1-08-1400\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-1400

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 aprill 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-1400 (07231500259) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi B.Z süüdistus KarS § 169 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav B.Z

Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ NP, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. B.Z süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada

teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 alusel jätta B.Z-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks)

kuud B.Z suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.Z temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Pärnu

Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Sadama 21 Haapsalu, tel: 472 0024)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.Z järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

2

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusse registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.Z-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.04.2008 .

6. B.Z suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. B.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2430 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend) krooni ja 80 senti, mis

tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.Z, 1-08-1400, kaitsjatasu“.

8. Märt B.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.Z, 1-08-1400, sundraha“.

9. B.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel seoses ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 135 tegemisega

tekkinud kulu 4644 (neli tuhat kuussada nelikümmend neli) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.Z , 1-08-1400, ekspertiisi tasu“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

B.Z süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana hoidub alates 15.10.2005 kuni käesoleva ajani kuritahtlikult kõrvale 29.05.2006 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-20135 (endine nr 2/220-25960/05) kinnitatud KKja B.Z vahel 16.05.2006 sõlmitud kompromisslepingu täitmisest selle kohta, et B.Z maksab KK igakuiselt LT elatisraha summas 2000 krooni alates kompromisslepingu sõlmimisest kuni tütre LT (ik xxx) täiseealiseks saamiseni, s.o. 20.06.2023. ning lisaks maksab B.Z KK elatisraha perioodi

15.10.2005-15.05.2006 eest kokku summas 16 000 krooni, mis makstakse 300 krooniste igakuiste maksetena. Võlgnevus seisuga 30.06.2007 moodustab 32 350 krooni.

3

Seega B.Z pani toime vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, so KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav B.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 12.01.2007 koostatud kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas kannatanu KK, et 29.05.2006 kohtumäärusega nr 2-05-20135 (endine nr 2/220-25960/05) kinnitati poolte vaheline kompromiss, mille kohaselt B.Z tuli maksta elatisraha igakuiselt summas

2000 krooni. Lisaks pidi maksma B.Z KK elatisraha perioodi 15.10.2005- 15.05.2006 eest kokku summas 16 000, mis tuli tasuda 300 krooniste igakuiste maksetena. Eeltoodust hoolimata ei ole B.Z KK midagi maksnud. (t/l 2-3)

• 10.02.2007 koostatud kannatanu KK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitas kannatanu 2005. aastal avalduse kohtutäiturile oma tütre isalt B.Z-ilt elatisraha saamiseks. B.Z

ei ole kannatanule elatisraha maksnud alates oktoobrist 2005. Kohus kinnitas kokkuleppe, et B.Z tuleb maksta elatisraha 2000 krooni kuus ning võlgnevus

summas 16 000 krooni 300 krooniste osamaksetena. B.Z ei ole kannatanule elatisraha kohtumäärusest hoolimata maksnud. (t/l 10-12)

• 02.03.2007 koostatud kahtlustatava B.Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist ja selgitas, et 2005 aasta lõpus

kaotas ta töökoha ning ei saanud KK tütre jaoks elatisraha enam maksta. B.Z pangaarve on Hansapangas arestitud, sest väidetavalt võttis ta koos KKga laenu summas

40 000 krooni, kuid seni on pidanud seda üksinda tagasi maksma. B.Z on arvel Tallinna Psühhiaatria haiglas, kuid ülekuulamisel väidab ta, et hetkel on tal tervis parem ja otsib tööd. Lubab, et hakkab maksma lapsele elatisraha kui on leidnud töökoha. (t/l 14-16)

• 16.03.2007 koostatud kannatanu KK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tahab kannatanu lisada ülekuulamise protokolli, et laenu summas 40 000 krooni võttis B.Z üksinda ja endale. B.Z olevat kannatanule rääkinud plaanist võtta laenu, sest varsti sünnib laps ja tal olevat olnud ka mingid äriplaanid. Kui B.Z sai raha andis ta kannatanule 2000 krooni, kõik ülejäänud raha kulutas ise ja kui laps sündis oli raha juba otsas. B.Z ja

KKvahel lepingut pole, et nad tagastavad selle laenu kahekesi. Kannatanu lisab, et nad

elasid koos üürikorteris aadressil Tallinn, Punane 67-65, kus elasid veel Mardi ema ja täiskasvanud vennad. KK kandis B.Z-ile dekreediraha kättesaamisel 7000 krooni, et kustutada B.Z korteri üüri võlg. (t/l 20-22)

• 25.10.2007 koostatud kannatanu KK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lisas kannatanu, et

B.Z maksis viimati septembris 2005 kannatanule 1000 krooni. Tulenevalt Harju Maakohtu kinnitatud kompromissist on võla summa 25.10.2007 seisuga 34 000 krooni.(t/l 85-87)

• SEB Eesti Ühispanga kinnitatud KK arvelduskonto nr XXXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 15.10.2005 kuni 25.01.2007. (t/l 88-99)

• Koopia LT sünnitunnistusest, millest nähtuvalt sündis LT xxx ja tema vanemateks on B.Z ning KK. (t/l 25)

• Koopia 16.05.2006 sõlmitud kompromissist, mis kinnitati 29.05.2006 Harju Maakohtu

määrusega ning millega lepiti kokku, et B.Z hakkab maksma elatist igakuiselt

summas 2000 krooni ning tasub võlgnevuse perioodi eest 15.10.2005 - 15.05.2006 summas 16 000 krooni 300 krooniste osamaksetena. (t/l 26)

4

• Ärakiri Harju Maakohtu 29.05.2006 määrusest tsiviilasjas nr 2-05-20135 (endise numbriga 2/20- 25960-05), millega kinnitati poolte 16.05.2006 allkirjastatud kokkuleppe täies ulatuses. (t/l 4-5)

• Avaldus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsale nõude sundtäitmiseks, millega KK volitatud esindaja Jürgen Kirsis palub alustada täitemenetlust B.Z suhtes. ( t/l 6)

• Koopia 21.12.2005 väljaantud Hansapanga tõendist B.Z kohustuste kohta (t/l 23)

• Koopia tõendist OÜ-lt C 21.12.2005 Tallinna Linnakohtule, mille kohaselt B.Z töötab OÜ-s C põhikohaga ja tema kuutasu on 6100 krooni. ( t/l 24)

• Vastus järelpärimisele 04.10.2007 OÜ-lt C , mille kohaselt töötas B.Z OÜ-s C 03.09.2003 kuni 05.09.2006 ning tema töötasu oli 5600 krooni. Lisaks teavitas OÜ C , et neil puuduvad andmed elatisraha nõude kohta. (t/l 29)

• Vastus järelpärimisele 17.07.2007 Eesti Haigekassalt, kelle andmetel on B.Z tööandjaks olnud ajavahemikul 01.10.2005 - 10.02.2007 V OÜ (registrikood xxx). (t/l 31)

• Vastus järelpärimisele 16.07.2007 №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalilt, mille kohaselt ei ole B.Z №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali klient. (t/l 34-35)

• Vastus järelpärimisele 17.07.2007 AS-ilt Sampo Pank, mille kohaselt ei oma ega ole omanud B.Z kontot Sampo Pangas. (t/l 37)

• Vastus järelpärimisele 16.07.2007 SEB Eesti Ühispangalt, mille kohaselt ei oma B.Z arvelduskontot SEB Eesti Ühispangas seisuga 16.07.2007. (t/l 39)

• Vastus järelpärimisele 13.07.2007 Eesti Krediidipangalt, mille kohaselt ei oma B.Z arvelduskontosid Eesti Krediidipangas. (t/l 41)

• Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide ja registrite osakonna

20.07.2007 vastus päringule, mille kohaselt riikliku ehitusregistri andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju B.Z nimele. (t/l 43)

• AS Eesti Väärtpaberikeskuse 13.07.2007 vastus järelpärimisele, mille kohaselt on B.Z

01.10.2005 – 10.02.2007 avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxxx. AS Eesti

Väärtpaberikeskuse väljastatud B.Z pensionikonto Hansa pensionifond K3 nr

xxxxxxxxxxxx väljavõte ajavahemikust 01.10.2005 kuni 13.07.2007, mille kohaselt on deebetkäive 0 krooni ja ning kreeditkäive 441.37 krooni. Väärtpaberikontosid B.Z avatud ei ole. (t/l 45-47)

• Kohtutäitur Marek Laanemetsa 13.07.2007 koostatud teatis, mille kohaselt on kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses alates 05.09.2006 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

otsus nr 2-05-20135 B.Z-ilt elatusraha nõudes KK kasuks. Seisuga 30.06.2007 on B.Z elatisraha võlg 32 350 krooni. (t/l 49)

• Vastus järelepärimisele A P OÜ-lt 13.07.2007, mille kohaselt A P OÜ ei ole maksnud

töötasu B.Z-ile , kuna temaga sõlmitud 05.03.2007 tööleping nr 301 on lõpetatud 06.03.2007. (t/l 51)

• Vastus päringule Harju Maakohtu kinnistuosakonnalt 13.07.2007, mille kohaselt seisuga

12.07.2007 ei ole kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi andmetel B.Z nimele registreeritud kinnisvara Eesti Vabariigis.(t/l 53)

• Vastus päringule Sotsiaalkindlustusametilt 13.07.2007, mille kohaselt Pensionikindlustuse

registri osakonna andmetel B.Z-ile ei ole teostatud ajavahemikul 01.10.2005- 10.02.2007 mingisuguseid väljamakseid. (t/l 55)

• Vastus päringule Tallinna Äripanga AS-ilt 13.07.2007, mille kohaselt B.Z ei oma Tallinna Äripanga AS-is arveldusarveid ja viimase kolme aasta jooksul ei olnud ka meie panga klient. (t/l 57)

• Vastus järelepärimisele V S OÜ-lt 16.07.2007, mille kohaselt B.Z töötas V S OÜ-

s 13.september 2006 kuni 13 oktoober 2006, tema brutotasu kokku 1327, millelt on

tasutud sotsiaalmaks 438 krooni ja kinni peetud töötuskindlustus 8 krooni ning

kogumispension 27 krooni. Väljamaksmisele kuulus 1292 krooni ja elatisraha kinni peetud pole. (t/l 59 )

• Vastus päringule Tööturuametilt 17.07.2007, mille kohaselt on B.Z Tööturuametis

registreeritud töötuna alates 8. märtsist 2007. isikule on määratud töötutoetus töötuna arvelevõtmise päeval 7 päevase ooteajaga. (t/l 61)

5

• Vastus järelepärimisele Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnalt 16.07.2007, mille

kohaselt B.Z on registreeritud töötuna alates 08.03.2007 ja talle on määratud töötutoetus alates 15.03.2007-09.12.2007. Töötutoetuse summa kuus on 1000 krooni. (t/l 63)

• Vastus päringule AS-ilt Hansapank 16.07.2007, mille kohaselt omab B.Z

arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas ning konto juurde on sõlmitud

arvelduskrediidi leping nr 04-207916-KP (ümber vormistatud kahjumis krediidilaenu

lepinguks 07-090567-KX) ning kaks väikelaenu lepingut nr 05-022510-VL ja 06—

061109-VL. Hansapanga poolt väljastatud konto väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 01.10.2005-10.07.2007 deebetkäive 188 216 krooni ja 5 senti ning kreeditkäive 193 716 krooni ja 5 senti. (t/l 65-76)

• Vastus järelepärimisele SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt 25.07.2007, mille kohaselt on

B.Z külastanud Psühhiaatriapolikliinikut alates 01.02.2005, statsionaarsel ravil

viibinud 21.02.-10.03.2005. B.Z-ile on pandud diagnoos: pikaajaline ärev – depressiivne rektsioon (t/l 78)

• Eksperdi arvamus ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 135 15.10.2007, mille kohaselt B.Z ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust,

tal esineb neurootiline stressiga seotud häire , haiguslikud sümptomid on seotud

hingamise ja neelamisega, millega võib kaasuda ärevustunne, unehäired ja meeleolu muutus. Temal esinevad psüühikahäired ei ole sellise iseloomu ega ulatusega, et oleksid

takistanud tal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt

sellele arusaamisele. B.Z oli süüdivusseisundis. B.Z ei vaja psühhiaatrilise

sundravi kohaldamist, vajadusel jätkab ta ravi

psühhiaatriapolikliinikus. Oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline osalema

uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma (t/l 80-82)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kannatanu

ütlused, kohtutäituri andmed võlgnevuste kohta, andmed süüdistatava elatustaseme kohta, andmed süüdistatava tervisliku seisundi kohta, lapse sünnitunnistuse ja kohtumääruse koopia

kompromisskokkuleppe kohta, asub seisukohale, et süüdistatava B.Z süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse

mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 169 järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele

kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatavana ülekuulamisel on kahtlustatav seletanud, et ta 2005 aasta lõpus kaotas töökoha ning ei saanud KK tütre jaoks elatisraha enam maksta. Kahtlustava Hansapanga arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ C tasunud töötasu kuni 05.09.2006. 29.05.2006 Harju Maakohtu määrusega lepiti kokku, et B.Z hakkab maksma elatist igakuiselt summas 2000 krooni. Kohus leiab, et B.Z pidanuks ka seda jõustunud kohtulahendit täitma, so igakuiselt tasuma KK lapse elatusraha lapse ülalpidamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt B.Z seda kohtumäärust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud KK elatusraha lapse L ülalpidamiseks. Süüdistatava

ütlustest võib teha järeldusi, et tal puudusid sissetulekud elatisraha maksmiseks, kuid

Hansapanga väljavõttest nähtuvalt puudus B.Z sissetulek alates novembrist 2006.

Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja

jätkuval kõrvalehoidmisel. Seetõttu leiab kohus, et B.Z käitumisele on kohtueelsel

menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuna süüdistatav on

6

alles leidnud töökoha ega ole saanud töötasu, siis senini süüdistataval sisuliselt sissetulek puudub. Seega ei ole süüdistatava suhtes otstarbekas kohaldada rahalist karistust, kuivõrd tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Peale selle seisneb inkrimineeritava teo toimepanemine just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises. Seetõttu asub kohus seisukohale, et arvestades kriminaaltoimikus olevaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ja rahaliste

kohustuste suurust, siis ei ole võimalik süüdistatava suhtes rahalist karistust kohaldada.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse

piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta.

Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Peale selle

peab kohus oluliseks ka kriminaaltoimikust nähtuvat süüdistatava terviseseisundit, mis on

takistanud tal saamast alalist töökohta ja ta on pidanud töökohti vahetama. Peale selle on süüdistatav loonud uue perekonna ning kasvamas on väikelaps. Taolisi asjaolusid arvestades

peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis leiab kohus, et mõistetava

karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta

kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole aastate vältel

pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita, siis tuleb süüdistatav allutada

käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Kohustuste täitmata

jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus

esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist,

mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised

kohustused samal ajal suureneksid. Kohus leiab, et esialgselt võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras.

Märt Toming kohtunik