1-07-5203\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-5203

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.aprill 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-5203 (06231401477) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi L.O süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav L.O

Ik: xxx, EV kodanik, keskeriharidus, töötab FIE- na, tööandja: COÜ A , elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 08.06.2007 kuni 09.06.2007, so 2 päeva, tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 04.03.2008.

Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 03.12.2001 otsusega KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahv 3680 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks.

Väärteokorras: 27.08.2002 HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahv 12 000 krooni. Väärteokorras karistatud 7 korral. Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. L.O süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kuud) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.O-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada L.O-le mõistetud tähtajalisest vangistusest

kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.06.2007 kuni 09.06.2007, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja

2

28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates L.O kinnipidamisest, so alates 04.03.2008.

4. L.O suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada L.O suhtes lisakaristust, võttes L.O-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 9 (üheksa) kuuks.

6. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu

ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

7. L.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.O , 1-07- 5203, sundraha“.

8. L.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2955 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend viis) krooni ja 90 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr

221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.O , 1-07-5203, kaitsjatasu“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

L.O süüdistatakse selles, et tema, olles 27.08.2002 karistatud HÕS § 96

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal juhtis 20.09.2006 kella 16.30 ajal Tallinnas,

Vikerkaare 25 maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis.

Samuti tema, olles 27.08.2002 karistatud HÕS § 96 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 12 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva

karistuse ajal 08.06.2007 kella 20.55 ajal juhtis Tallinnas, Kadaka tee 143 maja juures Tähetorni tänava suunas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis.

Seega L.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

3

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Koopia 27.08.2002 koostatud otsusest haldusõiguserikkumise asjas nr 2310,02,058737,

millest nähtuvalt karistati L.O

22.08.2002 toimepandud haldusõiguserikkumise eest HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahviga 12 000 krooni. (t/l 15 kr asi 1-07-13038 ja t/l 4 kr asi 1-07-5203)

Koopia 22.08.2002 koostatud haldusõigusrikkumise protokollist AB 469660, millest nähtuvalt koostati haldusõiguserikkumise protokoll selles, et 22.08.2002 kell 17.20 juhtis

L.O Õismäe ringil Järveotsa suunas Tallinnas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (t/l 16 kr asi 1-07-13038 ja t/l 5 kr asi 1-07-5203)

Koopia 22.08.2002 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 18.00 ajal L.O alkoholijoove. L.O nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 17 kr asi 1-07-13038 ja t/l 6 kr asi 1-07-5203) Koopia 21.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 814419, millest nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 20.09.2006 kell 16.30 juhtis L.O Vikerkaare 25 maja juures Tallinnas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes,

puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, Tagurdamisel ei veendunud

manöövri ohutuses, mistõttu tagurdas otsa aiapostile, põhjustades liiklusõnnetuse ja

tekitades varalise kahju AS-ile Hansapank ning lahkus pärast liiklusõnnetust

sündmuskohalt, jättes sellest politseile nõuetekohaselt teatamata kui teatamine oli kohustuslik. Puudus volikiri sõiduki kasutamiseks. (t/l 8 kr asi 1-07-5203)

20.09.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 16.50 ajal L.O

alkoholijoove. L.O nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9 kr asi 1-07-5203) 15.12.2006 koostatud kahtlustatava L.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei

soovinud kahtlustatav ütlusi anda, kuivõrd oli alles olnud haiglas ja ei tunne end hästi. Sündmuse kohta ei saa eriti midagi öelda ka seetõttu, et ei mäleta täpselt mis sel päeval juhtus. Tunnistab süüd täielikult ja kahetseb. (t/l 10-12 kr asi 1-07-5203) Karistusregistri andmetest nähtuvalt on L.O karistatud erinevate väärtegude

toimepanemise eest rahatrahvidega kokku enam kui 37 000 krooni ulatuses ning puuduvad andmed nende trahvide tasumise kohta. (t/l 18-21 kr asi 1-07-5203)

L.O tööandjate päringust 2005 aasta kohta nähtub, et L.O on saanud tulu 2005 aastal V OÜst vaid aprillist juulini. (t/l 22 kr asi 1-07-5203)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 0 krooni. (t/l 23 kr asi 1-07-5203)

08.06.2007 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 21.50 ajal L.O

alkoholijoove 1,79 mg/l väljahingatavas õhus. L.O nõustus tuvastamise

tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 5 kr asi 1-07-13038) 08.06.2007 koostatud tunnistaja HS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistaja tegi tööd

08.06.2007 umbes kella 20:55 paiku oma kodu õues Kadaka pst 143, kui majast läks

mööda väga väikesel kiirusel xxx tüüpi sõiduauto xxx. Sõiduauto liikus Tähetorni ristmiku suunas ning jäi tunnistaja hoovist natukene kaugemal seisma. Tunnistaja ütluste

kohaselt seejärel autojuht vehkis teistele juhtidele, et nad temast mööda sõidaksid ning

hakkas ise tagurpidi mäest alla tagasi sõitma ja peatus siis järgmise maja juures. Jälgis

4 seda kõike hoolega oma maja hoovist ja kedagi autost lahkumas ei näinud. (t/l 6 kr asi 1- 07-13038)

09.06.2007 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab

kahtlustatav end temale inkrimineeritava teo toimepanemises süüdi ja kahetseb tehtut. Kahtlustatav seletas, et 08.06.2007.a kella 14:00-15:00 ajal hakkas ta tuttavatega grillima ja sinna juurde tarbisid nad ka alkoholi. Kahtlustatav ei mäleta, kui palju ta alkoholi oli ära joonud ja mis kellani ta seda tarbis. Kella 20:30 ajal tahtis kahtlustatav sõita Rannamõisa pangapealsele. Juhtides sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX hakkas kahtlustatav sõitma Kivimäelt mööda Pärnu mnt-d. Seejärel kahtlustatav sõitis Kadaka pst kaudu, sest tahtis sõita lühemat teed pidi, kuna tundis, et on liiga purjus ning otsustas siis auto peatada

ja parkida. Selleks tagurdas Kadaka pst 143 maja juures asuvast kallakust alla, et auto

teeäärde parkida. Kahtlustatav oli juba sõiduki parkinud, kui tema juurde tuli politsei. Politsei küsis dokumente ja andis korralduse puhuda alkomeetrisse. Puhumise tulemusel

näitas alkomeeter, et kahtlustataval esineb alkoholijoove 1,70 mg/1. Tuvastamise

tulemusega oli ta nõus ja meditsiinilist joobeekspertiisi ei nõudnud. Juhiluba pole kahtlustatavale kunagi väljastatud. Kuna kahtlustatav sattus psühhoosi, kutsuti kohale

kiirabi ning ta vaadati üle. Seejärel toimetati ta Lõuna politseiosakonda kainenema.

Kahtlustatav on teadlik, et temale on 27.08.2002.a. karistusena HÕS § 96 lg 2 alusel

mõistetud rahatrahv 12000 krooni selle eest, et ta juhtis 22.08.2002.a mootorsõidukit

joobeseisundis. Rahatrahvi tasub L.O läbi kohtutäituri. Makstud peaks

kahtlustatava arvates olema 2/3 summast. Trahv ei ole siiani tasutud, kuna vahepeal ei omanud ta töökohta. Kahtlustatava suhtes oli 2006.a alustatud kriminaalmenetlust KarS §

424 tunnustel, selle kohta, et ta 20.09.2006.a juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes.

Kriminaalasi oli saadetud juba kohtusse, sest ta sai kutse ilmuda 14.06.2007.a Harju Maakohtusse Liivalaia kohtumajja. Kahtlustataval on ülalpidamisel üks alaealine laps. (t/l 10-11 kr asi 1-07-13038)

Koopia 08.06.2007 koostatud kiirabikaardist, millest nähtuvalt oli L.O seisund 08.06.2007 kella 20.50 ajal rahuldav, ei vajanud haiglasse toimetamist ja anti üle politseile. (t/l 8 kr asi 1-07-13038)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel L.O kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle ja otsust haldusõiguserikkumise asjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid tööandjate kohta ja sissetulekute kohta 2005 aastal, tunnistaja HS ütlusi, asub

seisukohale, et süüdistatava L.O süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L.O varem karistatud HÕS § 96 lg 2

ettenähtud haldusõiguserikkumise toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav

mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd

süüdistatav ei ole temale määratud rahatrahvi ära tasunud ning on jätkanud väärtegude

toimepanemist. Seega oli süüdistatav uute tegude toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on L.O

käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest ning ükski neist ei ole kustunud, kuivõrd määratud rahatrahvid on tasumata. Inkrimineeritava teo

eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt

5

väike ning tal on senini tasumata kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahalised karistused. Samal ajal oli tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2005 aastal null krooni. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute kohta ning seniste suurte

rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt

suurte rahaliste kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud

alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see

raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda ning senised rahalised

mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega.

Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid seda seitse aastat tagasi. Samuti on

teda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest kuus aastat tagasi. Seega on

samalaadsete süütegude toimepanemisest möödunud pikem ajavahemik. Samas peab kohus

oluliseks ka asjaolu, et ajal, mil kohtu menetluses oli kriminaalasi süüdistatava süüdistuses

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises, tabati süüdistatav uue samalaadse kuriteo

toimepanemiselt. Sellest tulenevalt võib teha järelduse, et süüdistatav suhtus juba alustatud menetlusse ükskõikselt ja pani toime uue samalaadse teo. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale ei saa karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras. Küll peab kohus

võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja

suhteliselt alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatav on toimepandut kahetsenud ja kohus

arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Hoolimata süüdistatava kahetsusest, leiab

kohus, et süüdistatava puhul on tegemist süstemaatilise liikluskorra rikkujaga ning

süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Arvestades inkrimineeritud teo iseloomu ja kriminaaltoimikust ilmnevaid karistusandmeid avaliku korra rikkumiste kohta asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei saa karistust

KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd teda ei saa toimikust nähtuva

alkoholilembuse tõttu allutada käitumiskontrollile. Samas KarS § 73 sätteid ei pea kohus

samuti võimalikuks kohaldada, kuivõrd tegemist oleks väga pikaajalise katseajaga, millise eduka läbimise jaoks on süüdistatava varasemat käitumist arvestades vähe võimalusi.

Kuigi süüdistatavale ei ole juhtimisõigust välja antud, asub kohus seisukohale, et senine süüdistatava käitumine liikluses on korduvalt tõestanud seda, et süüdistatav on liikluses ohtlik

ning määratud karistused ei ole sundinud teda õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes

süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Lisakaristuse tähtaja arvestamisel peab kohus vajalikuks arvesse võtta asjaolu, et süüdistatav pani toime kaks samalaadset kuritegu,

näidates oma ohtlikkust ja ükskõiksust teiste liiklejate suhtes. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib lisakaristuse määrata suhteliselt pikaajalisena, mis tekitab olukorra, kus

süüdistatav, juhtides mootorsõidukit lisakaristuse kandmise ajal, paneks toime uue kuriteo.

Kohus loodab, et uue karistuse hirmus jätab süüdistatav mootorsõiduki juhina liikluses osalemata.

Märt Toming kohtunik