1-07-9819\15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-07-9819

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 04. aprill 2008.a., Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 19.11.2007.a. kohtuotsus K.B

E.D ja süüdistuses süüdistatavad K.B ja E.D Kati Miitra adv. Uido Truija

Harju Maakohtu 19.11.2007.a. kohtuotsus K.B

ja E.D süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Varem röövimise toime pannud

K.B , sünd. xxx Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all,

tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi grupilistes röövimistes ja karistati 3

aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida lühendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Kandmisele kuuluv 2 aastat ja

4 kuud vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust.

E.D, sünd. xxx, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras kolm korda, vahi all,

tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi grupilise röövimise katses ja

karistati 3 aastase vangistusega, mida lühendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Kandmisele kuuluvaks loeti 2 aastat vangistust.

Maakohtu otsuse kohaselt röövis K.B koos kindlakstegemata isikuga 07.04.2007.a. kella 00.03 ajal Harju maakonnas Loksal Tallinna mnt. 24 maja juures metsamassiivis ja Loksal Posti tn. 24 maja juures P. L sõrmuse, hõbedast

kaelaketi, spordijopi ja rahakoti koos dokumentide ja sularahaga- kokku vara 5950 krooni väärtuses.

K.B ja E.D püüdsid 07.06.2007.a. kella 02.15 paiku Tallinnas Kopli tn. 1 asuvas Harjumaa bussiliinide bussipeatuses nr. 3 röövida H. P vara,

kuid tegu jäi lõpule viimata kohalesaabunud politseipatrulli vahelesekkumise tõttu.

Kohtuotsuse kohaselt viidi mõlemad teod läbi grupi ühise käitumisena, mõlema kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda. Kurjategijate eesmärgiks oli võõra

vara ebaseaduslik omastamine, mistõttu ei oma tähtsust, kes grupi liikmetest

võttis ära vara või kes tarvitas kannatanute suhtes vägivalda, mõlemad isikud vastutavad röövimise täideviijatena. Ka ei oma tähtsust, et kannatanu löömises ei olnud omavahel eelnevalt suusõnaliselt kokku lepitud.

Kõnesoleva 07.04.2007.a. kuriteoga tekitatud varalise kahju eest nõuti hüvitus välja K.B isalt Sergei K.B-lt.

3 Apellatsioonid ja taotluste sisu

Mõlemad apellandid paluvad kergendada neile mõistetud karistust.

K.B põhjendab oma taotlust asjaoludega, et varem ta pole vanglas

reaalselt karistust kandnud ja et ta on alaealine. Apellant lubab tulevikus kuritegusid toime mitte panna.

E.D arvates mõisteti talle liialt karm karistus. Ringkonnakohtu istungil

täpsustas kaebaja oma taotlust ja palus tingimisi vabastada ta mõistetud vangistuse ülejäänud ajaks, sest ta on oma suhted lähedastega normaliseerinud ja vanglas on halb olla.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus arutab käesolevas menetluses vaid K.B-le ja

E.D-le mõistetud karistuste põhjendatust, kuna süüditunnistamist ja

tegude kvalifikatsiooni ei vaidlustata. Seetõttu puudub vajadus käesolevas kohtuotsuses analüüsida süüdistatavaid tegusid ja asjas olemasolevaid tõendeid.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust

võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, vangistuse mõistmist peab kohus otsuses põhistama juhul, kui seadus võimaldab konkreetse kuriteo eest mõista ka muid karistusi.

Ringkonnakohtu arvates mõistetud karistused vastavad toimepandud tegude raskusele ja teistele karistust mõjutavatele asjaoludele. Maakohus on käesolevas

asjas langetatud kohtuotsuses piisava üksikasjalikkusega näidanud, miks

mõistetakse süüdlastele nimelt selline karistus. Kõnesolevate tegude eest võib

süüdlast karistada üksnes vangistusega tähtajaga kolm kuni viisteist aastat.

K.B-le mõisteti selle tähtaja alammäära lähedane ja E.D-le

alammäärane karistus. Asjas puuduvad erandlikud asjaolud karistuse kohaldamiseks alla seaduses ettenähtud alammäära (KarS § 61), selleks ei ole ka K.B alaealisus. Röövimiste toimepanemine K.B poolt ajal, kus

ta oli varasema grupilise röövimise eest mõistetud vangistusest tingimisi vabastatud, kusjuures kohtuotsusest oli möödunud vähem kui 5 kuud, ja varem

varavastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud E.D

poolt vähem kui poole aasta möödudes peale vanglast vabanemist näitab, et

senised karistused pole täitnud lootust, et edaspidi nad kuritegusid toime ei

4 pane. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla kuritegudes, mis on toime pandud esmakordselt või juhuslikel asjaoludel.

Alused K.B-le ja E.D-le mõistetud karistuse muutmiseks puuduvad.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla