1-08-4787\2 · 1-08-4787\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.aprill 2008.a. Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-4787 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi H.B (H.B) süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav H.B

elukoht: XXXXX X-X; isikukood: XXX; tõkend-

elukohast lahkumise keeld; varem karistusregistri andmetel

kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud 5-l korral; Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.B KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta (üks) ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.B ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime (kahe) uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on H.B kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel

2 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

Määrata H.B katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagid: Rahuldada K.J. tsiviilhagi ja välja mõista H.B-lt K.J. kasuks 7 975.- (seitse tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni. Rahuldada S.T. tsiviilhagi ja välja mõista H.B-lt S.T. kasuks 5 000.- (viis tuhat) krooni.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja H.B-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

 riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 787 (tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni 70 senti.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr

10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049874 ning selgitus: „H.B, 1-08-4787, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu H.B süüdistatakse selles, et tema et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse,

• lõi 2006.a. juulis Tartus, Raatuse 20 asuvas Raatuse kaubamaja parklas K.J. tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et ta lubas soetada odavalt kipsplaadid ja selle paigaldamiseks ja viimistlemiseks vajalikud materjalid, mille tulemusena sai K.J. 6800.- krooni ning samal perioodil Tartus Kivilinna tankla juures lõi K.J. tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et lubas soetada elektritööks

vajaliku materjali, mille tulemusel sai K.J. 1175.- krooni, kuid jättis ettekavatsetult oma lubadused täitmata ning saadud raha 7975.- krooni omastas

• lõi 2006.a. juuli lõpus Tartus, Pintsli tänavas S.T. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

3 ettekujutuse, mis seisnes selles, et ta lubas odavalt soetada autole kollektori, mille tulemusel sai S.T. 800.- krooni. Mõned päevad hiljem Tartus, Pintsli tänavas lõi H.B S.T. tegelikest

asjaoludes teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et lubas osta autoremondiks

vajalikke varuosasid, mille tulemusel sai S.T. 2500.- krooni. Samal perioodil jätkuvalt lõi

S.T. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et küsis S.T. autoremondi kulude katteks 700.- krooni ja mõned päevad hiljem 500.- krooni, kuid jättis ettekavatsetult oma lubadused täitmata ning saadud raha kokku 5000.- krooni omastas.

Sellega pani H.B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu K.J. ja S.T. avaldasid, et jätavad karistuse kohtu otsustada. K.J. soovib esitada H.B vastu tsiviilhagi summas 7 975.- (seitse tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni. S.T. soovib esitada H.B vastu tsiviilhagi summas 5 000.- (viis tuhat) krooni.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulist vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui H.B ei

pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt

kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et H.B, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel

on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele on alus H.B süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kohus on seisukohal, et K.J. tsiviilhagi summas 7 975.- krooni ja S.T. tsiviilhagi summas 5 000.- krooni on põhjendatud, tõendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

4 hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista määratud kaitsjatele

riigi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 787,70 krooni.

Kohtunik