4-07-5158\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-07-5158

K O H T U O T S U S E E S T I VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprillil 2008.a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5158 2314,07,024182

Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Väärteoasi Märt Jasson`i kaebuses

Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu otsusele väärteoasjas

nr. 2314,07,024182 31.08.2007.a rahatrahvi vähendamiseks ja lisakaristuse tühistamiseks. Otsuse kohaselt karistati teda Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 209 trahviühikut s.o. 12540 krooni 7419 lg 2 alusel määratud lisakarsitusega juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et tema 05.08.2007.a kella 08.50 ajal Tallinnas Põhja pst. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 lg 1 nõudeid .

Kaebuse esitaja

Märt Jasson IK 37309134913 Elukoht: xxx, Reisisadama Tallinna Piiripunkti piirivalveametnik

Kohtuväline menetleja

Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Jaak Paju

2 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 47, 66 lg 2 ja VTMS §-dest 132 p 2, § 133-135

Kohus Otsustas:

1. Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu otsus väärteoasjas nr. 2314,07,024182 31.08.2007.a Märt Jassoni karistamises Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga rahatrahviga 209 trahviühikut s.o. 12540 krooni ja Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimise õiguse äravõtmises viieks kuuks.

2. Teha uus otsus, tunnistades Märt Jasson süüdi Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistades teda rahatrahviga 169 trahviühikut, see on 10140 krooni /kümme tuhat ükssada nelikümmend krooni ja 00 senti/ ja Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks /kolmeks/ kuuks.

Määrata KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu vältel igakuuliste maksetega 1014 krooni hiljemalt 12. veebruariks 2009.a, esimene trahviosa tuleb tasuda 12. maiks 2008.a Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele xxxxxxxxxxxxxxxx, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas kood 401 ( maksekorralduse selgitusse märkida väärteoasja number, menetlusaluse isiku nimi ja rahatrahvi osa)

3. Välja mõista Märt Jassonilt menetluskulud – tasu joobeekspertiisi eest 120 krooni /ükssada kakskümmend krooni ja 00 senti/. Põhja Politseiprefektuuri arvele xxxxxxxxxxxxxx, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas kood 401 Lisakaristuse tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonikorras kaebus. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb Harju Maakohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme päeva/ jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (14.04.2008.a) Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsioonist loobumisel jõustub otsus peale teate esitamise tähtaja möödumist.

Kohtunik

Katrin Puhkason

3

Kaebuse sisu, väärteo asjaolud ja menetluspoolte seisukohad:

Kaebaja Sergei Krutilov on pöördunud kohtu poole eelnimetatud väärteootsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumisel. Ta leiab, et otsus tema karistamises joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises on mitteobjektiivne ja ei põhine tegelikel faktilisetel asjaoludel. Tegelikult väljus ta öösel kloos tuttavate Igor ja Dmitri Adambergide ning Andrei Neljubimoviga baarist, mis asub samuti selles hoovis ühes majas esimesel korrusel, kuhu hoovi teise maja juurde oli pargitud tema sõiduauto. Tema atosse ei istunud ega ei juhtinud autot. Kinnitab o, et oli ebakaine olekus. Kuid tema elukoht Sikupilli 7-1 asus vaid mõnekõmne meetri kaugusel baarist ja tal puudus vajadus sellesks autot kasutada. Kohal viibinud Falck turvamehed võisid arvata, et kavatseb hakata autoga sõitma, kun, mistõttu kutsusid politsei. Politseiametnik koostras talle väärteoprotokolli turvameeste ütluste põhjal, alkomeetri näiduga joobe suhtes oli nõus. Kuid iseenesest politsei teda joobnuna roolis ei näinud.vet ei tuvastatud ja laboratoorne uuringuga ei leitud psühhoaktiivseid aineid.

Kohtuväline menetleja leiab, et on tõendatud K.Lillenthali poolt väärteo toimepanemine. Menetlusalune tunnistab,et juhtis sõiduki. Joobe meditsiinilise tuvastamise aktis on tuvastatud, et isikul on joove. See, et ei ole välja toodud ainet, millest joove on põhjustatud, ei oma tähtsust. Wismari haiglas tehti proovid vaid teatud ainete osas, mille tulemus oli negatiivne. Kontrollimata aga on näiteks GHB või efedriin. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määruses nr. 120 on toodud § 20 p 1 ja 2 raskusastmed: aine tarvitamise tunnused, kui ainet ei esine ja kui esineb joove. Antud juhul tuvastati joove. Sama akti § 14 lg 1 alusel on arstil endal õigus valida metoodika, mille järgi ta määrab, kas isik on alkoholi või narko joobes. Arsti otsust oli võimalik vaidlustada liiklusmeditsiini komisjonis, kuid seda ei ole teh tehtud . Antud juhul arst ei oleta, et isik on joobeseisundis, vaid konstateerib, et isik on joobe seisundis. Karistus on määratud seaduslikult ja arvestades asjaolu, et K.Lillenthal on eelmisel aastal väärteokorras karistatud, mistõttu on ka juhtimise õigus ära võtmine lisakaristusena põhjendatud. Otsus on seaduslik ja põhjendatud. Menetleja palub kaebus jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

Kohus leiab, et antud kaebus kuulub rahuldamisele selles osas, et väärtegu Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi pole tõendatud. Esitatud tõenditega ei ole tõsikindlalt tuvastatud selle väärteo tunnuste – joobes sõiduki juhtimine - esinemine. Seetõttu Karel Lillenthali suhtes tehtud väärteootsus tema karistamises Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut, see on 13500 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimise õiguse äravõtmisega 4-ks kuuks tuleb tühistada. Kuid kohus leiab, et üheselt on tuvastatud K. Lillenthali poolt 13.11.2007.a liiklusnõuete rikkumine LS § 20 sätestatutähenduses, ta juhtis sõidukit seisundis, milles on keelatud juhtida sõidukit. K Lillenthal on tegevuses esinevad

4 teise väärteo tunnused, mille materiaaklõiguslik alus tuleneb LS-st § 20-st ja LE § 76. Kohus ei soostu menetleja on seisukohaga, et K.Lillenthalil 13.11.2007.a on auto juhtimisel arsti poolt tuvastatud joobeseisund ja ei oma tähtsust, millisest ainest see tingitud, sest joove võis olla tingitud ka muust psühhotroopsest ainest, mille olemasolu ei kontrollitud laboratoorsete uuringutega joobeseisundi tuvastamisel.. Kohus leiab, et tulenevalt Liiklusseaduse põhimõtetest ja selle seaduse alusel välja antud õigusaktidest tuleneb üheselt, et nii alkoholi joobe tuvastamisel (raskusaste) kui ka narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobe puhul tuvastada konkreetse aine sisaldumine isiku organismis, mis põhjustas tagajärje – narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobe. Liiklusseaduse § 20 (sõiduki juhtimise keeld) lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määrusega nr. 129 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi „kord“) sätestab joobeseisundi tuvastamise, joobeastme määramise ning selle vaidlustamise korra. Korra § 2 kohaselt on Liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korra § 9 (üldnõuded) lg 4 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist põhjustatud joove tuvastatakse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu abil. § 14 kohaselt on arstil õigus valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille alusel uurida joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks arsti juurde toimetatud isikut.. Korra § 20 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisund jagatud raskusastmelt : p 1 - narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamise tunnused (§ 21 p 6 arsti poolt joobeseisundi otsuse kohustuslikud formuleeringud), joovet ei esine: mille puhul kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav, kuid bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga on kindlaks tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis; p 2 - narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove (§ 21 p 7) - joove esineb: kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav, bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga on kindlaks tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis. Antud juhul on arst formuleerinud otsuses joove täpsustamata psühhotroopsest ainest, mistõttu sõidukijuhtimine keelatud. Biolooglise vedeliku laboratoorne uuring amfetamiini, kokaiini, kanepi, fentanüüli, bensodiasepiinide osas oli negatiivne. Seega on arst kliinilise leiu põhjal sedastanud küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumise, kuid konkreetse aine esinemine organismis, mis seda seisundit põhjustas, ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et lähtudes Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja eelpoolnimetatud korra põhimõttest ja sätestatust tuleneb üheselt, et joobe tuvastamisel, mis on põhjustatud narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamisest lisaks kliinilisele leiule (kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumise) peab olema määratud ka konkreetne psühhotroopne aine /ainetegrupp/, mis on selle joobe põhjustanud. Seega peab olema tuvastatud millise aine tarvitamine on esile kutsunud vastava tagajärje – joobe psühhotroopsest ainest. Seetõttu kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et vastavalt §-i 14 lg 1 sätestab on arsti õigus ise valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille järgi ta määrab kas isik on alkoholi või narkojoobes, mistõttu ei oma tähtsust, mis ainest on joove tekkinud. Arst on ise määranud metoodika ja laboratoorse uuringu ainete osas. Kliinilise läbivaatuse tulemusena on ta sedastanud joobe tunnused ja andnud arvamuse täpsustamata psühhotroopsest ainest. Kohus leiab, et joove peab olema

5 tuvastatud nii kliinilise leiu kui ka laboratoorsete uuringute positiivsete tulemustega narkootiliste/psühhotroopsete ainete esinemisest uuritava organismis. Kuid laboratoorselt uuringutega pole tuvastatud psühhotroopsete ainete esinemise uuritava isiku bioloogilises vedelikus. Eelpoolnimetatud korra § 9 lg 4 (üldnõuded) kui ka § 21 lg 6, 7 sätestavad üheselt narkootilise või psühhotroopse aine seisundi määramisel oleks tuvastatud konkreetne aine (ainete grupp), mis esines isiku organismis.. Muid tõendeid peale eelnimetatud joobe meditsiinilise tuvastamise ekspertiisi aktis antud arsti otsuse pole esitatud.. Samas aga on arsti otsuses kinnitanud, et tegemist on joobega täpsustamata psühhotroopse ainest. Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine viidi läbi 13.11.2007.a.kell 21.54. Seega ei ole käesoleval ajal ka võimalik teha teisi uuringuid täpsustamaks võimalikku psühhotroopset ainet, mida võis olla K. Lillenthal kasutanud 13.11.2007.a Seetõttu pole kohus pidanud ka vajalikuks eksperdi ülekuulamist, menetluspooled pole samuti seda taotlenud. Eksperdi selgitused saavad põhistada küll kliinilise läbivaatusel sedastatud joobe tunnuseid, kuid joovet põhjustanud psühhotroopse aine suhtes saab vaid olla oletuslik, sest täiendavaid laboratoorseid uuringuid enam teha ei saa. K. Lillenthal ise eitab selliste ainete tarvitamist, kohtuistungil küll selgitab, et ületöötamisest tal oli peavalu ja võimalik et sel päeval tarvitas valuvaigistit nagu ibumetiin või ibumax.. Tunnistab, et jäi väsimusest rooli taga magama, mistõttu sõitis teelt välja.. Väärteoprotokollis on ta menetlusalusena 14.11.2007.a andnud ütlusi, et ei ole protokolliga nõus, kuna ei ole tarvitanud narkootilisi aineid K. Lillenthali on alates 2000.a korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest, kuid kordagi pole teda karistatud ei joobes sõiduki juhtimise eest, ei Alkoholiseaduse ega ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 151 alusel. Tunnistaja M. Stekolštšikovi ütluste kohaselt äratas 13.11.2007.a kella 20.45 ajal Laagna teel sõitev sõiduk tähelepanu sellega, et liikus aeglaselt ja sik-sakiliselt mööda teed ja lõpuks peatus Laagna tee otsas teepervele. Auto juurde minnes nägi, et juht magab rooli taga. Sellest tuleneb vaid, et juhi sõiduviis oli ebatavaline ja ta oli rooli taga uinunud. Seega pole usaldusväärselt tõendatud, et K. Lillenthali terviseseisund oli narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobest ja süüdistus LS § 74 19 lg 1 alusel on tõendamata. Väärteootsus tema karistamises LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahvi ja lisakaristusega, kuulub tühistamisele, kuna selle väärteo tunnused ei ole üheselt tuvastatud. Kuid on tuvastatud K.Lillenthali teos mootorsõiduki juhtimine väsimusseisundis, mis väljendus sõiduki juhtimisel magama jäämise. Tema poolt juhitud sõiduki liikumist on kirjeldanud tunnistaja sik-sakiliselt ühelt rajalt teise. K. Lillenthal on ise tunnistanud, et oli üleväsinud töötamisest. Seega on tuvastatud LE § 76 lg 2 nõuete rikkumine - sõiduki juhtimine väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Vastavalt LS § 201 lg 2 p 6 on selline terviseseisund aluseks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks kuna on vastuolus LS § 20 lg 7 nõudega, et juht ei või olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega K. Lillenthali rikkus mitte LE § 76 p 1 , vaid § 76 p 2 nõudeid. Tema tegevuses esinevad teise väärteo - LS § 74 35 lg 1 tunnused (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr 3-1-1-4-05 15.02.2005.a, on väljendanud seisukohta, et sellisel juhul (sarnane kaasus) tuleb süütegu ümber kvalifitseerida LS § 74 35 lg 1 järgi, sest on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit liiklusohtlikus terviseseisundis, seega rikkus § 20 lg 7 nõudeid. Süüteo ümber kvalifitseerimisel käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoprotokolli piiridest väljumisega, kuna mootorsõiduki juhtimine joobes hõlmab endas liiklusohtlikus terviseseisundis sõiduki juhtimist. Joobeseisundi puhul on tegemist alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud liiklusohtliku terviseseisundiga. K. Lillenthali süüdistati väärteoprotokolli alusel narkojoobes sõiduki juhtimises. Väärteootsuse kohaselt aga karistati teda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Antud asjas on tuvastatud, et K.Lillenthal juhtis sõidukit liiklusohtlikus seisundis. Tema terviseseisund on kirjeldatud

6 joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a määrusega nr 241 kinnitatud „Haigus- või väsimusseisundi tuvastamise korra“ § 9 (Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise vormistamine ) lg 1 kohaselt liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus tehtud arstliku läbivaatuse ja uuringute tulemused ning oma otsuse isikul haigus- või väsimusseisundi olemasolu kohta fikseerib arst liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise akt võib olla ühendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga. Antud juhul on terviseseisund läbivaatusel fikseeritud ja arsti otsus on sõiduki juhtimine sellises seisundis pole lubatud. Seetõttu kohus ei soostu kaitsja seisukohaga, et väsimusseisundit sõiduki juhtimist ei saa koheselt ümber kvalifitseerida sõiduki juhtimiselt alkoholi või psühhotroopse aine tarvitamiselt. Liiklusohtlikud seisundid, milles sõiduki juhtimine on keelatud, on loetletud LE §-is 76 ja LS §-is 20. Seetõttu kohus leiab, et K.Lillenthali karistamine LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahvi ja LS § 74 19 lg 2 alusel lisakaristusega – juhtimise õiguse äravõtmises 4-ks kuuks tuleb tühistada. Süütegu tuleb ümber kvalifitseerida LS § 74 35 lg.1 järgi. Kuid kohus leiab, et menetlus antud asjas kuulub lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. K.Lillenthal on küll varem liiklusalaste süütegude eest rahatrahvidega karistatud. Kuid materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et 13.11.2007.a kell 21.00 kõrvaldati ta otsusega sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni arvatava narkojoobe tõttu. Selle otsusega on ta tutvunud 14.11.2007.a. Sõiduk paigutati aktiga valvega parklasse, seda samuti põhjusel, et juhtis sõidukit arvatavasti narkojoobes.. Väärteoprotokollis antud ütlustest nähtub, et ta viibis arestimajas. Väärteo protokolli kohaselt oli vormistatud isiku kinnipidamise protokoll (eeldatavasti VTMS § 44 sätestatud alustel) . Protokolli isiku kinnipidamisest pole aga materjalidele lisatud, seetõttu ei saa tuvastada kaua ta viibis arestimajas. Seega rakendati algselt tema suhtes juba meetmeid, mis on mõjutusvahendi iseloomuga. Teda süüdistati raskes liiklusalases süüteos narkojoobes sõiduki juhtimises, mis ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, ta paigutati Arestimajja ja mis iseenesest on isikule tunduvalt häbistavam kui sõiduki juhtimine haigus- või väsimus seisundis. K. Lillenthal kellelegi kahju ei tekitanud. Kohus leiab, et avalik menetlushuvi tema karistamiseks käesoleval ajal puudub ja antud asjas kuulub menetlus lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtunik

Katrin Puhkason