1-07-13398\11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprillil 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-13398 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

Kriminaalasi

A.N-i süüdistus KarS 209 lg 1 ja § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör

Kristiina Laas

Kannatanu esindaja

OÜ E. , esindaja Henn Koduvere

Süüdistatav

A.N

Elukoht: XXXXXXXX XXX XX-X, isikukood: XXX,

kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 16.03.2001.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 2300 krooni; 2) 28.12.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KarS 424 järgi 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 3) 15.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS §-de 184 lg 2 p 1,2; 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastat 2 kuud ja 14 päeva tingimisi 2-aastase katseajaga. Väärtegude eest karistatud 13-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Alar Salu

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3 ja lg 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.N KarS 209 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada A.N KarS § 209 lg 1 järgi 6 (kuus) kuu pikkuse vangistusega.

Süüdi tunnistada A.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada A.N KarS § 424 järgi 4 (neli) kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada KarS § 424 järgi mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tallinna Linnakohtu 15.09.2005. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 2 kuu ja 14 päeva

vangistuse võrra ja mõista A.N-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista A.N-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 14

(neliteist) päeva vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks KarS § 209 lg 1 järgi mõistetud 6-kuulise vangistuse.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.05-02.06.2004, so 3 päeva, A.N-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust.

Kohtuotsus A.N-ile mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. A.N-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

A.N-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast karistuse kandmisele asumist.

Asitõendid –E. OÜ kampaania võltsitud kütusekupongid 1329 tükki hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tsiviilhagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista A.N-ilt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 122 413.20

(ükssada kakskümmend kaks tuhat nelisada kolmteist tuhat krooni 20 senti) krooni OÜ E. kasuks.

Jätta KarS § 831

lg 3 alusel tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil konfiskeerimata kuriteo läbi saadud raha 77 820 (seitsekümmend seitse tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisitasu 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 26.30 (kakskümmend kuus krooni 30 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

3

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsioonkaebuse.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu

nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 21. aprillil 2008. a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu

A.N süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil müüs Tartu linnas

ja Viljandi maakonnas ajavahemikul märts kuni aprill 2004. a võltsitud E. OÜ kampaania

kütusekuponge 50-70 krooni tk, millised kupongid andsid õiguse saada Statoili tanklatest

tasuta kütust, väites kupongide ostjatele, et on nimetatud kütusekupongid saanud OÜ-st E. , saades seeläbi varalist kasu vähemalt 77 820 krooni alljärgnevalt: müüs K.T. kütusekuponge 20 tükki, 60 krooni tükk, saades K.T. ilt 1 200 krooni; müüs A.A. vähemalt 30 kütusekupongi, 60 krooni tükk, saades A.A. ilt 1 800 krooni; müüs M.S. vähemalt 2 korral, kokku 20 kütusekupongi, 60 kr tükk, saades M.S. 1 200 krooni: müüs T.P. kütusekuponge 10 tükki, 70 krooni tükk, saades T.P. 700 krooni; müüs R.L. 2 korral, kokku 40 kupongi, 60 krooni tükk, millest R.L. müüs A.N-ile tagasi 20 kupongi, kuna neid ei saanud realiseerida, saades seega R.L. lt 1 200 krooni;

müüs R.V. Viljandimaal, Mõisakülas 5 kütusekupongi, 50 kr tükk, saades R.V. ilt vähemalt 250 krooni. Ostetud kupongidest jäi R.V. il realiseerimata 1 kupong; müüs R.R. 30 kütusekupongi, 60 krooni tükk, millest R.R. realiseeris 7 kupongi ja ülejäänud müüs A.N-ile tagasi, kuna tekkis kahtlus, et kupongid on võltsitud, saades seega R.R. ilt 420 krooni; müüs R.B. vähemalt 1 000 kütusekupongi 60 krooni tükk, saades R. B 60 000 krooni;

müüs S.B. ajavahemikul 13.04–25.04.2004. a kokku 300 kütusekupongi, 65 krooni tükk, millest 130 tükki müüs S.B. A.N-ile tagasi hinnaga 6 500 krooni, kuna ilmnes, et tegemist on võltsitud kupongidega. Seega sai A.N S. B 170 kupongi eest 11 050 krooni. 52 võltsitud kupongi võttis politsei S. B ära võetusega.

A.N, K.T. , A.A. , M.S. , T.P. , R.L. , R.V. , R.R. , R. B, S.B. ja eeluurimisel tuvastamata isikud, kes ostsid kuponge omakorda R. B ja S. B esitasid võltsitud kupongid erinevate Statoili

tanklate müüjatele, tekitades tanklatöötajates pettekujutluse, et tegemist on originaalkupongidega, mille alusel on AS Statoil õigustatud väljastama kütust.

4

A.N-i enda poolt realiseeriti vähemalt 10 kütusekupongi ja tema poolt erinevatele isikutele müüdud võltsitud kütusekuponge realiseeriti ostjate poolt vähemalt 1 229 tükki. Seega kokku 1 239 kütusekupongi, mille eest A.N ja kupongide ostjad kokku tankisid Statoili tanklates vähemalt 12 390 liitrit erinevat kütust ning mille tulemusena sai OÜ E. varalist kahju 122 413,20 krooni (1 liitri kütuse hinnaks kujunes 9.88 kr/l).

Seega pani A.N toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu

saamise pettuse teel. A.N süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on 28.12.2004. a Tartu Maakohtu

kohtuotsusega nr 1-908/04 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ning

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 3 kuuks, olles alkoholijoobes juhtis 26.05.2007. a kella 20.35 ajal Järvamaal Anna külas Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee 78. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX ja

25.06.2007. a kella 15.40 ajal Tartu linnas Riia tänaval mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX.

Seega pani A.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

1. Süüdistus KarS § 424 järgi

KarS § 424 sätestab kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on sellise teo eest karistatud.

A.N-i omaksvõtvate ütlustega (II kd tlk 130) ning joobeseisundi tuvastamise

protokollidega (II kd tlk 3 ja 45) loeb kohus tõendatuks, et 26.05.2007. a kella 20.35 ajal Järvamaal Anna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 78. kilomeetril ja 25.06.2007. a kella

15.40 ajal Tartu linnas Riia tänaval juhtis A.N mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX.

A.U. (II kd tlk 25-26), H.T. (II kd tlk 27-28) ja I.O (II kd tlk 30-32) tunnistajatena antud

ütlused, A.N-i kohtus antud ütlused ning nendega kokkulangev joobeseisundi

tuvastamise protokoll, kogumis tõendavad, et 26.05.2007. a kella 20.35 ajal Järvamaal Anna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 78. kilomeetril mootorsõiduki roolis politseiniku poolt

kinni peetud A.N-i väljahingatavas õhus sisaldus alkoholi 1,14 milligrammi. Alkoholi

sisaldus väljahingatavas õhus tehti indikaatorvahendi abil politseiametniku poolt sündmuskohal kindlaks. A.N nõustus tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest.

Tunnistaja P.K. (II kd tlk 49-50) ja süüdistatava A.N-i kohtus antud ütlused ning nendega

kokkulangev joobeseisundi tuvastamise protokoll, kogumis tõendavad, et 25.06.2007. a kella

15.40 ajal Tartu linnas Riia tänaval mootorsõiduki roolis politseiniku poolt kinni peetud A.N-i

väljahingatavas õhus sisaldus alkoholi 0,39 milligrammi. Alkoholi sisaldus

väljahingatavas õhus tehti indikaatorvahendi abil politseiametniku poolt sündmuskohal kindlaks. A.N nõustus tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest.

5

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 3 teise lause kohaselt on joobeseisund alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Lähtudes

eelpool tõendamist leidnud asjaoludest ning tuginedes viidatud LS § 20 lg-tele 3 ja 4, leiab

kohus, et 26.05.2007. a kella 20.35 ajal Järvamaal Anna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 78. kilomeetril ja 25.06.2007. a kella 15.40 ajal Tartu linnas Riia tänaval juhtis A.N mootorsõidukit Opel Vectra, olles alkoholijoobes.

Tartu Maakohtu 28.12.2004. a kriminaalasjas nr 1-908-2004 tehtud otsus tõendab, et A.N on kohtuotsusega tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning et

teda on karistatud 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga ning

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 13.02.2005. a.

Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 31

lg 1 kohaselt lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS

§-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri väljavõte (II kd tlk 80-83) tõendab, et

26.05.2007. a ja 25.06.2007, s.o tegude toimepanemise ajal olid karistusregistrisse kantud

karistusandmed selle kohta, et A.N on Tartu Maakohtu 28.12.2004. a otsusega

karistatud KarS § 424 järgi. Kuna kõnealuse teo toimepanemise ajal oli A.N olemas kehtiv karistus KarS § 424 järgi, vastab ta KarS §-s 424 toodud erisubjekti tunnustele.

Seega on leidnud tõendamist, et A.N, keda on 28.12.2004. a Tartu Maakohtu otsusega

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 26.05.2007. a ja 25.06.2007. a alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Opel Vectra, millega täitis KarS § 424 objektiivse koosseisu.

KarS § 424 sätestatud süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas, kusjuures kuriteo omistamiseks A.N-ile piisab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamisest. Seega tuleb

tuvastada, et A.N pidas võimalikuks koosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda (KarS § 16 lg 4). Süüdistatav oli teadlik tema suhtes 28.12.2004. a tehtud Tartu Maakohtu

süüdimõistvast otsusest, mistõttu ta pidi mootorsõidukit juhtima asudes teadma, et tal on

olemas kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. A.N-i ütluste kohaselt oli ta ööl enne rooli istumist joonud õlut ja viina, ta pidi arvestama sellega, et võib olla

alkoholijoobes. Kui ta sellele vaatamata otsustas siiski autorooli asuda, siis pidi ta vähemalt möönma, et paneb toime alkoholijoobes juhtimise. Samas ei võtnud A.N enne autorooli istumist midagi ette, kontrollimaks oma joovet. Seega pani ta oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

2. Süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi

KarS § 209 lg 1 kohaselt on kelmus varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivne koosseis sisaldab endas järgmisi elemente: petmine, kannatanu poolne varakäsutus, varaline kahju kannatanul ja varaline kasu

6 süüdlasel. Petmine on teise isiku eksitusse viimine tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega. Petmine võib toimuda muuhulgas ka tegevusega, s.o isik esitab tõele mittevastava asjaolu.

Kohus leiab, et A.N on kelmuse pannud toime nii täideviijana (episoodides, kus ta ise

realiseeris kütusekupongid) kui vahendliku täideviijana (kasutades ära temalt kütusekuponge

ostnud isikuid). Kõigepealt käsitleb kohus A.N-i süüdistust KarS § 209 lg 1 järgi täideviijana ja seejärel vahendliku täideviijana.

Võetuse protokollidega (I kd tlk 8-18 ja 20-67, 112), eksperdiarvamuse (I kd tlk 71-77) ja tunnistajate – A.M. (I kd tl 101-102), S. B (I kd tl 106-108), R.L. (I kd tl 123-124) ja R.R. i (I kd tl 129-130) – ütlustega on tõendatud, et A.N-ilt saadud kütusekupongid olid võltsitud. Süüdistuse kohaselt realiseeris A.N ka ise kütusekuponge, mida viimane kinnitas kohtus

antud ütluste käigus (I kd tlk 125). Seda tehes väitis A.N müügiteenindajatele, et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu oli ta tegevus pettuslik.

Petmise tulemusena peab isik olema sattunud eksimusse, s.o petetul peab tekkima ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. A.N-i poolt võltsitud kütusekupongide esitamisega lõi

ta müügiteenindajas ettekujutuse, et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu sattusid viimased eksimusse.

Kelmuse koosseisu omistamiseks süüdlasele tuleb tuvastada petetu poolne varakäsutus, mis peab olema petmisega põhjuslikus seoses, s.o eksimuse tagajärjel asub petetu vara käsutama. Petetu peab olema küll varakäsutajaks, kuid ei pea olema kannatanuks. Olukorda, kus petetu ja

kannatanu ei lange kokku ühes isikus, nimetatakse kolmnurkkelmuseks. Samas peavad need isikud (petetu ja kannatanu) olema omavahel teatud viisil seotud, mis võib väljenduda näiteks selles, et petetu toimis kannatanuga kokku lepitud juhiste järgi. Eelnevalt leidis tuvastamist, et võltsitud kütusekupongide esitamisega sattusid AS Eesti Statoil müügiteenindajad eksimusse,

mis omakorda tingis nendepoolse varakäsutuse, milleks oli tangitud kütuse eest raha

mitteküsimine. Kahjukannatajaks ei olnud mitte AS Eesti Statoil, vaid OÜ E. , sest tasuta kütust väljastati kütusekupongide alusel viimase poolt korraldatud kampaania raames. Sellise kampaania toimumine on tõendatud nii OÜ E. kaupluse juhataja tunnistajana (I kd tlk 101-103)

antud ütlustega kui ka teiste kuponge ostnud tunnistajate ning A.N-i enda antud

ütlustega, samuti OÜ E. esitatud kahjunõudega (I kd tlk 81). Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et AS Eesti Statoil ja OÜ E. olid omavahel seotud, s.o lepingulistes suhetes, ning AS Eesti Statoil müügiteenindajate varakäsutus jäi kannatanuga kokkulepitud raamidesse.

Objektiivse koosseisu saab lugeda A.N-i poolt täidetuks, kui on tuvastatud varakäsutuse

tulemusena varaline kasu A.N ja varaline kahju OÜ-l E. . Varaline kasu ja kahju

peavad olema omavahel seotud, mis tähendab, et esimene peab olema saadud teise arvelt.

Samas ei pea kasu ja kahju olema alati võrdsed. Süüdistuse kohaselt realiseeris A.N vähemalt 10 kütusekupongi ise, mida tõendab asjaolu, et A.N sellele vastu ei vaielnud, kinnitades, et kasutas osasid kütusekuponge ka ise (II kd tlk 125). Võltsitud kupongide alusel väljastatud kütuse liitri hinnaks oli 9,88 krooni, mida kinnitab OÜ E. vastus järelepärimisele (I kd tlk 100). Seega sai A.N varalist kasu 988 (100 * 9,88) krooni. Kuna aga OÜ-l E. tuli

AS-le Eesti Statoil hüvitada kupongide alusel väljastatud kütuse maksumus, kandis OÜ E. kahju samas ulatuses, s.o 988 krooni.

Seega on leidnud kohtus tõendamist, et A.N realiseeris kelmuse koosseisu objektiivse külje.

7 Järgnevalt kontrollib kohus, kas A.N-i poolt on täidetud ka kelmuse objektiivne koosseis vahendliku täideviijana.

Esmalt tuleb selleks kindlaks teha, kas vahendid panid toime kelmuse. Süüdistuse kohaselt esitasid K.T. , A.A. , M.S. , T.P. , R.L. , R.V. , R.R. , R.B. ja S.B. võltsituid kütusekuponge AS

Eesti Statoil müügiteenindajatele, mis on leidnud kinnitust nende endi, tunnistaja A.M. ja süüdistatava A.N-i ütlustega. Seda tehes väitsid eelnimetatud isikud müügiteenindajatele,

et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu oli nende tegevus pettuslik. Viimane omakorda tekitas müügiteenindajates ettekujutuse, et tegemist on ehtsate kupongidega, viies nad sellega

eksitusse. Müügiteenindajate eksitus oli aluseks nendepoolsele varakäsutusele. Ka siin oli

tegemist nn kolmnurkkelmuse olukorraga, mida kohus juba analüüsis ja luges tõendatuks eespool.

A.N ei vaidlustanud kohtus asjaolu, et ta müüs OÜ E. kampaania kuponge kolmandatele

isikutele. Asjaolu, et edasimüüjaks oli just A.N , tõendavad lisaks süüdistatava enda ütlustele veel fotode järgi isiku äratundmiseks esitamise protokollid. Tunnistajad T.P. (I kd tl 121-122), R.L. (I kd tl 125-126) ja S.B. on A.N ära tundnud Aivo nimelise isiku, kes müüs neile kütuskuponge.

Objektiivse koosseisu saab lugeda vahendite poolt täidetuks, kui on leidnud tuvastamist

varakäsutuse tulemusena neile varalise kasu saamine ja varalise kahju tekkimine OÜ-l E. . Vahendite - tunnistajate S. B, K.T. (I kd tl 113-114), M.S. (I kd tl 115-116), A.A. (I kd tl 117-18), T.P. (I kd tl 119-120), R.L. , R.V. (I kd tl 127-128) ja R.R. ning kahtlustatava R.B.

(I kd tl 132-133, 135-136) antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et A.N müüs neile

kütusekuponge süüdistuses nimetatud kogustes ja hinnaga. Eeltooduga on tõendatud ka

asjaolu, et A.N-ilt ostetud kuponge realiseeriti vahendite poolt vähemalt 1 229 tükki.

Seega said vahendid varalist kasu, mis seisnes AS-i Eesti Statoil poolt väljastatud kütuse

müügihinna ja vahendite poolt A.N-ile makstud võltsitud kupongide hinna vahes.

Selgitamaks välja palju vahendid kasu said, on oluline välja selgitada A.N-i saadud

varalise kasu suurus. A.N ei ole vaidlustanud müüdud kütusekupongide kogust ega müügihinda. Tema hinnangul võis ta osta kütuskuponge kokku suurusjärgus 1500-2000 tükki. Süüdistuse kohaselt sai A.N varalist kasu summas 77 820 krooni. Vahendite poolt 1 229 kütusekupongi realiseerimise tulemusena sai OÜ E. kahju 121 425,20 (1 229 *10*9,88) krooni. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus A.N-i saadud kasu ja OÜ-le E. tekkinud kahju ei ole omavahel võrdsed, mis on tingitud sellest, et võltsitud talonge müüs A.N odavamalt, kui seda oli kütuse liitri hind. Kui A.N-i saadud kasule liita juurde aga vahendite kasu,

siis see kokku moodustab OÜ-le E. tekkinud kahju. Seega said vahendid kasu 43 605,20 krooni.

Selleks, et saaks rääkida vahendlikust täideviimisest, on vaja tuvastada ärakasutamissuhte

olemasolu. Üheks võimaluseks, kuidas teist isikut ära kasutada, on teha seda ülekaaluka

teadmisega, mis võib väljenduda näiteks teise isiku eksitusse viimises. Tunnistajate ning A.N-i

ütlustega on tõendatud, et A.N-ilt kütusekuponge ostnud isikud pidasid neid ehtsateks, st nad olid A.N-i poolt eksitusse viidud. Kuigi vahendid täitsid kütusekuponge

müügiteenindajatele esitades ja selle tulemusena tasuta kütust saades kelmuse objektiivse

koosseisu, puudub nende isikute käitumises tahtlus kelmust toime panna. Seega kasutas A.N

vahendeid ära ülekaaluka teadmisega, mistõttu realiseeris A.N vahendliku täideviijana kelmuse koosseisu objektiivse külje.

Kohus on seisukohal, et A.N egevust on võimalik hinnata vahendliku täideviimisena,

väljumata esitatud süüdistuse raamest, kuna selline tegevus on süüdistuses kirjeldatud: „A.N-i

enda poolt realiseeriti vähemalt 10 kütusekupongi ja tema poolt erinevatele isikutele müüdud võltsitud kütusekuponge realiseeriti ostjate poolt vähemalt 1 229 tükki“.

Selgitamaks välja, kas A.N on toime pannud eeltoodud kelmuse episoodid, tuleb

tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Petmise osas peab olema tuvastatud isiku

tegutsemine otsese tahtlusega, muude koosseisu asjaolude puhul piisab kaudsest tahtlusest.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A.N-i kohtus antud ütluste (II kd tlk 125-130) kohaselt sai ta kütusekuponge OÜ-st E. ostude teostamisel ja ka teistelt isikutelt neid kokku ostes. Samas tunnistas A.N, et kahel korral lõi ta u 300–

500 kütusekupongile OÜ E. templeid peale. Templite löömist kupongide peale põhjendas A.N sellega, et ta ei süvenenud asjasse, vaid nägi võimalust raha teenimiseks. Kuna ta sai

neid kuponge tuttavalt, kes väitsid, et need on ehtsad ja et üksnes tempel on puudu, siis ei tekkinud A.N kahtlust kupongide võltsituses. A.N-i arvates oli võimalik kuponge

ka ilma templiteta kasutada. A.N-i kaitsja leiab samuti, et A.N ei olnud teadlik kupongide võltsitusest, mida kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et A.N ise realiseeris neid kuponge samuti (I kd tlk 132).

Kohus A.N-i ja tema kaitsja väidetega ei nõustu. Tunnistaja A.M. ütluste (I kd tlk 101)

kohaselt väljastas kupongi OÜ E. kassapidaja või infotöötaja, pressides kupongile eelnevalt

OÜ E. templi. Seega ei olnud võimalik kuponge ilma templiteta kasutada, mida kinnitab ka

fakt, et A.N pressis kupongidele templeid. Kohtu arvates ei ole A.N-i väited eluliselt usutavad. Isik, kes pressib kupongidele teise firma templeid, pidi endale teadvustama selle tegevuse õigusvastasust või vähemalt oleks pidanud tal tekkima tõsine kahtlus kupongide võltsituses. A.N väitis ostajatele, et talle on antud korraldus neid kuponge edasi müüa, sest nende firma ei jõua neid ära kasutada (tunnistajad M.S. ja R.V. , I kd tlk 116 ja 128). A.N-i kohtus antud ütluste kohaselt ostis ta kuponge ise kokku, et neid edasi müüa (II kd tlk

125). Asjaolu, et ta ostjatele valetas (öeldes, et firma andis korralduse neid edasi müüa),

kinnitab A.N-i teadlikkust võltsitud kupongidest, sest ostjatele tõtt rääkides oleks see viimastes kahtlust tekitanud. Seega tahtis A.N oma juttu võimalikult usutavaks teha.

A.N-i tahtlust vahendeid (ostjaid) ära kasutada kinnitavad järgmised asjaolud. Nimelt tunnistaja K.T. i ütluste kohaselt ta esialgu A.N-ile raha ei maksnud, sest K.T. tahtis olla

kindel, et nende talongide eest on võimalik tasuta kütust saada. Samuti ka see, et A.N

ostis osaliselt tema poolt müüdud kuponge tagasi, mis on tõendatud tema enda kui ka

tunnistajate – R.L. , R.R. , ja S.B. – antud ütlustega. Kupongide tagasiostmisega soovis A.N vältida ostjate pöördumist politsei poole. Tunnistaja S. B ülustest (I kd tlk 108) nähtub, et kui ta nõudis võltsitud kupongide eest raha tagasi, ütles A.N talle, et tuleb oodata kas

nädal aega või minna politseisse ja siis ei saa raha üldse. Asjaolu, et A.N realiseeris

võltsitud kuponge ka ise, kinnitab, et A.N soovis ostjaid ära kasutades petta AS Eesti

Statoil müügiteenindajaid. Olles ise võltsitud kuponge realiseerinud, oli ta veendunud, et selline pettuse skeem töötab ja ka ostjad saavad neid edukalt realiseerida. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et A.N on toime pannud KarS § 209 lg-s 1 ja §-s 424 sätestatud kuriteod ning teda tuleb selle eest karistada.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

9

Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 lg 1 järgi karistati kelmuse eest rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Samasugune sanktsioon on ka KarS §-l 424.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

A.Negevuses KarS §-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras 3 korda erinevate kuritegude toimepanemise eest ning 13 korda väärtegude eest (I kd tl 149-153).

KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani A.N toime pärast seda, kui teda oli

Viljandi Maakohtu 16.03.2001. a otsusega karistatud KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahalise karistusega. Kuna A.N pani vaatamata sellele toime uue varavastase kuriteo, on kohus

seisukohal, et rahaline karistus ei ole piisav mõjutamaks A.N uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning teda tuleb karistada raskema karistusega - vangistusega.

Arvestades eeltoodut, mõistab kohus A.N-ile KarS 209 lg 1 järgi kelmuse toimepanemise eest karistuseks 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Seega karistab kohus A.N KarS § 209 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

A.N-ile KarS § 424 järgi karistust mõistes arvestab kohus sellega, et alkoholijoobes juhtimine on tõsine rikkumine, kuna see ohustab nii sõiduki juhti kui kaasliiklejaid. Seega on

õiguskorra kaitsmise huvides, et karistus sellise üleastumise eest on range. Lisaks sellele on

joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav.

Kohtule esitatud kviitungitest nähtub, et A.N on talle varasemate süütegude eest

mõistetud karistused ära täitnud (II kd tlk 110-114). Samas nõustub kohus prokuröriga, et karistuse täitmine aastaid hiljem on olnud tingitud asjaolust, et mitte reaalselt vangi minna. A.N pani KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime ajal, kui ta kandis tingimuslikku

karistust Tallinn Linnakohtu otsuse järgi. Seega ei ole varasemad karistused A.N-ile preventiivset mõju avaldanud, mistõttu leiab kohus, et karistuse eesmärgid ei ole A.N-i

puhul saavutatavad rahalise karistusega, vaid tuleb kohaldada karistustest raskeimat, s.o vangistust.

Seega mõistab kohus A.N-ile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra, mistõttu kohus karistab A.N KarS § 424 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Seega suurendab kohus KarS § 424 järgi mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tallinna Linnakohtu 15.09.2005. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 2 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ja mõistab A.N-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust.

10

KarS § 65 lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et

süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse

liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelnevalt leidis tuvastamist, et A.N

pani KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime enne Tartu Maakohtu

28.12.2004. a ja Tallinna Linnakohtu 15.09.2005. a kohtuotsuseid. Seega mõistab kohus A.N-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks KarS § 209 lg 1 järgi mõistetud 6-kuulise vangistuse.

KarS § 68 alusel arvab kohus karistusaja hulka A.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aja (31.05-02.06.2004), so 3 päeva. Seega on A.N-i poolt ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistus on 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja konfiskeerimise osas

OÜ E. on esitanud tsiviilhagi 261 936,86 krooni nõudes (II kd tl 93-94).

Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. A.Negevuse – kelmuse toimepanemise – tulemusena tekkis OÜ-le E. kahju summas 122 413,20 krooni. A.N-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045

lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Kohus seisukohal, et OÜ E. poolt

esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas

122 413,20 krooni, millise kahju tekitas A.N .

Prokurör taotles KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida A.N-ilt kuriteo läbi saadud raha 77 820 krooni. Kohus on seisukohal, et konfiskeerimistaotlus tuleb jätta rahuldamata selleks, et oleks võimalik rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi.

KarS § 831

lg 3 näeb ette, et kohus võib tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada

konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra. Rahuldatud tsiviilhagi suuruseks on

122 413,20 krooni, kuriteo läbi sai A.N kasu 77 820 krooni. A.N-i poolt saadud

kasu on seega oluliselt väiksem OÜ-le E. tekkinud kahjust, kuna A.N müüs võltsitud talonge odavamalt, kui seda oli kütuse liitri hind. Saadud kasu konfiskeerimisel ja tsiviilhagi samaaegsel rahuldamisel tuleks A.N hüvitada kahjud teatud osas topelt. KarS § 831 kehtib 13.12.2006. a redaktsioonis. Ajal, kui A.N pani KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime, reguleeris kuriteo läbi saadud vara konfiskeerimist KarS § 83 lg

1, andes kohtule õiguse kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, kui see kuulub otsuse

tegemise ajal toimepanijale. Kehtivad normid reguleerivad täpsemalt olukorda, millal kohus võib jätta tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimata. Kuna selline regulatsioon ei halvenda käesoleval juhul isiku olukorda, on võimalik tugineda KarS § 831 lg-le 3.

V Menetluskulud

11

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas asja menetluskuludeks, mis tuleb A.N hüvitada, on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 1,5 palga alammäära (palga alammäär on 4350 krooni), st 6 525 krooni. Menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 5 kohaselt ekspertiisitasu 1 440 krooni ning toimikust koopia tegemise kulud 26,30 krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik