1-08-4163\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-4163

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-4163

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Viktor Sergejenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Viktor Sergejenko (isikukood: 35905022759; viibib XxxVanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Viktor Sergejenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et V. Sergejenko vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XxxVangla esitas 25.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Sergejenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Viktor Sergejenko on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.04.2004.a otsusega KrK § 101 p 7 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust; KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 185 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 3 päeva karistusaja hulka. Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2004.a otsusega tunnistati süüdi KrK § 100 järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 8 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 31.03.2002.a ja lõpp on 27.03.2011.a.

Kinnipidamisasutuses Viktor Sergejenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on täiendanud oma kutseoskusi keevitaja ja tisleri erialal ning osalenud eesti keele kursustel. Võttis osa mälumängust, on avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammis. Vanglas töötab OÜ-s SI lukksepana. Vangistuse jooksul on 1-korral, 2003.a noomitusega karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde ja töökoht on vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetaval puudub sisemine motivatsioon elustiili muutmiseks. Kinnipeetav ei ole mõistnud vanglasse sattumise põhjusi ning ei ole motiveeritud ennetähtaegsel vabanemisel kõiki kriminaalhoolduse nõudeid täitma.

Viktor Sergejenko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna isik kannab karistust raske I astme kuriteo – tapmise eest ning varem karistatud samuti vägivallaga toime pandud kuriteo eest. Seega ohtlik ühiskonnale ning ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu vabastamine oleks ennatlik ning kantud karistus ei oleks proportsionaalne toime pandud kuriteo raskusega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Sergejenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Sergejenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust raske I astme kuriteo – tapmise eest ning varem on karistatud samuti vägivallaga toime pandud kuriteo eest. Seega ohtlik ühiskonnale ning ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu vabastamine oleks ennatlik ning kantud karistus ei oleks proportsionaalne toime pandud kuriteo raskusega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetaval puudub sisemine motivatsioon elustiili muutmiseks. Kinnipeetav ei ole mõistnud vanglasse sattumise põhjusi ning ei ole motiveeritud ennetähtaegsel vabanemisel kõiki kriminaalhoolduse nõudeid täitma.

Arvestades V. Sergejenko poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

3 vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades V. Sergejenko poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Sergejenko vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik