1-08-442\9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-442

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2008.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-442 (07237600909)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Britt Pallo

Kriminaalasi V.A

ja K.L-i

süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 16.04.2008.a.

Prokurör Eneli Pau

Süüdistatav 1. A n t s – K r i s t j a n V.A - isikukood

XXX, Eesti kodanik, algharidusega, elukoht:

XXX; õpib Kose Gümnaasiumis 9.klassis; varem

kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

vandeadvokaat Juho Aule

isikukoodXXX 2. K.L - Eesti kodanik, algharidusega , õpib Kose Gümnaasiumis 9. klassis; elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

vandeadvokaat Märt Leedu

RESOLUTSIOON

2

1. A n t s – K r i s t j a n V.A KarS § 121

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 18-kuulise alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.A katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud . KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata V.A-le kriminaalhooldaja.

2. K.L KarS § 121 6 Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.L alusel määrata, et

18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded ja § 75 lg 2 p 8 alusel nimetatud kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Tõkend –

elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata K.L-ile kriminaalhooldaja.

3. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777, ära näidata kriminaalasja nr.“1-08-442“ ja süüdimõistetu nimi) –

3.1. V.A-lt - 800 (

ekspertiisitasust kaheksasada) krooni määratud kaitsjale makstud tasu (kolm tuhat kuussada kolmteist) krooni ja sundraha (kuus 3 613

6 525 tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema vanematelt: isalt A S’lt ja emalt M S’lt (vanemate elukoht: XXX);

3.2. K.L-ilt - 1 040 ekspertiisitasust (üks tuhat nelikümmend) krooni),

määratud kaitsjale makstuid tasu

(kolm tuhat seitsesada kuuskümmend üks 3 761,80 kr krooni ja 80 senti) ja sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. 6 525

Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema emalt A M’ult (elukoht: XXX)

Arvestades süüdimõistetute perekondade majanduslikku olukorda , kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. pärast kohtuotsuse jõustumist 8 kuu jooksul võrdsetes osades.

3

4. Asitõend: CD plaat videosalvestusega - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

K.L süüdistatakse selles, et ta 24.09.2007.a. kella 13.30 ajal Harjumaal Kose

Gümnsaasiumis lõi ühel korral rusikaga näkku Kn T’le ning põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Samuti tema 25.09.2007.a. kella 15.00 – 16.00 vahel Harjumaal Kose alevikus Pikal tänaval jõe lähedal asuva ausamba juures läks uuesti kallale K T’le, hoidis teda ühe käega juustest

kinni ning lõi mitu korda kannatanut põlvega ja rusikaga vastu pead. Seejärel paljastas

kannatanu selja ja lõi kolm korda küünarnukiga vastu selga, seejärel veel rusikaga näkku, jalaga kõhtu ning jätkas rusikaga näkku löömist. Kahel korral kõrvetas ta sigaretiotsaga K. T kätt. Seejärel lõi kannatanut rusikaga 2-3 korda vastu nägu ja õlga ning ühel korral jalaga vastu kätt V.A K.L lõi kannatanut veel ühe korra rusikaga näkku. 3-minutilise peksmisega põhjustas K.L kannatanule valu ja ohtralt kehavigastusi Nende tegudega pani K.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese peksmisega põhjustas ta valu ja tervisekahjustusi.

V.A süüdistatakse selles, et ta 25.09.2007.a. kella 15-16.00 vahel Kose alevikus Pikal tänaval pärast seda, kui K.L oli kolme minuti jooksul valimatult peksnud K T kehasse ja pähe, lõi ta samuti K. T’le kahel-kolmel korral vastu nägu, ühel korral

rusikaga vastu õlga ja ühel korral parema jalaga vastu kätt, põhjustades oma tegevusega kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani V.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese peksmisega põhjustas ta valu ja tervisekahjustusi.

Süüdistatavad tunnistasid end kohtuistungil süüdi ja kahetsesid toimepandut; nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Nende kaitsjad pidasid süüdistusi põhjendatuks ja leidsid, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et V. K.L-i ja V.A süü neile inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud

järgmiste tõenditega: - kannatanu K T ütlustega kohtueelses menetluses ( tl. 2 – 3) selle kohta 24.09.07.a. koolimaja

koridoris ründas teda K.L ja lõi teda rusikaga näkku; teised löögid suutis ta blokeerida. O V filmis seda sündmust oma õe telefoniga. Mõni päev varem oli üks klassivend K. T’le öelnud, et „Kiku“ tahab kakelda.

4 25.09.07.a. kutsuti ta jõe äärde Pikal tänaval. Sõnagi lausumata hakkas K.Leda seal

peksma rusikatega, küünarnukiga selga. Kui ta oli peksmise lõpetanud, võttis sigareti ja põletas sellega K. T kätt. Siis tuli juurde V.A ja lõi mitu korda rusikaga

näkku. Sündmust filmis telefoniga A L. Kuna huulest jooksis verd, läks K. T end gümnaasiumisse pesema, ta ei olnud võimeline minema muusikatundi.

- Kose Perearstikeskuse tõendi kohaselt tuvastati arstlikul läbivaatusel K. T’l verevalumid, samuti haav huulel (tl.4);

- kohtuarst-eksperdi A. Adamsi arvamuse kohaselt võisid K. T’l diagnoositud vigastused : põrutushaavad ülaja alahuulel, nahaalused verevalumid otsmikul, vasakul oimu piirkonnas,

vasaku silma laugudel, ülahuulel, lõuatsil ja kaela tagapinnal, haavad paremal labakäel ja nahakriimustused parema õlaliigese tagapinnal - olla tekitatud löökidest rusikaga, kängitsetud jalaga või mõne muu tömbi esemega ja selle tagajärjel paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Paremal labakäel olevad haavad võisid olla tekitatud termilise põletuse tagajärjel, võimalik, et sigareti hõõguva otsaga (tl.54 – 56); -tunnistaja J S ütlustest nähtub, et 25.09.07.a. oli K T’l vasak silm ja põsk paistes, alahuul katki (tl. 8 - 9);

-tunnistaja A L ütluste kohaselt nagi ta 25.09.07.a. Kosel ausamba juures, et K.L

peksis K jalgadega ja kätega näkku ja kehasse, seda sündmust salvestas ta osaliselt oma telefoniga (tl.10 - 11); -tunnistaja R A ütluste kohaselt lõi K.L K. T 5-6 korda rusikaga; järgmisel päeval

Kosel ausamba juures hakkas K.L T peksma näkku ja kehasse nii rusikate kui

jalgadega, peksmine jätkus ka siis kui K. T oli maas. Kannatanut lõi ka V.A . Tunnistaja arvates tahtis K.L teiste ees näidata kui kõva mees ta on (tl.12 – 13); -tunnistaja S L ütluste kohaselt on ta K. T peksmist kahel erineval korral näinud video pealt (tl. 14 – 15);

- tunnistaja O V ütluste kohaselt nägi ta 24.09.2007.a., et K.L lõi K. T koolimajas paaril korral rusikaga näkku (tl. 16-17); -tunnistaja S T ütluste kohaselt nägi ta 25.09.07.a. Kosel ausamba juures, et K.L peksis K jalgadega ja kätega vastu pead ja kehasse; seda nähes hakkas tal paha ja ta läks minema (tl.18-19); -tunnistaja J K ütluste kohaselt läks ta K.L-i ja V.A kutsel vaatama, kuidas na K. T’le peksa annavad Peksmist alustas K.L, lõi käte ja jalgadega pähe ja kehasse umbes 5

minutit. K vastu ei hakanud, üksnes kaitses ennast. V.A võttis K. T’l juustest kinni ja lõi teda 2-3 korda rusikaga näkku. Kui K. T oli püsti tõusnud, lõi K.L teda veel kord jalaga näkku (tl.20 – 21);

-tunnistaja A Al ütluste kohaselt nägi ta 25.09.07.a. ausamba juures seda, kuidas V.A peksis K. T rusikaga vastu pead ja lõi ühel korral jalaga.; -asitõendina on asja juurde võetud CD-le kantud videolindistus (kestus 3.12 minutit), millel nähtavad peksmise kaadrid on liidetud asitõendi vaatlusprotokollile (tl. 26 – 28); -kahtlustatava V.A ütluste kohaselt peksis ta kannatanut sellepärast, et viimane on teda solvanud. Ausamba juurde kutsuti K. T selleks, et pärida, miks ta on K.L-i peale kaebamas käinud. Tunnistab, et lõi K. T rusikaga ja jalaga. Ning kahetseb oma tegevust (tl.30- 31);

-kahtlustatava K.L-i ütluste kohaselt ei löönud ta K. T 24.09.07, kuid järgmisel

päeval toimunut ta kahetseb, kinnitab, et lõi kannatanut ca 10-11 korda rusikaga näkku ja

ähvardas teda põleva sigaretiga, mis vehkimise tõttu puudutas ta kätt. Peksnud olevat ta kannatanut seetõttu, et K. T valetas õpetajale ja on kiusanud endast nooremaid. (tl.39 -40).

5

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K.L-i ja V.A süü on

tõendamist leidnud, nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada järgi. KarS § 121 Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas pole tuvastatud.

Tsiviilhagi süüdlaste vastu kannatanu esitanud ei ole.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus K.L-i ja V.A süüst. Peksmise

initsiaator nende ühises episoodis oli kahtlemata K.L ja tema osa kannatanu väärkohtlemises oli kahtlematult olulisem kui V.A. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus nende süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid ning leiab, et alaealisi,

kellel puudub iseseisev sissetulek, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Neile

vangistust mõistes on otstarbekohane kohaldada aga KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi ning 18-kuulise katseaja kestel allutada süüdistatavad kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Arvestades koolivägivalla aktuaalsust, konkreetses teos süüdistatavate jõhkrust ja teatud

määral demonstratiivset käitumist, ei pea kohus võimalikuks nende karistusest vabastamist või menetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise motiivil

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära .

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313.

Kohtunik