1-07-14082\9 · 1-07-14082\9 · Tallinna Ringkonnakohus

1-07-14082

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprillil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-14082 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi N.H ( N.H ) süüdistuses KarS § 424 järgi; Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav N.H Prokurör Egon Oja Süüdistatav

N.H, ik. xxx, AS A, maakler-autojuht , eluk. x, varem korduvalt kohtulikult karistatud, neist viimati 9.jaanuaril 2007.a. KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi 4 kuu vangistusega, mida ei pöörata tingimisi täitmisele 18 kuu pikkuse katseaja jooksul, alates 19. oktoobrist 2007.a. viibib vahi all;

Kaitsjad vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. .a. otsus N.H suhtes mitme kohtuotsuses alusel KarS § 65 lg.2 järgi liitkaristuse moodustamise ja selle alusel temale mõistetud

lõpliku karistuse, s.o. 9 (üheksa) kuu ja 27 ( kahekümne seistme ) päeva pikkuse vangistuse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. N.H apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 9.aprillil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. otsusega tunnistati N.H süüdi KarS § 424 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 kohaselt 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus, tähtajaga 9 kuud ja 27 päeva. KarS § 50 lg.1 alusel kohaldatud lisakaristusena võeti N.H-lt 2 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. N.H tunnistati süüdi selles, et tema, olles 21.märtsil 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahalise karistusega, joobeseisundis juhtis Tallinnas sõiduautot Mazda 626, reg. xxx xxx: 26.jaanuaril 2007.a., Uuslinna tänaval; 21. veebruaril 2007.a., Majaka ja Majaka põiktänava piikonnas; 8. mail 2007.a. Odra tn. 4 maja juures; 1.juulil 2007.a. Pärnu maanteel; 9.juulil 2007.a. Punane tän.43 juures.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav N.H esimese astme kohtu otsust ainuüksi mõistetud karistuse osas. Apellandi kinnitusel omandas ta autobussijuhi kutse Tallinna Autobussipargis ning see on olnud tema oskustööks. Tal on kaks tütart ning hoolitust vajav 78 a. vanune ema. Apellant saab peagi vanaisaks. Eelmise kohtuotsusega karistati teda 4 kuu vangistusega varguse katse eest, mis käesoleval ajal pole enam kuritegu. Apellant taotleb esimese astme kohtu otsusega mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist 4 kuu võrra ning mootorsõiduki juhtimisõiguse tagasi andmist, sest autojuhina töötamisel saadav töötasu on tema ainsaks elatusallikaks.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatava N.H ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni täies ulatuses. Prokuröri arvamuse kohaselt oleks otstarbekas lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega lühendada. Põhikaristuse muutmise otsustamise jätab prokurör ringkonnakohtu otsustada.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohtus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et tähelepanu väärib apellatsiooni taotlus esimese astme kohtu poolt mõistetud lõpliku põhiskaristuse vähendamise osas. Kriminaaltoimikus oleva Harju Maakohtu 9. jaanuari 2007.a. kiirmenetluse korras tehtud otsusega tunnistati süüdistatava N.H süüdi KarS § 25 lg.2 ja 199 lg.2 p.4 järgi väheväärtusliku asja korduvas varguse katses. Alates 15. märtsist 2007.a. kehtiva KarS § 218 kohaselt ei ole võõra, väheväärtusliku vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduv äravõtmine karistatav kuriteona, vaid väärteona. Kuivõrd KarS § 5 lg.2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud, siis tuleb seda põhimõtete rakendada süüdistatava N.H suhtes. Kuivõrd talle eelmise kohtuotsusega süüks arvatud tegu pole enam kuritegu, ei saa temale selle kuriteo eest Harju Maakohtu 9. jaanuari 2007.a. otsusega mõistetud karistust KarS § 65 lg.2 järgi liitkaristuse moodustamisel kui lõpliku karistuse mõistmisel arvesse võtta. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. otsus tuleb tühistada osas, millega KarS § 65 lg. alusel suurendati süüdistatavale N.H-le käesolevas asjas KarS § 424 järgi karistusena mõistetud 6 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu 9. jaanuari 2007.a. otsuse järgi kandmata 3 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva pikkune vangistus. Apellatsioonis väidetud tütarde ja vanurist ema ülalpidamise ja abistamise vajadus oli süüdistatavale N.H-le arvestatava asjaoluna teada enne süüteona hinnatud käitumisakti toimepanemist kui nende toimepanemise ajal. Ometi jättis süüdistatav N.H endal perekonna ülalpidajana lasuvad kohustused tähelepanuta. Omades karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tabati süüdistatav N.H seitsme kuu jooksul viie korral mootorsõiduki juhtimiselt narkootilise aine põhjustatud joobeseisundis. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab ainuüksi see asjaolu, et tegemist polnud isiklike, raskete asjaolude kokkulangemisest põhjustatud juhulikku laadi üleastumisega, vaid süüdistatava N.H poolse teadvustatud ja järjekindla õiguskorra eiramisega. Tavalise, keskmise inimese üldiste teadmiste tasemel on arusaadav asjaolu, et narkootiline aine põhjustab tarvitamise järel joobeseisundile omase kehaliste ja psüühiliste funktsiooni häirumise. Süüdistatav N.H juhtis korduvalt sõiduautot narkojoobe seisundis Tallinna linna tiheda liiklusega piirkondades, millega kujutas suurt ohtu teiste liikluses osalevate inimest elule ja tervisele. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava N.H mõjutamine edaspidisele õiguskuulekusele pole võimalik ilma teda karistuse kandmiseks ühiskonnast eraldamata ning piisavalt pikaks ajaks mootorsõiduki juhtimise õigusest ilma jätmata. Apellandi väide, nagu oleks auto juhtimise oskus talle ainsaks võimaluseks elatist teenida, ei ole asjakohane. Kuselise autojuhina töötamise eelduseks on kutsetsensusena kehtestatud piisavalt hea füüsilise ja vaimse tervise nõue, mis ringkonnakohtu hinnangul tagab süüdistatavale N.H-le igakülgsed võimalused lähiajal töö saamiseks muudes valdkondades kui mootorsõiduki juhina töötamine. Maakohus on süüdistatavale N.H-le karistuse mõistmisel võtnud arvesse tema süü suurust, puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna ja karistust raskendava asjaolu puudumist. KarS § 424 järgi on karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires ja lühimenetlusele vastavas korras vähendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.2 p. 4 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. otsuse N.H suhtes KarS § 65

lg.2 alusel liitkaristuse moodustamise ja temale mõistetud lõpliku karistuse - 9 ( üheksa) kuud ja 27 päeva pikkuse vangistuse - osas. Süüdistatava N.H poolt kuulub ärakandmisele KarS § 424 järgi ja KrMS § 238 lg.2 kohaselt karistena mõistetud vangistus 6 kuud, mille algust arvestatakse 19. oktoobrist 2007.a. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

I. AMANN

M. PREIMER

E. RANDMÄE