4-07-5036\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-07-5036

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25 aprillil 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5036

2314,07,023521 Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Valeri Helmar Väärteoasi Andrei Chuprini kaebuses Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi otsuse 28.08.2007.a väärteoasjas 2314,07,023521 tühistamiseks. Otsuse kohaselt Andrei Chuprin 131.07.2007.a kella 00.18 ajal Tallinnas Paldiski mnt. 227 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes., millega rikkus LE § 76 p.1 nõudeid, ja pani toime väärteo Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi.Karistuseks määrati rahatrahv 200 trahviühikut, see on 12 000 krooni ja LS § 7419 lg. 2 alusel liskaristust juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Menetlusalune isik

Andrei Chuprini, isikukood 38701060283 elukoht: xxx töökoht: AS B

Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse kohtuteenistuse konstaabel Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 132 p 3, § 133-135 Kohtunik otsustas:

1. T ü h i s t a d a Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi otsus 28.08.2007.a väärteoasjas 2314,07,023521 Andrei Chuprini karistamises Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, see on 1200 krooni ja LS § 7419 lg.2 alusel liskaristust juhtimisõiguse äravõtmises 6 kuuks ning ja lõpetada menetlus väärteo tunnuste puudumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest / 21.04.2008 otsuse teinud kohtule Sellisel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav Liivalaia Kohtumajas 15 päeva peale teate saabumist.. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonist loobumisel jõustub otsus peale teate esitamise tähtaja möödumist. .

Kaebuse sisu ja tuvastatud faktilised asjaolud Andrei Chuprin on pöördunud kohtusse kaebusega ülalnimetatud otsuse tühistamiseks, sest tema ei ole 31.07.2007.a olnud alkoholijoobes autoroolis. Autot juhtis joobeseisundis Andrei Mosko, kes on tema hea tuttav ning kes seda ise talle hiljem tunnistas, et andis politseiametnikule kinnipidamisel tema isikuandmed. Kohtuistungil jääb kaebuse juurde ja selgitab, et augustikuu lõpul teatas tema tuttav Andrei Mosko, et teda oli juulis joobnuna autoroolis kinni peetud ja ta andis enda andmete alusel tema isikuandmed. Saanud sellest teada, läks ta ise politseisse ja sai kätte väärteootsuse. Selgus, et Mosko kinnipidamisel ei olnud tal ühtegi dokumenti kaasas. Tema ise sel päeval oli Lasnamäel oma tuttava pidustustel. Tol ajal olid tal kehtivad vanad load ja dokumendid. olid temaga kaasas. Väärteootsuse ärakiri on kätte saadud menetleja juurest 13.09.2007.a (lisatud ID kaardi number vastab A. Chuprtini isiku dokumendi numbrile /tl 12/. Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Meelis Orgusaare poolt koostatud väärteoprotokolli nr. AB 934914 31.07.2007.a /tl 8/ kohaselt juhtis Tchuprin Andrei 31.07.2007.a sõiduautot xxx numbrimärgiga xxx (omanik VK) samal päeval kella 00.18 ajal Paldiski mnt. 227 Haabersti ringil alkoholijoobes. Isikuandmed ja juhiloa andmed kontrollitud Kairi andmebaasist. Vastavalt alkoholijoobe tuvastamise protokollile 31.07.2007.a mõõteriista kasutamisega tuvastati kella 00.36 ajal Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Meelis Orgusaare poolt tunnistaja MV juuresolekul Andrei Chuprinil alkoholijoove 0,35 mg/l, millega isik on nõustunud ja loobunud alkoholisisalduse tuvastamisest vereproovis /tl 10/. Kohtuistungil poolte taotlusel ülekuulatud tunnistaja Aleksei Mosko annab ütlusi, et et A. Chupriniga sõbrustab juba 13 aastat, seetõttu teab täpselt A. Chuprini isiku andmeid. Ta ei oma juhilube, kuid omas 2007.a väärteokaristuse juhiloata sõitmise eest. 31.07.2007.a öösel peale eelmisel päeval peetud pulmapidu istus sõbra ema auto rooli. Õismäel peeti ta politsei poolt kinni. Kuna tal juba oli kehtivaid karistusi juhiloata sõitmise eest, siis hakkas kartma ja esitas politseile Andrei Chuprini isikuandmed. Hiljem tunnistas A. Chuprinile üles. Kahetseb oma tegu.

Kohtuväline menetleja taotleb väärteootsuse tühistamist A. Chuprini suhtes, kuna on tuvastatud, et tema ei ole seda süütegu toime pannud ja on kindlaks tehtud, et see isik oli Andrei Mosko.

Kohtuotsuse põhjendus: Kaebus kuulub rahuldamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele A. Chuprini suhtes väärteo tunnuste puudumisel Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja taotleb väärteomenetluse lõpetamist, kuna väärteo on toime pannud teine isik, A. Chuprini käitumises puuduvad väärteo tunnused. Kohtulikul arutelul on Andrei Mosko tunnistanud, et 31.07.2007.a juhtis sõidukit joobeseisundis ja politseile esitles end A. Chuprinina. Seega ei ole A. Chuprin isik, kes pani toime väärteootsus kirjeldatud väärteo. VTMS § 29 lg.1 p. alusel kuulub menetlus lõpetamisele väärteo tunnuste puudumisel. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi otsus 28.08.2007.a väärteoasjas 2314,07,023521 Andrei Chuprini karistamises Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, see on 12000 krooni ja LS § 7419 lg.2 alusel liskaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 6 kuuks kuulub tühistamisele väärteomenetluse lõpetamisega.

Kohtunik

Katrin Puhkason

Riigikohtu kriminaalkolleegium pöörab taas tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-94-02 RT III, 2002, 23, 265). Vaid nii saab tagada asja erapooletu igakülgse ning objektiivse arutamise. Käesolevas asjas on seda põhimõtet ignoreeritud, kuna eeluurimisel on ilma igasuguse sisulise analüüsita ning seega ka motiveerimatult keeldutud M. Andilevko kriminaalvastutusele võtmisest. Kuna seda otsustust ei ole senise menetluse käigus vaidlustatud, puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil protsessuaalne alus selle küsimuse tõstatamiseks. See aga tingib seda tähelepanelikuma suhtumise G. Sitniku süü tuvastamise aluseks olnud õiguslike asjaolude hindamisse. 12. G. Sitniku süü hindamisel KrK § 204 lg-s 1 kirjeldatud ettevaatamatu teo toimepanemisel on võtmeküsimuseks, kas tema tegu on vahetus põhjuslikus seoses tagajärjega ehk teisisõnu, kas teise liiklusõnnetuses osalenud autojuhi õiguskuuleka käitumise puhul oleks tagajärg olnud ärahoitav. Kriminaalasja materjalides leidub selle kohta üksainus tõend - ekspertiisiakt nr. LL-186-02/2159 9. juulist 2002. a., mille arvamuse p 9 kohaselt "æ võis kaubiku juhil olla võimalus ühtlustada oma sõiduki kiirus enne kontakti talle ettepööranud sõiduautoga Ford Mondeo ja seda juhul, kui ta oleks liikunud lubatud sõidukiirusega." Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et see arvamus pole absoluutse vaid tõenäosusliku iseloomuga ega ole kontrollitav muude tõenditega. Sellest õigest eeldusest on aga tehtud ebaõige järeldus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et isegi selline, tõenäosuslik arvamus, on G. Sitniku süü tuvastamisel tähtis. Ringkonnakohus on tuvastanud, et on olemas tõenäosus, et M. Andilevko õiguskuuleka käitumise puhul oleks liiklusõnnetuse tagajärg olnud välditav. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et seda tõenäosust ei ole võimalik teiste tõenditega kontrollida. Seega on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kontekstis on aga seda kahtlust käsitletud asjaoluna, mis ei välista G. Sitniku kriminaalvastutust. Nagu juba eelpool nimetatud, pole protsessuaalsetel põhjustel võimalik kassatsioonimenetluses pöörduda tagasi mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi süü komplekssele käsitlusele. Eeltoodu alusel ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja 2 ning § 65 lg-st 3 tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning mõista G. Sitnik õigeks. Esmalt peatub kriminaalkolleegium kohtuvälise menetleja väitel, nagu tuleks tõendina käsitleda ekspertiisiakti tervikuna, mitte üksnes selle lõpposas sisalduvat eksperdiarvamust. Ekspertiis teostatakse olukorras, kus on tarvis selgitada mingit mitteõiguslikku eriteadmist nõudvat asjaolu. Ekspertiisi läbiviimiseks teeb menetleja määruse (KrMS § 105 lg 1), milles muuhulgas märgitakse ekspertiisi teostamiseks vajalikud lähteandmed ja eksperdile esitatavad küsimused (KrMS § 106). Ekspert koostab peale eksperdiuuringu läbiviimist ekspertiisiakti, milles kirjeldab teostatud uuringuid ja nende tulemuste hindamise aluseid, esitab oma põhjendused ja uuringutele tugineva eksperdiarvamuse (KrMS § 107). Vastuseks eksperdile esitatud küsimustele on just eksperdiarvamus. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel. Üldjuhul on akt aga dokumendiks, millest nähtub üksnes tõendina kasutatava eksperdiarvamuse kujunemine ja põhjendused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-142-05, p 10, RT III 2006, 8, 70). Ekspertiisiakti tervikuna on võimalik tõendina käsitada üksnes selles mõttes, et põhiosas sisalduvad põhjendused ja uuringud selgitavad eksperdiarvamuse kujunemist. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka eksperdi ülekuulamisel on võimalik saada selgitusi ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Süüteoasja menetleja ei või tuletada ekspertiisiakti põhiosast ega eksperdi ülekuulamisel

antud selgitustest vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimäärusega eksperdile esitatud ei ole. Kui ekspertiisiakti uurimisel või eksperdi ülekuulamisel tekib vajadus leida vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimääruses ei sisaldu, tuleb need esitada eksperdile määrusega KrMS §-s 106 sätestatud korras ja nendele on eksperdil võimalik vastata üksnes KrMS § 107 korras ekspertiisiakti koostamisega. 8. Kassatsioonis on viidatud väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes, s.t et kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Samas ei nähtu kassatsioonist, milles kohtuotsuse lõpp- ja põhiosa vastuolud seisnevad. Teistele VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulistele rikkumistele ei ole kassatsioonis viidatud. Kohtuvälise menetleja esindaja on kassatsioonis esitanud oma arusaamise väärteoasja aluseks olevatest sündmustest. Seejuures on kassatsiooni esitaja tuginenud faktilistele asjaoludele, mida maakohus ei ole tuvastanud. Uute faktiliste asjaolude tuvastamine ei kuulu kassatsiooniastme kohtu pädevusse. Materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ei ole kassatsioonis viidatud. Kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ja nende pinnalt tehtud järeldustega mittenõustumine ei ole VTMS § 157 kohaselt kassatsiooni aluseks, kui ei esine materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsuse lõpp- ja põhiosa vahel vastuolusid ei esine. Samuti ei ole maakohus muul viisil rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohtuotsus on küllaldaselt motiveeritud ja tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt on kohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. 9. Seoses kassaatori tõstatatud küsimusega segasüüst viitab kriminaalkolleegium varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang, sest vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ning objektiivse arutamise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-03, RT III 2003, 6, 62). Seega oleks ootuspärane, et liiklusõnnetuse puhul arutatakse kõigi võimalike liikluseeskirja rikkujate käitumist ühe väärteoasja raames, mitte iga liiklusõnnetuses osalenud isiku suhtes eraldi. Seda põhjusel, et sellistel juhtudel on kõigi menetlusaluste isikute toime pandud õigusrikkumiste asjaolud omavahel olemuslikult seotud ja neile antavad õiguslikud hinnangud üksteisest sõltuvad, mistõttu nende asjade eraldi menetlemisel võivad kergesti tekkida vastuolud. 10. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 2. veebruari 2006. a otsuse muutmata ja kohtuvälise menetleja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi