1-08-321\18 · 1-08-321\18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-321 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk Maaria Rei Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16. aprill 2008.a, avalik kohtuistung Kriminaalasi A.N-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. jaanuari 2008. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.N Prokurör Maksim Kink

Süüdistatav A.N

sünd 25.01.1984.a.

Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 10. jaanuari 2008.a otsus sisuliselt muutmata.

Täpsustada kohtuotsuse põhiosa ning lugeda 4. lehekülje keskel „Igor Tuisk“ asemel õigeks A.N. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

2

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.N tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi ja teda karistati 3 kuulise

vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati. Kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 3 aastase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka, karistuse kandmise alguseks loeti 08.01.2008.a.

A.N tunnistati süüdi kahes varguse katses kui isik, kes on varem toime pannud vargusi – 28.12.2007.a püüdis ta Keila Tarbijate Ühistu Pääsküla kauplusest kokku 1162.30

krooni väärtuses toidukaupu varastada (7 pakki soolaforelli, 11 pakki lõhefileed, 12 pakki lõhet, 11 pakki külmsuitsu forellifileed), peitis kauba endale riiete alla ning lahkus selle eest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni ning selles, et 08.01.2008.a püüdis Tallinnas Tondi Selverist 1845 krooni väärtuses kosmeetikakaupu varastada, peitis kauba endale riiete alla ning lahkus kaupade eest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni.

APELLATSIOONI SISU.

A.N vaidlustab talle mõistetud karistuse ja taotleb karistamist rahalise karistusega või karistusest tingimisi vabastamist. Mõnda aega tagasi teatas ta oma kriminaalhooldajale, et soovib kõik talle määratud trahvid tasuda, kuivõrd tekkinud võlad segasid tal ametlikult

töötamast. Märgib, et vangistuses olles inimene paremaks ei muutu. Oma 07.02.2008.a

apellatsioonis taotleb veel üldkasuliku töö kohaldamist, kuivõrd siis oleks ta kriminaalhooldaja kontrolli all.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni, taotlesid kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja rahalise karistuse mõistmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata

Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on A.N-ile karistust mõistes järginud KarS §-

s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega täiel määral ega pea nende täies mahus kordamist

vajalikuks. Rahalise karistuse mõistmise võimatust on maakohus samuti põhjalikult

motiveerinud. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kohus peab rahalise

3

karistuse mõistmise võimalikkust vaagides arvestama süüdistatava majanduslikku olukorda

ning hindama, kas see karistus on süüdistatava poolt reaalselt täidetav. Kriminaalasja materjalide kohaselt on A.N-ile määratud väärtegude toimepanemise eest rahatrahve

kokku üle 15 tuhande krooni, mis kõik on tasumata /tl 35-36/. Ringkonnakohtu istungil

selgitas küll süüdistatav, et ta on tänu ema abile suutnud tasuda 5000 krooni, kuid

kohtukolleegiumi arvates ei ole see asjaoluks, mis võimaldaks süüdistatava maksevõimet ümber hinnata. Samas on süüdistatav ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et peale tasumata trahvide on tema vastu esitatud rahalisi nõudeid ka tsiviilkohtumenetluses. Ka ei ole kohtukolleegiumi arvates kuigi tõsiseltvõetav apellatsioonis esitatu selle kohta, et

süüdistataval on tõsine soov kõik tema vastu esitatud rahalised nõuded täita, sest apellatsioonis märgib ta, et ametlikku tööd ei ole ta teinud just tasumata rahatrahvide pärast.

Teisalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga ka selles, et A.N, olles varasemalt

korduvalt karistatud ja pannes kõne all olevad kuriteod toime katseajal, välistas oma

käitumisega võimaluse kergema karistusliigi valikuks. Tema käitumine viitab negatiivsele suhtumisele õiguskorda ja soovimatusele elus toime tulla õiguskuulekalt. Kohtukolleegium on seisukohal, et A.N-ile ei ole rahalise karistuse mõistmine võimalik. Et A.N-ile on mõistetud liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust, ei saa kõne alla tulla temale mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuivõrd KarS § 69 lg 1 kohaselt on

üldkasuliku töö kohaldamine võimalik üksnes juhul, kui mõistetud karistus ei ületa kahte

aastat. Siit järeldub, et A.N-i suhtes on ainuvõimalik kohaldada KarS §-s 74 lg 5

sätestatut, mille kohaselt juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille

eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS §-s 65 lg 2

sätestatule. Viimatinimetatud seadusesäte aga näeb ette liitkaristuse moodustamise üksnes mõistetud ärakandmata karistuste täies mahus liitmise teel.

Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et A.N-i apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Kohtukolleegium peab aga vajalikuks KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada maakohtu otsuse põhiosa, mille 4. leheküljele on ekslikult sattunud süüdistatava A.N-i nime asemele

Igor Tuisk. Kuivõrd otsusest tervikuna nähtub, et kohus käsitles üksnes A.N-i poolt toimepandud kuritegu ja talle karistuse mõistmist, siis kohtukolleegium peab viga eksitavaks, mis on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg p 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

10.01.2008.a otsuse A.N-i suhtes sisuliselt muutmata, täpsustades kohtuotsuse põhiosa. A.N-i apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Malle Preimer Igor Amann Ivi Kesküla