aprill 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi H.H süüdistuses KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. veebruari 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.H Prokurör Maksim Kink Süüdistatav H.H

ik: xxx, elukoht x, ei tööta, varem 6 korda

kohtu poolt karistatud, neist viimati 07.05.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi vangistusega 4 aastat 4 kuud 13 päeva, vabanes

karistuse kandmiselt 06.02.2008, uuesti vahi all 12.02.2008.a Kaitsja

Advokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 14. veebruari 2008.a otsus H.H suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 23. aprillil 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. lühimenetluses süüdi Harju Maakohtu 14. veebruari 2008.a otsusega mõisteti H.H

KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

2(3)

2. mõisteti süüdi selles, et ta 12. veebruaril 2008.a Tallinnas Paldiski mnt Prisma H.H kauplusest püüdis varastada 236 erinevat liiki nuga kokku ligi 10 tuhande krooni väärtuses.

Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni.

3. kohtuotsuse Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav H.H

tühistamist mõistetud karistuse osas, sest peab mõistetud karistust liiga rangeks.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimisi pidades ei selgitanud talle prokurör ja kaitsja, et talle

võidakse lühimenetluses mõista rangem karistus kui oli prokuröri poolt

kokkuleppemenetluses taotletud. Kui ta oleks seda teadnud, siis ta oleks olnud nõus

kokkuleppemenetlusega. Kuna karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, siis oleks kohus

pidanud mõista poole väiksema karistuse, kui seda taotles kokkuleppemenetluses prokurör.

Kohus on mõistnud rangema karistuse, kui taotles prokurör. H.H taotleb enda karistamist 4 kuu vangistusega, so sama karistusega kui taotles kohtuistungil prokurör.

4. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et esimese astme kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära

menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1. KrK § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. H.H karistati 9 kuu vangistusega, so sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Lisaks sellele nõustus kohus tema suhtes lühimenetluse kohaldamisega ja KrMS § 238 alusel vähendas talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Seega mõistis kohus H.H-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

H.H on varem varavastaste kuritegude eest kohtu poolt korduvalt karistatud, kuid

vaatamata sellele jätkab nende toimepanemist. H.H vabanes karistuse kandmiselt 8.

veebruaril 2008.a, kuid juba 12. veebruaril 2008.a, so nelja päeva pärast pani toime

järjekordse varguse. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et H.H-le karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas KarS § 56 sätetega, mistõttu talle mõistetud vangistuseaja lühendamiseks puudub alus.

5.2. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-56. Prokuröri

arvamust see loetelu ei sisalda. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsjate vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium

7. juuni 2001.a kohtuasjas 3-1-1-70-01 (RT III 2001, 23, 252) ja 12. veebruari 2008.a kohtuasjas nr 3-1-1-91-07 RT III 2008, 9, 62). Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellandi

väitega, et kohtus on H.H-le karistust mõistes rikkunud KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet.

5.3. Toimikulehekülgedelt 67 ja 68 nähtub, et prokurör on taotlenud 14. veebruaril 2008.a kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses, kuid süüdistatav H.H ei ole sellega

nõustunud. Seetõttu lahendati kriminaalasi kohtus lühimenetluses. H.H-le lühimenetluses karistust mõistes ei olnud kohus seotud selle karistusega, mida prokurör oleks

3(3)

taotlenud H.H-le kokkuleppemenetluses, sest kokkulepe jäi sõlmimata. Samuti ei ole

asjakohane apellandi väide, et kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad, siis oleks pidanud kohus mõistma poole väiksema karistuse, kui oleks kokkuleppemenetluses taotlenud prokurör.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et

Harju Maakohtu 14. veebruari 2008.a otsus H.H suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ene Randmäe Igor Amann