4-07-6171\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2008. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-07-6171 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Kadri Vender väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Kadri Vender Vaidlustatud lahend GoBus AS-i otsus väärteoasjas nr Y0005109 Menetlusalune isik Kadri Vender (isikukood: 49011252736; elukoht: X X-X, X) Kohtuväline menetleja GoBus AS-i bussikontrolör Renda Randoja Menetlustoiming Kadri Vender esitatud kaebuse kirjalikus menetluses lahendamine

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, kohus määras:

Tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr Y0005109 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Menetluse käik ja asjaolud 16.10.2007. a koostas AS-i GoBus bussikontrolör K. Venderi suhtes väärteoprotokolli ja tegi otsuse, mille kohaselt karistati viimast 3 trahviühikuga, s.o 180 krooniga. 30.10.2007 saabus Tartu Maakohtusse menetlusaluse isiku ema A. Venderi kaebus eelnimetatud otsuse peale, milles

2 palutakse mõsitetud rahatrahvi vähendada või tühistada. Kaebuse kohaselt mõisteti K. Venderile rahatrahv, sest ta oli ekslikult õpilaspileti juurde lisanud kehtetu 30 päeva pileti, kuigi tegelikkuses oli tal kehtiv pilet olemas. K. Vender ei vaielnud kontrolörile vastu, sest oli juba õhtu ning pikk koolipäev ja treening seljataga.

14.01.2008. a esitas kohtuväline menetleja esindaja kohtule oma seisukohad A. Venderi kaebuse suhtes, paludes jätta A. Venderi esitatud kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht VTMS § 114 lg 1 p 2 annab menetlusosalisele õiguse esitada kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse. VTMS § 16 lg 1 järgi on menetlusosaliseks menetlusalune isik ja tema kaitsja. Toimikumaterjalidest nähtuvalt esitas GoBus AS-i otsuse peale kaebuse K. Venderi ema A. Vender. Kuigi väärteomenetluse otsuses oli märgitud, et kaebuse esitamise õigus on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal, on mõistetav, et K. Vender pidas tema seaduslikuks esindajaks olevat A. Venderit ka tema kaitsjaks kohtumenetluses. Seega käsitleb kohus A. Venderi esitatud kaebust kui K. Venderi oma.

Kaebusega soovitakse määratud rahatrahvi vähendada või tühistada. Kuna tegemist on alternatiivnõudega, siis lähtub kohus viimasest, s.o tühistamise nõudest.

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega peab kohus asja arutades lähtuma väärteoprotokollis kajastatud andmetest. VTMS § 69 lg 2 p 1 järgi tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Eelnimetatud säte võib oma sõnastuselt olla eksitav, kuid Riigikohus on väga mitmel korral seletanud, kuidas seda mõista tuleks. Nimelt tuleb väärteo lühikese kirjelduse all mõista seda, et väärteoprotokollist peavad nähtuma andmed selle kohta, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Käesolevas väärteoprotokollis on teo kirjeldusena üksnes märgitud „aegunud 30päevapilet (25.08.07)“. Eeltoodud väärteo kirjelduse põhjal ei ole aga võimalik anda hinnangut, kas K. Vender on toime pannud väärteo.

VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik on andnud järmisi ütlusi: „vale kuu kuukaart“. Viimast saab käsitleda kui menetlusaluse isiku vastulausena, mida kohtuväline menetleja oleks pidanud oma otuses põhjendama. Nimelt ei ole võimalik väärteoprotokollis kajastuvate andmete pinnalt teada saada, kas, vaatamata asjaolule, et K. Vender esitas kontrolörile vale kuu kuukaardi, oli tal ka kehtiv sõiduõigust tõendav dokument kaasas või mitte. Ei ole välistatud, et ta ekslikult esitas vale kuukaardi. Seega oleks piisanud vastulause ümberlükkamiseks märkida, et kontrolli teostamise hetkel peab olema isikul kaasas ja ette näidata sõiduõigust tõendav dokument.

Kuna väärteoprotokollis sisalduv väärteo kirjeldus on puudulik, s.t ei ole võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud, ja neid puudusi ei ole võimalik enam kõrvaldada, siis lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Rutt Teeveer Kohtunik